1993 valimised: Vene mõistatus Tallinnas
Eesti saadikud püüavad läbirääkimistel leida ühist keelt, et saavutada püsivat enamust Tallinna linnavolikogus.
27 venekeelset saadikut on juba nõudnud kahte aselinnapea kohta endale.
Volikogu esimehe kandidaat on informeeritud allikate andmetel Tiit Vähi, linnapea kandidaat Jaak Tamm.
Indrek Kannik (27, "Isamaa"), Tallinna linnavolikogu noorim liige ütleb, et ilmselt moodustavad Tallinna Linnavalitsuses liidu Koonderakond, "Raeklubi" ja Keskerakond (32 häält), millele tõenäoliselt otsitakse tuge mõnelt Vene Demokraatliku Liidu (VDL) saadikult.
Selline linnavolikogu ei ole Ranniku ennustust mööda eriti teovõimeline. "Kui linnavalitsus teeks järeleandmisi vene saadikutele, järgneks kohe eestlaste vali Protest." Teatud küsimuste puhul tekib ilmselt eesti saadikute ühisrinne venelaste vastu, loodab Kannik.
"Võimalik on ka vähemusvalitsus või 32 liikme toetusel seisev linnavalitsus, mille moodustaksid koonderakond, "Raeklubi" ja Keskerakond.
Keskerakonna liidri Arvo Junti sõnul ei liitu nende viisik tingimusteta kellegagi.
Koonderakonna ideoloog akadeemik Endel Lippmaa möönis vaid, et Koonderakonna ja Raeklubi" vaated on lähedased. See on kasulik, et Koonderakonna liikmed on esindatud mitmes nimekirjas. On sisemine paratamatus, et "Raeklubi" ja Koonderakond mängivad kokku."
Jaak Tamm ütles "Õhtulehele", et ta peab vältimatuks koostööd Koonderakonna ja Vene Demokraatide vahel, kellega võib liituda näiteks "Raeklubi" ning veel mõned jõud.
Jaak Tamme linnavalitsus võib jääda püsima
Linnapea, Koonderakonna asutajaliige Jaak Tamm ning senine linnavolikogu esimees Sulev Mäeltsemees koos teiste "Raeklubi" nimekirjas kandideerinud senise linnavalitsuse ja volikogu liikmetega moodustavad vundamendi, millel praegune linnavalitsus võiks püsida enam-vähem muutumatuna.
Kanniku arvates teevad Koonderakond ja "Raeklubi" kõik, et Jaak Tamm jääks linnapeaks.
Jaak Tamm on nõus jätkama linnapeana juhul, kui ta saab täies ulatuses oma meeskonna, on öelnud "Postimehele" "Raeklubi" tundmatuks jääda sooviv liige Tamm on seisukohal, et mingitele kompromissidele ja järeleandmistele minna ei saa, ehkki muukeelset elanikkonda esindavad 27 saadikut on nõudnud kaht volikogu aseesimehe kohta endale.
"Kui linnavolikogu esimehe kohale kandideerivad Arnold Rüütel ja Lembit Annus, hääletab "Isamaa" Rüütli poolt," lubab Kannik. "Kuigi Rüütel on meile ideoloogiliselt äärmiselt vastuvõetamatu, ei saa "Isamaa" riskida erapooletuks jäämisega.''
Mitteametlikel andmetel esitatakse volikogu esimehe kandidaadiks Tiit Vähi ja linnapea kandidaadiks Jaak Tamm.
"Revel" pinnuks silmas
Lippmaa sõnul võinuks uute volikogude valimisega veel oodata "Suure kiiruga lasti hääletama ilma elamisloata siin viibivad välismaalased ja tulemus on selgelt näha -nii ei saa riiki valitseda. Ilma elamisloata ja paljuaastasc paiksustsensuseta välismaalasi ei lubata kuskil mujal hääletama," on akadeemik nördinud. "Ilmselt lootis valitsev koalitsioon saada suurt valimisvõitu, et tugevdada oma majanduslikku ja muud võimu ning suurendada sissetulekuid, kuid see oli naiivne."
Lippmaa rõhutab, et Koonderakond oli, on ja jääb rõhutatult ja selgelt Eesti-keskseks. "Oli vaja aktiivset sekkumist, et ei tekiks kommunistidest domineeritud volikogu."
Miks lubati valimistel osaleda "kõige punapruunimal valimisliidul "Revel"", küsib Lippmaa. "Venemaal keelati analoogsed rühmitused nagu "Revel" pärast hiljutisi veriseid sündmusi Moskvas ära, Eestis ei tehtud midagi. Venemaal keelatud ajalehte "Denj" müüdi Balti jaamas rahulikult edasi."
Ka Indrek Kanniku jaoks on "Revel" klassikaline ultravasakpool-ne rühmitus. "Kindlasti hakkavad "Reveli" saadikud hüüdma poliitilisi loosungeid," arvab ta.
"Raeklubi" tundmatuks jäänud linnavolinik on öelnud "Postimehele", et tõenäoliselt ei ole võimalik koostöö "Reveli" saadikutega, kõigi teiste valimisliitude esindajatega aga küll. Arvo Junti Keskerakonnast leiab, et "Reveli" lubamine valimistele oma nimekirjaga oli siiski vajalik. "Nüüd on "Reveli" liikmetel, kelle meeleolusid kujundavad intrimeelsed, võimalik näidata oma lojaalsust või vastandada end Eesti Vabariigile."
Lembit Annus ei ava kaarte
Endine EKP Keskkomitee liige, ajakirja "Kommunist" peatoimetaja ja hilisem "Pravda" korrespondent Eestis Lembit Annus oleks 3851 poolehoidja häälega võinud vedurina tõmmata veel mõnegi "Reveli" kandidaadi volikokku.
Annus ei tahtnud mingil tingimusel oma kaarte avada, nimetades vaid "Reveli" tulevasteks partneriteks volikogus "kõiki kainelt mõtlevaid proffe", täpsustamata, keda ta proffide all mõtleb. "Poliitikat on juba palju tehtud," ütles ta ning kinnitas, et volikogu peab tegutsema Tallinna linna huvides. Ta nentis siiski, et ka "majandusega tegelemine on poliitika".
Vene demokraatide käitumine ettearvamatu
Vene Demokraatliku Liikumise liider Hanon Barabaner on avameelsem: ta loodab konstruktiivsele dialoogile volikogus ja koostööd näeb ta eeskätt Koonderakonnaga, kelle väide - "linna raha kuulub Vabaduse väljakule, mitte Toompeale" - sümpatiseerib Energeetika instituudi teadurile eriti.
Vene demokraatidele meeldivad Barabaneri sõnul ka "Raeklubi" liikmete insenerimõtlemine ja Keskerakonna poliitika - toetada vähese sissetulekuga inimesi.
"Isamaa" ja "Reveli" poliitikuid peab teadur radikaalideks. "Kui radikaalide mingi ettepanek on linna seisukohalt kasulik, hääletavad meie saadikud selle poolt," lubab ta.
Barabaner loodab, et eestlaste ja venelaste vahel ei teki teravat vastuolu, kuid lisab samas, et "kõigi meie saadikute eest pead anda ei saa".
"Volikogu esimees võiks olla kas Vähi või Rüütel, aga asetäitja olgu meie mees," toonitab Barabaner, pakkudes välja Lasnamäe linnajao vanema Vladimir Ivanovi.
Linnapeana võiks Barabaneri arvates jätkata Jaak Tamm. "Nelja aselinnapea asemel võiks olla viiskuus, kellest vähemalt kaks peaksid olema meie mehed."
Eesti keelest aru saava Barabaneri väitmist mõõda räägivad "Meie Valiku" 17 saadikust pooled eesti keelt, "Reveli" 10 saadikust kolm.
"Eesti keele pinnal võib tekkida pingeid," kardab keskerakondlane Junti.
Venemaa Demokraatlikus Liikumises on Kanniku sõnul märksa haritumad inimesed kui "Revelis". "Ka lahkarvamuste puhul saab nendega tsiviliseeritult vestelda. Ärimehed on seal suhteliselt paremal, sotsioloogid suhteliselt vasakul."
Junti on veendunud, et VDL-i saadikud on sidunud end iseseisva Eesti Vabariigiga ja ta ei pea õigeks nende lükkamist "Reveliga" ühte punti. "Vene seltskonnal on Tallinnas suur osakaal, me ei tohiks venelasi linnaelu kujundamisest kõrvale jätta."
Revanš või eestlaste ühinemine?
Kannik on kindel, et Koonderakond soovib muuta Tallinna volikogu tugevaks jõuks valitsuse vastu.
Revanš mullusügisestel Riigikogu valimistel allajäämise ja valitsuse moodustamisest eemalejäämise eest ei ole Lippmaa sõnul Koonderakonna eesmärk. "Aga kui pealinna elanikkond moodustab kolmandiku riigi rahvastikust, siis mõjutab pealinnas toimuv tugevasti riiki, nagu Viinis toimuv mõjutab Austriat ja Praha Tšehhiat."
Kas Koonderakond võiks jätkata sealt, kust Vähi valitsus aasta tagasi pooleli jäi? Lippmaa vastab jaatavalt. "Rahareform oli Vähi valitsuse tähtsamaid samme, nüüd tuleks muuta rahareform ka sotsiaalselt edukaks, et ei kujuneks ainult mingi kitsas rikaste klass, vaid selline ühiskond, kus oleks kõigil võimalik elada."
Koonderakonna võimalikku ühinemist võimuloleva valitsusliiduga kommenteeris akadeemik napisõnaliselt. "Kuivõrd on mõistlikkus iga konkreetse inimese puhul suurem tema saamahimust, see on igivana probleem. Kui võidab saamahimu, püsib valitsus, saagu riigis mis saab. Kui võidab mõistlikkus, siis valitsus praegusel kujul ei püsi."
Ärimehed poliitikas
Volikogust väljajääjate hulgas oli hulgaliselt silmapaistvaid vene ärimehi, aga ka kogu Eesti Ettevõtjate Erakond. Pika ninaga jäi ka Tallinna arenguklubile panuse teinud "Inreko" miljonär Enn Rohula.
VDL-is pääses linnavolikokku Nowe Panga esindaja.
Koonderakonnast pääsesid linnavolikokku "Tallinna Sadama" asedirektor Boriss Popov ja Ülo Pärnits.
Üks sõltumatu kandidaat, kes napilt volikogu ukse taha jäi, arvutas välja oma kulutused valimiseelsele reklaamile ja jagas need valimistel saadud häälte arvuga. Ühe hääle ostmiseks kulus tal keskmiselt 132 krooni ja 38 senti.
"EESTI EKSPRESS"
