50 terroristi valmistub USA ründamiseks
The Sunday Times on nüüdseks vaadanud FBI aruandeid ülekuulamistest ja muudest dokumentidest, mis annavad üksikasjaliku pildi, kuidas Lindh meelitati Ameerika eeslinnast Afganistani džihaadi. Dokumendid paljastavad ka kõhedust tekitavaid andmeid selle kohta, kui põhjalikult treenib Al-Qaida värvatuid kogu maailmast.
Lindhi küsitlesid möödunud aasta detsembris kolmel korral FBI eriagent ja sõjaväetöötajad Kandaharis Afganistani lõunaosas ja paistab, et ta oli valmis vabatahtlikuks koostööks USA võimudega. Ta rääkis ülekuulajatele, et:
- Möödunud suvel lähetati Al-Qaida 50 liiget enesetapumissioonidele.
- Osama Bin Laden oli kavandanud kolmeastmelise rünnaku Ameerika ja tema liitlaste pihta. Al-Qaida tähtis komandör ütles Lindhile, et teine aste paneb USA "unustama esimese rünnaku" ja kolmas "teeb Ameerikale lõpu peale".
- Paljudelt välismaalt värvatuilt, sealhulgas brittidelt ja austraallastelt, küsiti individuaalselt, kas nad on nõus ette võtma operatsioone Ameerika ja Iisraeli vastu.
Lindh, kes kohtus Bin Ladeniga mitmel korral, kirjeldas ka, kuidas Al-Qaida:
- Treenis värvatuid kasutama spetsiaalseid relvi, lõhkeaineid, võltsdokumente ja maskeeringuid.
- Viis läbi kursusi, kuidas korraldada mõrvu, sealhulgas tulistamisi mootorrattalt.
- Õpetas värvatuid kasutama mürkaineid. Teadaolevalt on Al-Qaida teinud katseid keemiarelvadega, sealhulgas sariini ja tsüaniidiga.
Lindhi tunnistused on esimesed asjaosalise üksikasjalikud aruanded elust Al-Qaida terrorilaagrites. Neist selgub, et rühmitus õpetas värvatutele võitlustehnikaid ja treenis füüsilist vastupidavust.
Noor ameeriklane rääkis ülekuulajatele, kuidas algas tema rännak Californiast džihaadi südamesse. Lindhi isa oli advokaat ja roomakatoliiklane; tema ema oli tervishoiutöötaja ning budist. Ta sirgus San Francisco jõukas eeslinnas häbelikuks, põduraks noorukiks, kelles ärkas esmakordselt huvi islami vastu siis, kui ta nägi filmi "Malcolm X", mis pajatab mustade õiguste eest võitlevast moslemist.
Lindh hakkas käima ühes California mošees ja 1997. aastal pöördus islamiusku. Ta oli tollal 16 aastat vana. Ta langes keskkoolist välja ja oli tegevusetu 1998. aastani, mil sõitis Sanaasse Jeemenis, et õppida araabia keelt. Tema vanemad ei leidnud erilist põhjust muretsemiseks ja isa maksis kursuste eest. Lindh õppis üheksa kuud Al-Imani Islamiülikoolis ja naasis seejärel ema juurde Californiasse.
Kuid Ameerika unelm jäi tabamatuks: ta oli töötu, kui välja arvata mõned lihttöölisena töötatud nädalad. Märksa innustavamaks osutus rühm ringireisivaid islami jutlustajaid, kes õhutasid teda õppima asuma Pakistani. Lindh jätkas suhtlemist ühega neist – mehega nimega Khizer Hayat.
2000. aastal külastas Lindh uuesti Jeemenit, kuid sai teada, et tema üliõpilasviisat pole võimalik pikendada. Ta sõitis seejärel hoopis Pakistani ja kui ta maandus Islamabadi lennuväljal, oli Hayat tal vastas.
Hayat tutvustas Lindhile madrassasid – religioosseid koole, kus jagatakse islami õpetust – ja peagi sattus Lindh Harakat ul-Mujaheddini sõjaväestatud moslemiorganisatsiooni mõju alla. 2001. aasta märtsiks oli ta otsustanud võidelda Kašmiiris.
Ta pani end kirja treeninglaagrisse Manshera lähedal Islamabadist põhjas. Kirjandus, mida Lindh laagris luges, äratas temas huvi Talibani vastu Afganistanis ja ta avaldas soovi sinna võitlema minna. Mõne päeva pärast viidi ta öösel mööda mägiradu üle piiri ja kui ta Afganistani jõudis, sõitis ta bussiga Kabuli.
Ta esitas Talibani ametnikele soovituskirja, misjärel teda küsitleti ja soovitati tal ühineda "Araabia rühmaga", kuna ta ei osanud kohalikke keeli. Araabia rühm oli Osama Bin Ladeni Al-Qaida.
Ta saadeti Al-Farooqi laagrisse, mis jääb kahetunnise sõidu kaugusele Kandaharist läände, kus algasid nädalatepikkused intensiivtreeningud. Pärast ligi kümnenädalast baastreeningut said värvatud edasijõudnutele mõeldud väljaõpet, sealhulgas tapmisharjutusi mootorrattalt või autost tulistades. Edasise "tsiviilsõja" treeningu hulka kuulusid dokumentide võltsimine, mürgitamine ja tabamisest hoidumine.
Võltsimiskursust peeti Kandaharis. Lindhi sõnul suutsid Al-Qaida asjatundjad valmistada Ameerika võltspasse, mida oli võimatu ehtsatest eristada.
Kogu treeningu vältel pandi värvatute füüsilised võimed äärmuseni proovile. Lindhi õppuste ajal lubasid komandörid värvatutel nädala jooksul magada vaid tunni ööpäevas – seejärel tuli neil sooritada 48kilomeetrine jalgsimarss. Tema kaasvärvatute hulgas olid noormehed Iraagist, Pakistanist, Jeemenist, Saudi-Araabiast, Filipiinidelt, Austraaliast ja Suurbritanniast.
Ülekuulamiste käigus tuvastas Lindh ka Al-Qaida instruktoreid, ehkki teadis vaid nende koodnimesid. Mõnikord külastas neid Bin Laden ja Lindh meenutas, kuidas teda koos nelja kaaslasega talle tutvustati.
Ameerika peavaenlane "ajas seltskondlikku juttu ja tänas džihaadis osalemise eest". Lindhi sõnul oli ta "malbe ja rahulik kõnepidaja".
Kuid Bin Ladeni eesmärk oli Ameerika hävitamine. Lindhi treeningute ajal möödunud suvel rääkis Al-Qaida üks juhtfiguure värvatuile, et Bin Laden on saatnud 50 inimest enesetapumissioonile.
Treeningu lõpul kutsuti Lindh ja ülejäänud 20 välismaalast neljasilmavestlusele egiptlase Abu Mohammed Al-Misriga, keda nimetati treeninglaagrite ülemjuhatajaks.
FBI aruandes öeldakse: "Al-Misri küsis Lindhilt, kas ta on huvitatud osalemisest operatsioonides USA ja Iisraeli vastu."
Lindhi sõnul olevat ta keeldunud, öeldes, et eelistab võidelda Talibani eesliinil Afganistanis, mis tol hetkel võitles põhjaliidu vastu.
Pärast treeningute lõppu saadeti Lindh võitlema Takhari Afganistani põhjaosas, kust hiljem taanduti Kunduzi. Taganemine muutus kaoseks ja lõpuks maandus Lindh koos teiste vangidega Qala-i-Janghi kindluses Mazar-i-Sharifi lähedal.
Kui puhkes verine mäss, sai Lindh kuuli jalga ja šrapnellikillust haavata. Koos veel umbes saja vangiga varjus ta keldrisse, kus neil tuli taluda külma, kurnatust ja nälga. Ta oli 20 aastat vana ja seisis silmitsi sõja jõhkrusega.
Temast kõrgemal, kindluse hoovil, lebas hulgaliselt laipu. Põhjaliidu väed kasutasid pomme ja rakette, et koos Lindhiga keldrisse peitunud sadakonda Talibani võitlejat välja suitsetada.
Lõpuks ujutati kelder veega üle, kusjuures haavatud uppusid ja ülejäänud jäid külmetama koos roiskuvate laipadega. Umbes nädala pärast tuikusid Lindh ja teised ellujäänud välja ning andsid alla.
Talle anti rosinaid, ta haavad seoti kinni ja ta toimetati haiglasse. Lamades improviseeritud asemel, räpase ja habetununa, tunnistas ta CNNi hämmastunud reporterile, et on ameeriklane. Mõne päeva pärast oli Lindh USA mereväe baasis Camp Rhinos Kandahari lähedal, kus teda pidi üle kuulama FBI eriagent.
Pärast naasmist USAsse süüdistati Lindhi Ameerika kodanike mõrvas ja terroristlikes kuritegudes.
Praeguseks on ta sõlminud kokkuleppe, mille alusel tunnistas end süüdi Talibanis võitlemises ja teeb koostööd prokuratuuriga.
