25 aastat tagasi valitses veelgi hullem seis. Tookord alustas Itaalia esitiim hooaega samuti suurte lootustega, sest 1979. aasta parima meeskonna karika võitis Ferrari ja sõitjate tiitli tema esipiloot Jody Scheckter Lõuna-Aafrikast. Tema kõrval jätkas kanadalane Gilles Villeneuve, kes kihutas sageli isegi kiiremini kui maailmameister.

Häda polnud meeste oskustes, vaid masinas. Kui praegu teevad Ferrarile häda eeskätt rehvid, siis tookord oli murelapseks mootor. Konstruktor Mauro Forghieri taipas, et tuleviku võti on turbomootor ja tegeles selle arendamisega. Seni aga pidi meeskond kasutama vana kobakat 12silindrilist jõuallikat, mis ei passinud tollal levinud maaefektiga autodele.

Tulemus oli hullem kui keegi ennustada oskas. Villeneuve teenis hooaja jooksul punkte vaid neljal korral ja korjas kokku hädised kuus punkti. Tiitilikaitsja Scheckter jõudis punktidele ainult ühe korra (!), lõpetades Long Beachi tänavatel viiendana.

Taga hullemaks: eelviimasel sõidul Kanadas jäi Scheckter kvalifikatsioonisõidus 26. kohale ja ei pääsenud üldse starti. See masendas aafriklast nii tõsiselt, et ta loobus hooaja lõpus võidusõitmisest. Kolis USAsse ning asutas kompanii, mis tegeles tulirelvade katsesimude disainimise ja ehitamisega.

Kokkuvõttes jäi Ferrari 1980. aastal tiimide seas kümnendale kohale, kaotades isegi sellistele autsaideritele nagu Arrows ja Fittipaldi.

Meeskondliku karika suutis Ferrari tagasi võita juba kahe aasta pärast. Ilmselt tulnuks ka individuaalne tiitel, kuid paraku sõitis Gilles Villeneuve end hooaja esimesel poolel surnuks. Tema asemel esipiloodiks saanud ja sarja üldliidriks tõusnud prantslane Didier Pironi murdis aga mõned etapid enne lõppu jalaluud nii rängalt, et ei pääsenud enam kordagi vormel-ühte võistlema.

Sõitjate arvestuses pälvis Ferrari uuesti tiitli alles Michael Schumacheriga aastal 2000.