Jarõna Ilo

1996. aasta septembris jõudis kohtusse kriminaalasi Maidu Põldma (34) ja Üllar Hintsu (50) süüdistusega võimuliialduses ja riisumises. Tänaseni ei ole Tallinna Linnakohus kohtunik Anne Krameri eesistumisel saanud asjas otsust teha, sest kohtu alla sattumine pani treenitud meeste tervisele põntsu. Kohtualused on viimasel ajal järjepanu arstitõendeid esitanud. Seadus lubab haigel inimesel kohtusse mitte ilmuda. Kohtualuse puudumisel aga asja arutada ei saa.

Fakti, et asja arutamist on nüüdseks edasi lükatud kolmkümmend korda, võib pidada omamoodi rekordiks.

Kohus kutsub tohtrid “vaibale”

Kohtu palge ette astumiseks on mehed liiga haiged. Isegi ekspertiisiaktis on kirjas, et kohtusse ilmumine võib Üllar Hintsi haiguse kulgu ägendada. Põldmale tehtud kolme ekspertiisi tulemused on erinevad: esimene diagnoosis mehel depressiooni, teine jäi vastuse võlgu ja kolmas kinnitas, et ta on võimeline kohtusse ilmuma. Aga… igal istungil lebab kohtuniku laual uus arstitõend.

1999. aasta detsembris teatas Õhtuleht, et kohtule esitatud arstitõendis on Üllar Hintsu tervisehädadena kirjas bronhiaalastma, krooniline nohu, konjunktiviit (silmapõletik) ja pollinoos (allergilisus õietolmu suhtes).

“Järgmisele istungile, mis toimub 30. jaanuaril, on plaanis kutsuda raviarstid, kes on kohtualustele haiguslehti väljastanud,” teatas kohtunik Kramer linnakohtu pressiesindaja Aet Truu vahendusel. “On vaja täpsustada, mis haigused need on, mis takistavad ilmumist kohtuistungile. Näiteks Treial ei saa kämblaluu murruga tööd teha, see on selge, aga kohtusse saaks ta ikka ilmuda.”

“"Rekordist" niipalju, et kohus võiks seda istungit määrata iga nädal ja sedavõrd ka nn rekordit ise suurendada, iseasi on, mis sellest kasu on. Fakt on see, et toimik ei ole seisnud riiulis tolmukorra all, vaid asjaga on pidevalt tegeldud, muuhulgas tehtud pidevalt järelepärimisi raviarstidele. Haiguslehed on mõlemal kohtualusel alati olemas olnud ja nende õigsuse kontrollimiseks on tehtud järelepärimisi ka Haigekassale,” vahendab pressiesindaja kohtuniku sõnu.

Kõva keretäis libapiletite müümise eest

1996. aasta 29. märtsil esines klubis Hollywood Saksa technobänd Scooter. Piletid läksid kaubaks nagu soe sai ja olid ammu enne kontserdi algust otsas.

Ööklubi omanikfirma BDG Meelelahutuse AS juht Priit Rebane aga teadis, et saadaval on ka libapiletid. Selliste piletitega kaubitsemises kahtlustas ta Hollywoodi garderoobis töötanud Markot. Rebane võttis ühendust oma tuttava, kapo vanemassistent Maidu Põldmaga. Põldma kutsus kaasa ka kolleegi, kapo juhtivassistent Üllar Hintsu. Õhtul kella kaheksa paiku näitas Rebane erariietes politseiametnikele Sõpruse kino ees parklas ringi liikunud Markot ning seletas, miks ja kuidas Marko kinni pidada. Pärast väikest julgusenapsi asusid suured ja tursked mehed tegutsema. Kella üheksa paiku pidasid nad Marko Sõpruse kino esimese korruse fuajees kinni.

Süüdistuse kohaselt politseinikud ennast ei esitlenud, haarasid Markol riietest ja toimetasid ta kino direktori kabinetti. Kabineti ukse avas Priit Rebane, kes ise seejärel ruumist lahkus. Algas noormehe töötlemine: ilma pikema jututa teemal, miks Marko üldse kinni peeti, virutas Põldma talle vastu vahtimist. Edasi tümitati kannatanut, kuni see põrandale pikali kukkus. Pärast püstitõusmist sai Marko korralduse kõik taskutes olevad asjad lauale panna. Seda ta ka tegi. Muuhulgas pani ta lauale 84 kontserdipiletit, pitsati ja 16 mitteametliku pileti müügist saadud raha – ligi 4000 krooni. Kohtualused käsutasid Marko põrandale pikali ning Põldma kutsus kabinetti teise garderoobitöötaja Ivo. Tedagi kahtlustati libapiletite müümises. Tervituseks virutas Põldma Ivole rusikaga näkku ning käsutas noormehe põrandale pikali. Ivo kuulati libapiletite müügi osas üle, kuid ta eitas kõike. Tõenäoliselt selleks, et verevalumite tekkimist vältida, pani Hints süüdistuse kohaselt Ivo seljale mapi ja peksis teda rusikaga selga. Mõlemale lamajale lõid ülekuulajad ka kannaga pähe.

Tagatipuks käskisid kapomehed kahel riidehoiutöötajal omaks võtta kolm nädalat varem Hollywoodi ruumidest kaduma läinud 77 000 krooni varguse. Kannatanuid peksti ja trambiti jalgadega seljas, kuni mõlemad varguse kohta seletuse kirjutasid – üks kuivatuspaberile, teine ruudulisele lehele. Siis lubati neil lahkuda.

Paberite järgi haiged, aga tegelikult?

Esimest korda kogunesid protsessiosalised 1996. aasta novembris. Protsess sujus alguses nagu pidi, kuid vahetult enne kohtuvaidluste algust jäid Põldma ja Hints haigeks. Ja pole tänaseni tervenenud.

Ekspressi andmetel on Põldma viimastel aastatel olnud turvafirma ESS palgal, Hints vähemasti ametlikult ei tööta.

Põldma kaitsja Eve Bluman keeldub oma kliendi tervise kohta üksikasju avaldamast, aga räägib tulihingeliselt süüdistust ja protsessi käiku puudutavatest detailidest. “Esiteks, on olemas paberid, mis näitavad, et kannatanu ninaluu murdus juba aastaid varem. Toimikus oleva tõendi ninaluu vigastuse kohta sai kannatanu millegipärast alles augustis, mitte märtsis. Teiseks – miks pidid ametnikena väga heas kirjas olevad, väga suurt kasvu Põldma ja Hints mingi meeter viiekümnese poisiga kaklema hakkama? Süüdistuses on juttu, et Hints kõndis ühel kannatanul seljas. Ma arvan, et kannatanu oleks surnud, kui see tõsi oleks. Kolmandaks – ei usu, et see asi üldse kuhugi jõudnud oleks, aga kui ma ei eksi, siis üks kannatanu on Koit Pikaro naise sugulane. Sealt tasub põhjusi otsida.” Bluman küsib millegipärast korduvalt, kelle tellimusel Ekspress pikaleveninud kohtuprotsessist kirjutab. Ja kinnitab, et Põldma läheks hea meelega kohtusse, sest pole midagi ebaseaduslikku teinud. “Aga ma tean ta nõrku külgi, ma tean, kui laastavalt see protsess, see süüdistus temale mõjunud on. Ta on oma karistuse ammu kätte saanud.”

Raudmees Pikaro avab tagamaid

Juba päev pärast "töötlemist" viis Ivo avalduse kesklinna politseijaoskonda. Seal keelduti avaldust vastu võtmast.

“Kesklinna jaoskonnast võeti meiega ühendust,” meenutab tolleaegne keskkriminaalpolitsei abidirektor Koit Pikaro. Pikaro sai teada, et kaks noormeest on kapo ametnike käest peksa saanud ning keskkriminaalpolitsei otsis kannatanud ise üles. “Ma ei mäleta, kas asi oli algatatud või mitte, aga minu kabinetti ilmus kapo esindaja ja nõudis kogu olemasolevast materjalist koopiaid. Neid ta ei saanud. Enne meestele süüdistuse esitamist kutsus üks teine kapo ametnik mind Vabaduse platsile kokkusaamisele. Praeguse Moskva kohviku ees teatas ta, et kui Hintsule ja Põldmale süüdistus esitatakse, hakkab kapo minuga tegelema. Süüdistus esitati, meestel lasti omal soovil lahkuda ja vaid mõni kuu hiljem algatati juba minu (ja Reigo Kala) suhtes kriminaalasi.”

Vastuseks küsimusele, mis meeste tervisel viga võiks olla, naerab Pikaro mürgiselt. “Neil pole mitte midagi viga. Üks töötas veel hiljuti turvafirmas, mõlemad käivad treeningsaalides. Teate kui suured need mehed on? Teid, mind ja tükk kolmandatki meest tuleb kokku panna – sellised härjad.” Pikaro usub, et mehed pääsevad karistamatult ja meenutab, et just kohtunik Kramer osales aastaid tagasi kapo poolt advokaat Monika Mägi vahelevõtmiseks organiseeritud jälitustoimingus.

Aga mis sundis kaht kaitsepolitseiametnikku üldse sellises jõhkras “operatsioonis” osalema? Kolm asja, väidab Pikaro: “Priit Rebane oli neist ühe koolivend, nad olid natuke vindised ning kindlasti karistamatusetunne.”

Õigusemõistmine Põldma ja Hintsu üle toimus või pidanuks toimuma:

1996 - üks kord

1997 - kuus korda

1998 - kuus korda

Juunis menetlus peatatakse kuni kohtualuse Põldma tervenemiseni, ta suunatakse ambulatoorsesse kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi.

1999 - viis korda

2000 - üks kord

Põldma suunatakse kordusekspertiisiks Tartusse.

2001 - seitse korda

2002 - neli korda

2003 - 30. jaanuaril peaks antud asjas toimuma juba kolmekümne esimene istung!

Vastab Priit Rebane

Te kahtlustasite Markot libapiletite müügis. Miks see müük õigupoolest kahjulik oli? Eriti kui ametlikud piletid otsas olid?

Kui keegi müüb pileteid ja paneb raha otse oma taskusse, siis on see ju firmale kahjulik. Ma ei mäleta, kas ametlikud piletid olid täielikult läbi müüdud.

Miks te õiguserikkuja vahelevõtmiseks just kapo ametnike poole pöördusite?

Tollel ajal võisid asjad käia natuke teisiti kui praegu. Pöördusin sinna, kust oli võimalik abi saada.

Meestele esitatud süüdistusest selgub, et just teie võimaldasite meestel n.ö selgitustööks kasutada kino direktori kabinetti. Kas see, mis seal edasi toimus, on teile teada?

Ma ei pea õigeks süüdistuse ega kogu selle loo kommenteerimist. Ütlen ainult niipalju, et minu jaoks oli sellesse juhtumisse sattumine väga ebameeldiv kogemus. Kogu selles asjas on palju valeinformatsiooni ning mulle tundub, et tegemist on hoopis mingi kõrgemal tasandil vastasseisuga.

Mõtlete keskkriminaalpolitseid ja kapot?

Ei tahaks kommenteerida. Ma ei ole huvitatud enam kellelegi ette jäämisest või kellegi tööriistaks sattumisest.