4. märtsi tegijad
Musketärist sai president Putini nõunik
Kurb uudis! Laupäeval Sakala keskuses toimuval Lilleballil ei esinegi armastatud musketär, Vene estraadi eilne täht ja keskealiste daamide südamete murdja Mihhail Bojarski, ehkki ürituse reklaam nii lubas.
Lilleballi korraldaja Nadja Giritš selgitab, et nendele ootamatult sai Bojarskist paar nädala tagasi Venemaa presidendi Vladimir Putini kultuurinõunik. “Bojarski teatas meile, et kuni 14. märtsini, mil Venemaal toimuvad presidendivalimised, on ta seotud Putini valimiskampaaniaga ning kõik varem lubatud esinemised jäävad ära.”
Samas lohutas Giritš huvilisi teatega, et musketäri asemel lahutab naistepäeva eeleelõhtul daamide meelt popansambel Hi-Fi. “Eks sellisele üritusele sobiks soliidne meesartist muidugi paremini, ent Hi-Fi on ka väga hea,” lausub Giritš. “Usun, et see on daamidele meeldivaks üllatuseks.”
Mullu esines Lilleballil Itaalia mesihääl Toto Cotugno
Ida-Viru kossupiiga teeb Ameerikas nime
Teisipäevases mängus viskas ta 20 punkti ja võttis maha 13 lauapalli, laupäevane skoor oli 25 punkti ja 9 lauda. Kohtla-Järvelt pärit 1.92 pikk noor naine Natalja Tšurbakova (25) on USA üliõpilaskorvpallis tõsine tegija. Texase osariigi San Angelo ülikooli korvpallinaiskonna liidrina viskab ta mängus keskmiselt 21 punkti, hangib kaheksa lauapalli, annab neli resultatiivset söötu ning paneb kaks-kolm “kulpi”.
USA üliõpilaskorvpall on jagatud koolide suuruse järgi kolme tugevusdivisjoni. San Angelo ülikooli naiskond mängib teises divisjonis.
Kohtla-Järve piiga ookeanitaguseid tegemisi jälgiva spordiajakirjaniku Rene Kundla sõnul on Tšurbakova resultatiivsuse ja “kulpide” arvult teises divisjonis osaleva 278 naiskonna kõigi mängijate resultatiivsusedetabelis kümne parima seas.
Enne USAsse siirdumist 2001. aastal Stockholmi Alviku naiskonnaga Rootsi meistriks kroonitud Tšurbakova õpib ülikooli sportimise kõrvalt rahvusvahelist ärijuhtimist. Ta pole varjanud soovi saada esimeseks Eesti naiskorvpalluriks, kes hakkab mängima maailma tugevaimas profiliigas WNBA.
“Ma arvan, et kindlasti ta ükskord jõuab sinna,” lausub Kundla.
Samas osutab Kundla Tšurbakova nõrkustele: “Ta on intelligentne, väga asjalik, ent liialt leebe. Et profina läbi lüüa, peab olema märksa nahaalsem.”
Saarma viis naistehaigla Viimsisse
Eranaistehaigla Fertilitas kolis Nõmmelt ära ja asub nüüd Viimsis. Erahaigla juhataja dr Ivo Saarma ei varjagi, et asukohamuutuse põhjus on suuresti turunduslik. “Tegemist on kiirelt areneva piirkonnaga, kus elanikkonna juurdekasv on suur. Juba praegu kuulub üle 15 protsendi meie patsientidest Viimsi ja Pirita elanike hulka,” märgib erahaigla juht Viimsi Teatajale antud usutluses.
Lisada tuleb, et Viimsi vald on üks Eesti jõukaimaid.
Sipsik Jaapanis
Tokyo ülikooli professor, tuntud estofiil Kazuto Matsumura on teinud ära tõsise töö. Tõlkinud suure osa Eno Raua Sipsiku-lugudest jaapani keelde. Kas tõesti jõuab armastatud Eesti lasteraamatukangelane varsti tõusva päikese maa raamatupoodidesse? Matsumura selles nii kindel pole. “Autor on jaapanlastele tundmatu, lugu ei teata, ükski kirjastus ei julge raamatu väljaandmist enda peale võtta, sest pole kindel, kas Sipsik müüb,” räägib Matsumura Ekspressile. ”Selline on kapitalistliku maailma realiteet.”
Aga kui mõni kirjastaja siiski võtaks riski ja annaks Sipsiku lood Jaapanis välja? “See oleks muidugi tore ja ma väga loodan, et kunagi see juhtub,” lisab jaapanlasest Eesti keele fänn. Ta ütleb samas, et siis oleks vaja tema senist tõlketööd kohendada ning ilmselt vajaks ta kedagi, kes oskab hästi eesti keelt ning kes tahab seda teha, töö juurde appi. Matsumura andmetel on üks aasta Tallinnas Humanitaarinstituudis õppinud tüdruk, kes oleks väga huvitatud, ent tema ei oska veel nii hästi keelt.
Varem jaapani keelde tõlgitud Eesti autoritest oskab Matsumura nimetada vaid Jaan Krossi. Tõenäoliselt vene- või ingliskeelsete tõlgete kaudu on Jaapanisse jõudnud “Keisri hull” ning “Doktor Martensi ärasõit”.
Konkurentsitu Aivar Rehe
Tuleb välja, et Eestis kõige kõrgemalt tasustatud riigiametniku koht ei tõmba eriti kedagi. Äsja nimetati Maksu- ja Tolliameti peadirektoriks senine kt Aivar Rehe. Riigikantselei korraldatud konkursil osales peale tema veel vaid üks inimene, kelle nime riigikantselei ei avalikusta. Rehe ametipalk koos kõigi lisatasudega on 80 000 krooni.
