30.10.2008, 00:00
2009: aasta, mis võiks vahele jääda
Andrus Ansipil seisab ees eriti raske kevad, sest ta peab vahetult enne valimisi kärpima riigi kulutusi.
Suure tõenäosusega saab aastast 2009 Eesti viimaste aastate
keerulisim aeg. Majandushädad jõuavad rahva igapäevaellu.
Lisaks tõstavad pinget kahed valimised.
Mis siis järgmisel
aastal juhtuda võib?
Eelarvejamad kuhjuvad. Tuleva
aasta eelarve võetakse Riigikogus vastu enam-vähem praegusel
kujul, veidi alla 100 miljardi kroonise mahuga. Eelarve on rajatud
rahandusministeeriumi augustikuisele prognoosile, et 2009. aasta majanduskasv
on 2,6 protsenti. Eesti Panga värske prognoos ennustab aga hoopis
kahanemist 2,1 protsenti.
Isegi koalitsioonipoliitikud tunnistavad
avalikult, et eelarve on liiga optimistlik. Riigikogu majanduskomisjoni esimees
Urmas Klaas (Reformierakond) ütles 22. oktoobri “Foorumis”:
“Riigieelarve tõenäoliselt jääb miinusesse, siin ei
ole mõtet vastu vaielda, see on niiviisi.”
Alles
vähem kui kaks kuud varem kinnitas aga peaminister Andrus Ansip: “Ma
ei näe, et majanduses oleks meil midagi nii tõsist juhtunud, et
peaksime eelarvega minema defitsiiti.”
2009. aasta eelarvet
otsast peale tegema hakata oleks praegu veel vastutustundetum kui see vigasena
vastu võtta. Mõnd miljardit õhku eelarves saab parandada
hiljem lisaeelarvega. Eelarve puudumist kompenseerida ei saa, see oleks Eesti
majandusseisu kohta eriliselt nadi signaal.
Kui ei juhtu imet,
tuleb eelseisva aasta algusest saadik kiivalt jälgida laekumiste ja
kulude vahekorda ning vajadusel valitsuse poolt sekkuda jooksvalt, lihtsalt
keelates ministeeriumidel kulutada. Kevadeks tuleb koostada 2009. aasta
negatiivne lisaeelarve, mille Riigikogu saaks vastu võtta enne
suvepuhkust. Väga tõenäoliselt tuleb juba kevadest kasutusele
võtta pikaajalised reservid.
Juba jaanuaris tuleb alustada
2010. aasta eelarve kokkupanekut. Kui tänavust asjade käiku
vähegi indikatsiooniks lugeda, tuleb kokkuleppimine ülimalt
valus ja tüliderohke.
Majanduskriis hammustab valusalt.
Kui tänavu varisesid mitmed finantsgrupid Lääne-Euroopas ja USAs
ning üldine usaldamatus külmutas majanduse, siis 2009. aastal
jõuavad ebakindluse mõjud Ida-Euroopasse “kogu oma
hiilguses”.
Eriti kehv stsenaarium Eestile oleks langeda
ahelreaktsiooni ohvriks, kui mõni nõrgema majandusega
lähiriik suuremasse jamasse satub ning peab IMFilt abi paluma.
Eelkõige ohustaksid Eestit probleemid Lätis või Leedus, kus
reservid on Eestist märgatavalt tagasihoidlikumad. Läti suurim pank
ei kuulu ühtegi suurde pangandusgruppi ja peaks kriisi korral ise hakkama
saama.
Viimased uudised kõnelevad sellest, et Ida-Euroopa
hakkab kriisi sisenema juba enne aastavahetust. IMFi abipakettidega saavad juba
tuge Ukraina ja Ungari.
Väga halb oleks Eestile Rootsi
majanduse jahtumine, kus asuvad meie pankade emafirmad. Hetkel on IMFi
majanduskasvu prognoos Rootsile 2009 1,4 protsenti.
Eesti
riigisektorit aitavad esialgu headel aastatel kogutud reservid, kuid on selge,
et löök majandusele ei piirdu riigiasutuste koondamiskavade ja
mõne ajakirja sulgemisega.
Vähetõenäoline,
et 2009. aasta ei too kaasa ühegi tuntud Eesti ettevõtte
sulgemist.
Hambad-veel-kõvemalt-ristis-valitsus. Eestis
on tavaks, et hiljemalt aasta enne Riigikogu valimisi toimub
võimuvahetus. See annab võimaluse vahepealsed jamad eelmise
riigijuhi kraesse keerata.
Väga tõenäoline, et
sama toimub seegi kord. Küsimus on, kas Reformierakond loovutab Ansipi
ning jääb võimule või tehakse diil sootuks oravateta.
Praegu, kus kriisi põhi pole veel läbitud, on mõistlik lasta
valitsusel need miinused veel
enda arvele korjata.
Valitsusevahetuse tõenäosus
suureneb kohe, kui võib aimata majanduse stabiliseerumist.
Muutuste
katalüsaator on ka tänavune valimisperiood, eriti kohalikud
valimised. Kui eurovalimistel on mängus peamiselt prestiiž ning kuue
inimese 110 000 kroonine kuusissetulek, siis kohalikel jagatakse reaalset
võimu Eestis. Esimesed märgid algavast närvilisusest on juba
näha. Maakonnalinnade lahkumine kohalikest omavalitsusliitudest
näitab, et 2009. aastal hoitakse iga senti. Käimasolevad
korruptsiooniuurimised Narvas ja Pärnus aitavad luua valimisteks
paranoilist õhkkonda. Suuremad kähmlused omavalitsustega on
raudselt veel ees.
Kas tulevast aastast on oodata ka midagi
positiivset? Eesti juubeliaasta on läbi. Kristina Šmigun enam ei
suusata. Kuid loota võib südasuve peale: juuli alguses on laulu- ja
tantsupidu ning augustis toimub kergejõustiku MM Berliinis.
Ja Eesti Pangal on üks magus präänik, konkreetne eesmärk
rahvale: võimalus võtta euro kasutusele juba jaanuaris 2012. Kuid
seda juhul, kui hinnad alanevad ja valitsuseelarve puudujääk ei kasva
liialt suureks. See aga tähendab, et Ansip peab enne valimisi räigelt
kulusid kärpima. Mitu lisahäält see talle toob?
Mis meid ootab?
13. veebruar - Eesti 2008. aasta IV kvartali majanduskasvu esialgne hinnang
18. veebruar - 2008. aasta riigi ja kohalike eelarvete maksutulude laekumine
24. veebruar - presidendi aastapäevakõne
Kevad - negatiivse lisaeelarve koostamine, tõenäoliselt suured pinged valitsuses
7. juuni - Europarlamendi valimised
2.-5. juuli - Laulu- ja tantsupidu
15.-23. august - kergejõustiku MM Berliinis,
1. oktoober - valitsus peab esitama Riigikogule 2010. aasta eelarve projekti. Tõenäoliselt suured pinged valitsuses
18. oktoober 2009 - kohalikud valimised
Eesti suured eesmärgid
- Taasiseseisvumine – 20. august 1991
- Vene vägede väljaviimine – 31. august 1994
- NATO liikmeks saamine – 29. märts 2004
- Euroopa Liidu liikmeks saamine – 1. mai 2004
- Schengeni tsooniga liitumine – 21. detsember 2007
- Eurotsooniga liitumine – 1. jaanuar 2012?
Mis meid järgmisel aastal ees ootab?
- 13. veebruar – Eesti 2008. aasta IV kvartali majanduskasvu esialgne hinnang
- 18. veebruar – 2008. aasta riigi ja kohalike eelarvete maksutulude laekumine
- 24. veebruar – presidendi aastapäevakõne
- Kevad – negatiivse lisaeelarve koostamine, tõenäoliselt suured pinged valitsuses
- 7. juuni – Europarlamendi valimised
- 2.–5. juuli – Laulu- ja tantsupidu
- 15.–23. august – kergejõustiku MM Berliinis
- 1. oktoober – valitsus peab esitama Riigikogule 2010. aasta eelarve projekti. Tõenäoliselt suured pinged valitsuses
- 18. oktoober – kohalikud valimised