20 nippi, kuidas kokku hoida

Korterihinnad kukuvad, pangad tõmbavad laenamist kokku, valitsus peab kriisiistungeid. Kust tasub alustada tavalisel inimesel?

1. Alusta paberimajandusest

Hakatuseks kirjuta üles järgmise kuu eeldatavad tulud ja kulud ehk koosta eelarve.

Seejärel pane iga päev kirja kõik oma väljaminekud, köhapastillide ja tikutoosi ostudeni välja.

Nimekirja koostades saad kohe aru, millele kulutad ülearu palju või lausa mõttetult.

Võrdle kulude loendit eelarvega ja paranda oma ostukäitumist.

Neist tüütutest nimekirjadest võib lõpuks kujuneda päris lahe dokument: annab kunagi kas või lastelastele ülevaate vanavanemate eluolust.

Ja tasub meeles pidada, et kokkuhoid ja ihnus on eri asjad ning säästa saab ka väärikalt, mitte naabrite käest ämbriga nende pesuvett küsides, et seda oma WCs pealevalamiseks kasutada (üsna laialt levinud jutt Tallinna eriti säästlike pensionäride elustiili kohta).

Küll aga likvideeri tilkuvad kraanid ja keera kraan pärast kasutamist hoolikalt kinni. Jooksev kraan kulutab üheksa liitrit vett minutis.

2. Soodusmüügid ja uuskasutus

Kord nääride ajal jahmatas Bossi poe müüjat punt Vene uusrikkaid, kes otsis sealt karnevali tarbeks “häid odavaid” ülikondi.

Lihtne inimene käib aga säästuajal second-hand’is. Kaltsukaid ei tasu karta, moespetsid ja poptähed säravad tihti sealsete leidudega. Uuskasutusrõivad võid pärast mõnda kevadist kräud süütundeta minema visata, Bossi kostüümi hoiad aga ilmselt tükk aega riidekapis, kuigi bordoo veini plekid sealt enam välja ei lähe.

Uute ja suuremate asjade ostmisel tasub oodata õiget aega. Lõviosa äridest teeb allahindlusi: mööblikauplused, rõivapoed, autosalongid, lennufirmad jne. Kaubamaja osturalli ja Stockmanni hullud päevad võivad tunduda tüütud, aga kui tungled poole tunniga läbi rahvamassi ning saad 2000 krooni maksva kingapaari kätte 1500 krooni eest, siis on need 30 minutit päris soodsalt kulutatud.

Välismaale sattudes tasub kindlasti poes käia. Isegi Eesti Pank räägib oma viimases avalduses, et “riiete ja jalatsite hinnatase Eestis ületab juba Euroopa Liidu keskmist”.

Osta pigem üks kallim ja kvaliteetsem asi kui mitu odavat, mis kiiresti katki lähevad.

3. Kasuta kliendikaarte

Kümneprotsendiline rabatt säästab igal tööpäeval väljas einestavale inimesele aasta jooksul 25 lõuna hinna. See tähendab, et ühe kuu jagu söömist on n-ö tasuta.

Näiteks Estraveli kuldkaart annab lisaks reisiteenustele 5–10 protsendi suurusi soodustusi 81 toitlustuskohas ning 36 poes.

4. Toidupoes käi täis kõhuga

Enne mõtle läbi või kirjuta üles, mida osta tahad. Siis kulub vähem aega ning väldid juhuoste.

Jälgi reklaame ja hinnavõrdlusi. Vahetevahel tasub käia veidi kaugemal poes või turul.

Konjunktuuriinstituut ütleb, et näiteks forellifilee kilo maksab turul 130 krooni, Tallinna tavakaupluses aga 159 krooni. Kohafilee hinnavahe on koguni 200 krooni kilo kohta! (Aga kes küll pruugib säästuajal nii kallist kala?)

Kontrolli kassa juures üle, mida ­ostsid. Pahatihti juhtub, et mõne asja eest võtab pood vale hinna või raha mitu ­korda. Ühelt tuntud ärimehelt küsiti kord poes ühe kohukese asemel ­neljasaja hinda!

5. Ära lobise mobiiliga

Statistikaameti teatel kallines elu esimeses kvartalis võrreldes mullusega 11,1 protsenti.

Ainsana kukkusid sidekulud: 0,9 protsenti.

Samas on eestlaste kulud sideteenustele kasvanud viimase kümne aastaga 4,4 korda ehk kiiremini kui väljaminekud toidule, rõivastele ja jalanõudele või vabale ajale.

Kalkuleeri, kui vinget internetiühendust tegelikult vajad, ja ära lobise mõttetult stiilis: “Tšau, mis teed?”

Mõtle läbi, kellele enamasti helistad, uuri seejärel hinnakirju ning vali alles siis kõnepakett. Säästuoperaator ei pruugi olla kõige säästvam. Diililt Diilile kõned on küll hinnaga 0 krooni, kuid lisandub kõnealustustasu 79 senti ja miinimumarve on 79 krooni kuus. Paketis Diil 69 on aga juba käibel kõne pikkuse arvutamine minuti kaupa.

Ja kasuta Skype’i! Muide, ühe marketingiagentuuri arvates tasub tänavu tähelepanu pöörata skype-seksile.

6. SMS-laenu asemel mine panka

Panga intress on mitu korda soodsam. Mõned krediitkaardid lubavad võla tagasi maksta täpselt siis, kui ise tahad.

Kõige soodsamat kaarti pakub Nordea. Tavakliendile on topeltneto kaardi intressimäär 14 protsenti aastas. Kaar­dil puudub aasta- või kuutasu. Intressi arvestatakse päevasaldolt ning pank võtab selle kaardikontolt maha iga kuu viimasel päeval.

Hansapank jagab krediitkaardiga maksjatele preemiapunkte, mille eest saab mitmeid kaupu soetada märksa odavamalt või lausa tasuta.

7. Kodulaenu ennaktasumine

Vaba raha olemasolu korral tasub mõelda kas või osaliselt kodulaenu enne tähtaega tasumisele. Eriti, kui kaelas on suur ja pikaajaline laen.

Eesti popima panga Hansapanga tüüpiline kodulaen on 900 000 krooni 26 aastaks intressimääraga 5,5 ­protsenti. Makstes ennetähtaegselt tagasi kas või ühe Tallinna keskmise kuupalga (14 000 krooni), võidate laenuperioodi lõpuks üle 12 000 krooni.

Teine nipp on intressimäära alandamine. Kui eespool toodud laenu intress kahaneb kas või 0,1 protsendipunkti võrra (s.t 5,4 protsendi peale), võidate pärast 9000 krooni suuruse teenustasu mahaarvamist ikkagi ligi 8000 krooni.

8. Säästud intressi teenima

Vt eelmist punkti, kuid arvesta, et säästud annavad kindlustunde.

Eurodes antud kodulaenude keskmine intressimäär Eestis on 5,4 protsenti. Samas võtab BIG vastu tähtajalisi hoiuseid intressimääraga kaheksa protsenti aastas. Ehk majanduslikult on kasulik hoida raha BIGi kontol.

BIG on küll taustalt endine pandimaja, kuid sellest ei tasu heituda. ­Eesti pangad on usaldusväärsed ja riiklik hoiusekindlustus kaitseb rahvast. Kui te ei usalda Eesti panku, siis näiteks Nordeale laieneb Soome hoiusekindlustus.

Enne hoiustamist võrdle eri pankade pakkumisi. Paraku on 23 protsenti meist nii laisad ja lollid, et ei viitsi seda teha, vaid ostavad finantsteenused esimesest ettejuhtuvast rahamajast. Seda näitas uuring, mille tegid kevadel 2006 Ariko Marketing ja Faktum.

Väärtpaberitesse investeerimine on praegu õnnemäng ja niisama sukasääres raha hoida ei tasu, sest inflatsioon sööb tema väärtuse ära ja näiteks tulekahju või muu õnnetuse korral võivad sellised säästud lihtsalt kaotsi minna.

9. Tangi mõistlikult

Jälgi autokütuse hindu ja tangi soodsa nägemisel kohe, mitte ära tiiruta mööda linna ringi.

Tüüpiline pereauto kulutab linnas kilomeetri läbimiseks 1,8–1,9 krooni eest kütust. Ehk kui hinnavõit on 25 senti liitri kohta, kuid tankla asub kodust kaugemal kui neli kilomeetrit, siis ei tasu sinna- ja tagasisõit ära.

Suure läbisõidu puhul tasub mõelda auto ümberseadistamisele gaasi peale. Kalkulaatori leiad aadressilt:

www.reolagaas.ee/?id=63

.

10. Vali õige bensiin

Loe läbi oma masina manuaal ja vaata, millise oktaanarvuga kütust see lubab kasutada.

Äripäev tegi kord katse, kus kärutas ringi uhiuue Volvoga. Bensiini 95 korral oli kütusekulu 7,45 liitrit 100 km kohta, oktaanarvu 98 puhul 7,33 l / 100 km. Paremat kütust kulus küll mahuliselt vähem, kuid samas on ta kallim: Neste ketis näiteks 50 senti liitri kohta.

Kui aastas sõita läbi 15 000 km, säästab 95 kasutaja 2500 krooni, 20 000 km puhul aga juba üle 3300 krooni.

Samas olen lugenud ka vastupidiseid soovitusi: odavam bensiini võib lõhkuda autot.

Valik on sinu.

11. Sõida õige kiirusega

Kui sõidad maanteel liiga aeglaselt või liiga kiiresti, pole küsimus ainult teiste segamises või ohustamises, vaid ka kütusekulus. Optimaalne peaks olema 90 km/h ligidal. Linnas on optimaalne kütusekulu 50 km/h juures.

Kõige hullem kütusekulu tekib ummikutes. Püüa vältida sõitmist tipptunni ajal.

12. Kas vajad üldse oma autot?

Kui käid autoga vaid tööl, aga ­maksad 4500 krooni eest liisingut kuus (s.t 150 krooni päevas) ja kasko ning muud hooldus- ja hoidmiskulud veel peale selle, tasub mõelda ühistranspordi kasutamisele.

Tallinna linna kõige kiirem liiklusvahend on muuseas rong, aga kahjuks liigub neid vaid kolmel suunal.

Iga kuu paariks päevaks sõiduautot rentida tuleb odavam kui oma masinat omada. Näiteks Hertz pakub Mazda 6 nädalavahetuseks veidi enam kui 4000 krooni eest.

Inglismaal on aga rentimine läinud nii hoogsaks, et seal saab laenata isegi moekaid käekotte. Näiteks Chloe must Heloise Patent  maksab üheks kuuks “vaid” 120 naelsterlingit (vt

http://www.fashionhire.co.uk/

).

13. Spordi õues

Jõusaali kuukaart maksab Tallinnas ligi 800-900 krooni. Kuid ilmad lähevad soojaks ja käi parem väljas jooksmas või rattaga sõitmas. Suvel asendab ujulat ujumine järves või meres.

14. Puhka kodumaal

Selle asemel, et perega suvel välismaale põrutada ja maksta 1000–1500 krooni päevas oma hotellitoa ning sama palju laste oma eest, millele lisanduvad sõidu- ja muud kulud, puhka parem koduses Eestis. Ööbi telgis või mõnes turismitalus – toetad siinset majandust.

Lõbustuspargi asemel – lähimad asjalikud on Helsingis, Tamperes ja Stockholmis – vii lapsed parem piknikule või korralda neile sõprade peredega omavahelisi võistlusi.

15. Mõned lihtsad paberimäärimise nipid

Esita abikaasaga ühine tuludeklaratsioon, sest see lubab seaduses ettenähtud mahaarvamisi paremini ära kasutada.

Kui laps käis suvel paar kuud tööl, siis las ta esitab eraldi deklaratsiooni, sest ka talle kehtib tervele aastale mõeldud maksuvabastus 27 000 krooni ja riik annab talle raha tagasi.

Uuri ka muid toetusi. Näiteks Haigekassa annab tavalisele inimesele hambaravi eest tagasi 300 krooni aastas. Täida vaid avaldus, pane hambaarsti tšekk juurde ning ümbrik posti. Lihtne.

16. Tee ise süüa

Kodus ise süüa teha tuleb odavam kui väljas einestada.

Ise kokata on ka odavam ja tervislikum kui kulinaarialetist rasvast nõretavat praadi või jumal teab millal tehtud salatit osta.

Kui üldse küpsetada ei oska, siis ajakiri Oma Maitse õpetab, kuidas lihtsast kraamist mõne minutiga süüa teha. (NB! Ajakirja ei pea ostma, seda võib lugeda raamatukogus. Koopiate tegemine isiklikul otstarbel on täiesti lubatud.)

Võta kodust tööle süüa kaasa. Igas moodsas töökohas leidub kööginurk, kus saab toitu soojendada.

17. Kokkuhoid lõbu arvel

Kinos käi päevasel seansil, sest kobarkinos on hinnavahe kahekordne (60 kooni ja 120 krooni). Kui oled kahekesi, tasub laenutada hoopis DVD  tuleb veel odavam.

Kontsertide puhul osta piletid esimestel päevadel, kui need on odavamad.

18. Tubakas ja alkohol

Statistikaamet ütleb, et Eestis peres kulub alkoholile ja tubakale iga liikme kohta 83 krooni kuus ehk 1,9 protsenti kõigist kuludest.

Säästuplaan on hea põhjendus mõlemast loobumiseks. Mõjub hästi mitte ainult rahakotile, vaid ka tervisele.

19. Oota õiget aega ka kinnisvara puhul

Spetsialistid ütlevad, et kinnisvaralanguse põhi ei ole veel käes. Kui tahad parajasti müüa oma korteri miljoni eest ja soetada asemele maja kahe miljoni eest, siis võib kümneprotsendine hinnalangus ära hirmutada, sest müüdava korteri väärtus kukub 100 000 krooni võrra.

Samas aga langeb maja hind 200 000 krooni võrra ehk kokkuvõttes oled saja tuhandega plussis.

20. Kodukulud

Kütteperioodi lõpul näib pentsik rääkida soojamajandusest, kuid just suvel on õige aeg soojustada pööningu põrandat ja keldri lage.

Kõige kergemad ja odavamad nipid soojuse kokkuhoidmisel on aga akende ja rõduuste tihendamine, vee tilkumise kõrvaldamine ning öise temperatuuri alandamine. Need annavad kuni 15 protsendi suuruse energiasäästu.

Akende tihendamisel on võimalik kokku hoida kuni 1 MWh energiat iga akna ruutmeetri kohta aastas. Kolmanda klaasi lisamisega saab vähendada ligikaudu kolmandiku akna soojuskaost.

Paksemad kardinad annavad samuti efekti, kuid neid ei tasu panna radiaatorite ette.

Tallinna Vesi õpetab, et käige pigem duši all kui vannis, sest vannis käimine võtab keskmiselt kolm korda rohkem vett. Kui otsustad siiski vannitamise kasuks, siis täida vann poolenisti.

Aeda kasta õhtuti, kui päike on loojunud.

Elektri puhul vaata külge

kokkuhoid.energia.ee

. Näiteks elektrikeeduplaadi puhul  läheb kummis põhjaga kastrulis poole liitri keemaajamine 40 senti kallimaks kui tasapinnalise poti puhul. Kaane pealepanek aitab säästa üheksa protsenti jne.

Ja toast lahkudes kustuta tuli.

Milleks eestlased säästavad?
Kindlaks sihtotstarbeks	39%
Ei säästa või pole midagi säästa	35%
Otseselt ei säästa, aga raha seisab arvel ja kogub protsente	12%
Mustadeks päevadeks	13%

 

Milleks teeksite kulutusi, eeldades, et see nõuab säästmist või laenamist?
Elamispinna ost või ümberehitus	64%
Eneseharimise või lapse koolitusraha	43%
Auto	39%
Tarbeesemed: kestuskaubad (külmik, teler, arvuti, mööbel, jne)	38%
Tervise parandamine	37%
Reisimine	34%
Tuleviku kindlustamine halbadeks aegadeks	26%
Isikliku ettevõtluse rajamine	21%
Pensioni lisaraha	15%
Tarbeesemed: garderoobikaubad	11%

Allikas: Finantsteenuse eratarbija uuring 2006, Finantsinspektsioon, Ariko Marketing ja Faktum Uuringukeskus