Eelarvejamad kuhjuvad. Tuleva aasta eelarve võetakse Riigikogus vastu enam-vähem praegusel kujul, veidi alla 100 miljardi kroonise mahuga. Eelarve on rajatud rahandusministeeriumi augustikuisele prognoosile, et 2009. aasta majanduskasv on 2,6 protsenti. Eesti Panga värske prognoos ennustab aga hoopis kahanemist 2,1 protsenti.
Isegi koalitsioonipoliitikud tunnistavad avalikult, et eelarve on liiga optimistlik. Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas (Reformierakond) ütles 22. oktoobri "Foorumis": "Riigieelarve tõenäoliselt jääb miinusesse, siin ei ole mõtet vastu vaielda, see on niiviisi."
Alles vähem kui kaks kuud varem kinnitas aga peaminister Andrus Ansip: "Ma ei näe, et majanduses oleks meil midagi nii tõsist juhtunud, et peaksime eelarvega minema defitsiiti."
2009. aasta eelarvet otsast peale tegema hakata oleks praegu veel vastutustundetum kui see vigasena vastu võtta. Mõnd miljardit õhku eelarves saab parandada hiljem lisaeelarvega. Eelarve puudumist kompenseerida ei saa, see oleks Eesti majandusseisu kohta eriliselt nadi signaal.
Kui ei juhtu imet, tuleb eelseisva aasta algusest saadik kiivalt jälgida laekumiste ja kulude vahekorda ning vajadusel valitsuse poolt sekkuda jooksvalt, lihtsalt keelates ministeeriumidel kulutada. Kevadeks tuleb koostada 2009. aasta negatiivne lisaeelarve, mille Riigikogu saaks vastu võtta enne suvepuhkust. Väga tõenäoliselt tuleb juba kevadest kasutusele võtta pikaajalised reservid.
Juba jaanuaris tuleb alustada 2010. aasta eelarve kokkupanekut. Kui tänavust asjade käiku vähegi indikatsiooniks lugeda, tuleb kokkuleppimine ülimalt valus ja tüliderohke.

Majanduskriis hammustab valusalt. Kui tänavu varisesid mitmed finantsgrupid Lääne-Euroopas ja USAs ning üldine usaldamatus külmutas majanduse, siis 2009. aastal jõuavad ebakindluse mõjud Ida-Euroopasse "kogu oma hiilguses".
Eriti kehv stsenaarium Eestile oleks langeda ahelreaktsiooni ohvriks, kui mõni nõrgema majandusega lähiriik suuremasse jamasse satub ning peab IMFilt abi paluma. Eelkõige ohustaksid Eestit probleemid Lätis või Leedus, kus reservid on Eestist märgatavalt tagasihoidlikumad. Läti suurim pank ei kuulu ühtegi suurde pangandusgruppi ja peaks kriisi korral ise hakkama saama.
Viimased uudised kõnelevad sellest, et Ida-Euroopa hakkab kriisi sisenema juba enne aastavahetust. IMFi abipakettidega saavad juba tuge Ukraina ja Ungari.
Väga halb oleks Eestile Rootsi majanduse jahtumine, kus asuvad meie pankade emafirmad. Hetkel on IMFi majanduskasvu prognoos Rootsile 2009 1,4 protsenti.
Eesti riigisektorit aitavad esialgu headel aastatel kogutud reservid, kuid on selge, et löök majandusele ei piirdu riigiasutuste koondamiskavade ja mõne ajakirja sulgemisega. Vähetõenäoline, et 2009. aasta ei too kaasa ühegi tuntud Eesti ettevõtte sulgemist.

Hambad-veel-kõvemalt-ristis-valitsus. Eestis on tavaks, et hiljemalt aasta enne Riigikogu valimisi toimub võimuvahetus. See annab võimaluse vahepealsed jamad eelmise riigijuhi kraesse keerata.
Väga tõenäoline, et sama toimub seegi kord. Küsimus on, kas Reformierakond loovutab Ansipi ning jääb võimule või tehakse diil sootuks oravateta. Praegu, kus kriisi põhi pole veel läbitud, on mõistlik lasta valitsusel need miinused veel enda arvele korjata.
Valitsusevahetuse tõenäosus suureneb kohe, kui võib aimata majanduse stabiliseerumist.
Muutuste katalüsaator on ka tänavune valimisperiood, eriti kohalikud valimised. Kui eurovalimistel on mängus peamiselt prestiiž ning kuue inimese 110 000 kroonine kuusissetulek, siis ­kohalikel jagatakse reaalset võimu Eestis. Esimesed märgid algavast närvilisusest on juba näha. Maakonnalinnade lahkumine kohalikest omavalitsusliitudest näitab, et 2009. aastal hoitakse iga senti. Käimasolevad korruptsiooni­uurimised Narvas ja Pärnus aitavad luua valimisteks paranoilist õhkkonda. Suuremad kähmlused omavalitsustega on raudselt veel ees.

Kas tulevast aastast on oodata ka midagi positiivset? Eesti juubeliaasta on läbi. Kristina Šmigun enam ei suusata. Kuid loota võib südasuve peale: juuli alguses on laulu- ja tantsupidu ning augustis toimub kergejõustiku MM Berliinis.
Ja Eesti Pangal on üks magus präänik, konkreetne eesmärk rahvale: võimalus võtta euro kasutusele juba jaanuaris 2012. Kuid seda juhul, kui hinnad alanevad ja valitsuseelarve puudujääk ei kasva liialt suureks. See aga tähendab, et Ansip peab enne valimisi räigelt kulusid kärpima. Mitu lisahäält see talle toob?

Eesti suured eesmärgid

  • Taasiseseisvumine - 20. august 1991
  • Vene vägede väljaviimine - 31. august 1994
  • NATO liikmeks saamine - 29. märts 2004
  • Euroopa Liidu liikmeks saamine - 1. mai 2004
  • Schengeni tsooniga liitumine - 21. detsember 2007
  • Eurotsooniga liitumine - 1. jaanuar 2012?