4G. Mis imeloom see on?
Tehnilise Järelevalve Amet kuulutas konkursi võitjad välja 15. detsembril, järgmisel päeval oli EMT-l juba riigilõiv tasutud, sagedusluba käes ja Eesti esimene 4G mobiilsidevõrk ametlikult avatud. Ühtlasi sai Eesti maailma üheteistkümnendaks 4G ehk neljanda põlvkonna mobiilsidega riigiks.
Reedel toimunud avamisüritusel õnnestus EMT-l teha Linnar Viigist oma vapiloom, sest mees kuulutati pidulikult Eesti esimeseks 4G-kliendiks. Viik kommenteeris, et oli 4G tulekut juba ammu oodanud. EMT pealik Valdo Kalmi sõnul on tegu suure hüppega, mis võib jääda „viimaseks G-ks".
Asjaga pisut vähem kursis olev inimene võib arvata, et äkki tahetakse nüüd jälle, et ta oma vana telefoni ära viskaks või midagi muud õudset teeks. Midagi säärast tegema ei pea - esialgu on 4G puhtalt andmeside, kiire internet. See tähendab, et eelkõige on see USB-pessa käiva pulga abil mõeldud kasutamiseks sülearvutis. 4G on kiirem kui tavaline juhtmega koduinternet, rääkimata sellega kaasnevast wifi-võrgust. Minu puhul näitas Elioni kiirusetest kodulahenduse kiiruseks 12 Mbit/sekundis (tõsi, Elion pakub paljudes kortermajades ka hüperkiiret, 4G-ga võrreldavat koduinternetti). 4G võrgu maksimumkiirus on 100 Mbit/s, normaaltingimustel saavutatavad keskmised kiirused jäävad 20-80 Mbit/s.
Praegu on 4G võrk saadaval vaid Kohilas (ohoo!), Tartu kesklinnas, Tallinnas TTÜ/IT-Kolledži juures ja kesklinnas, kuid mitte igal pool - näiteks Ekspressi toimetuses Narva mnt 11E sai 4G pulk vastava võrgu puudumisel kätte 3,5G ehk kiirused ca 5-6 Mbit/sek, Kaarli kiriku kandis aga veelgi vähem ehk 2-3 Mbit/sek. Seega on tagasi vanad ajad, kui tuli "levialasse sõita".
Õnneks toimib 4G pulk ka 3G ja 3,5G pulgana, kuid seadme paremaks eesmärgipäraseks kasutamiseks tuleb oodata järgmist aastat, kui EMT viib täide oma reedel antud lubaduse ja katab Tallinna ning maakonnakeskused 4G tugijaamadega - aasta jooksul umbes 100 jaama.
Maksma läheb see EMT puhul pisut üle 500 krooni kuus ning andmemaht on „mõistlikult piiramata". Kui tavaliselt tekitab piiratud „piiramata" teenus automaatse tõrke, siis praegusel juhul on see tõesti suhteliselt mõistlik - kuu jooksul andmemaht 30GB, pärast seda ei panda kliendil teenust kinni, vaid keeratakse usinal filmitõmbajal kraan koomale.
Selleks, et teenust kasutada, tuleb 4G-pulka panna vastav EMT SIM-kaart. Pulk USB-pessa ja kohe pakutakse ka vajaliku tarkvara installimist. Mõni minut tegelemist ja asi töötab. Praegu saadaval olev Samsungi pulk ei oska automaatselt 2G/3G/4G vahel lülituda, kuid järgmise põlvkonna omad juba oskavad. Ehkki see pole kõige kriitilisem omadus, sest vaja läheb seda eelkõige näiteks liikuvas sõiduvahendis võrkude vahetudes.
Ent kuidas EMT siis nii kibekähku pärast sagedusloa saamist võrgu klientidele avas? Ega siin mingit müstikat pole, testvõrk toimis firmal juba 25. veebruarist. Tele2 4G testvõrk avati juunis, aga äsja oleks firma äärepealt 4G litsentsist ilma jäänud. Nimelt mängis Tele2le triki Elisa, kelle Soome tütarfirmad Dial Media ja Saunalahti tulid sageduslubade konkursil võitjateks, tehes ebarealistlikke pakkumisi, ja tõrjudes Tele2 sellega välja. Elisa säärase mängu mõistis hukka ka EMTi pealik Kalm, nentides, et ilus see küll ei olnud. Nimelt lubasid Dial Media ja Saunalahti rajada kuue aastaga 6000 tugijaama, ning seda koike ühe aasta jooksul, 2016. aastal (EMT lubas rajada 1950 tugijaama, Tele2 Eesti 1100 tugijaama, Elisa Eesti 615 jaama).
Mõistuse hääl siiski võidutses, sest Dial Media loobus sagedusressursi eest riigilõivu maksmisest ja Tele2 Eesti sai oma litsentsi kätte.
