7000kroonine trahv 40kroonise suveniiri eest

Pahaaimamatult eksootilist külakosti ostes võib Eesti turistist kergelt saada kurjategija.

Veebruaris pärast puhkust Tais kodumaale naasnud Pärnu ärimees Igor Triškin ei osanud uneski aimata, et kaasa toodud kingitus teeb temast seaduserikkuja. Tallinna lennuvälja tollis koos abikaasaga kahetunnise täisläbivaatuse läbinud mehelt ei leitud tema sõnul midagi kahtlast. “Ainus, mis ära võeti, oli see õnnetu rahakott.”

Nimelt ostis Triškin Pattaya kuurordist bridžipartnerile ussinahkse mustriga rahakoti. “Täiesti tavalises suveniiripoes seisab selliseid korvis tuhandete kaupa.” Tema sõnul maksis rahakott kõigest 40 krooni. “Ei uskunud, et sellest selline jama tuleb.”

51aastane pärnakas hakkas ebameeldivat intsidenti lennujaamas juba unustama, kui sai juuli keskpaigas Põhja maksu- ja tollikeskusest kirja, milles väärteomenetluse talituse vaneminspektor Ingrid Tedremaa kohustab teda sundtoomise ähvardusel ilmuma väärteo menetlusele Tallinna.

Nagu selgub, saadeti rahakott vahepeal ekspertiisi. Tallinna Loomaaia zooloog Tiit Maran tuvastas, et suveniiri nimel loovutas oma elu ja küljenaha võrkpüüton (Python reticulatus), kes kuulub kaitsealuste liikide hulka. Triškinit ähvardab seetõttu sõbrale kingiks mõeldud 40kroonise rahakoti maaletoomise eest nüüd 7000kroonine trahv.

Tragikoomiline Triškini loos on see, et samasuguse kauka on külakostiks toonud mitmed tema tuttavad. “Ma ei taha siiani uskuda, et see on ebaseaduslik,” ei tea meelelahutusärimees, kas naerda või nutta. Ta on küll kuulnud keelust kaitsealuste loomadega kaubelda, aga arvab, et teda võetakse vastutusele asjata. “Mõistus keeldub uskumast, et see on tõeline võrkpüüton. Ma tean, mis tõelised ussinahast asjad maksavad.”

“Inimene mõtleb küll, et see loom on niikuinii surnud, vahet ei ole, kas ta on poeletil või minu kodus, aga kui ta selle ostab, siis ta sellega tekitab turgu. Ostab selle ära ja tuuakse järgmine asi loodusest asemele,” räägib keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialistil Kadri Alasi. “Tegelikult vastutus lasubki igal üksikul inimesel, kes neid asju tarbib.”

Alasil on sellesarnaseid rahakotte koguni mitu. Kuid need on osa trofeede kollektsioonist, mis on rikkujatelt konfiskeeritud. Alasi, kes on ainus ohustatud liikidega kauplemise spetsialist Eestis, käib rändnäitusega nii tollitöötajate koolitustel kui ka turismimessil. Nagu tsirkuseartist võtab ta suurest kastist järgemööda pudelisse aetud madusid, täistopitud roomajaid, hinnalisi karusnahku ja eksklusiivseid elevandiluust nipsasju.

Ehkki kõige sagedamini satuvad Eesti piiril pahandustesse just tavaturistid nagu Igor Triškin, on kauplemine ohustatud liikidega üleilmse haardega organiseeritud kuritegevus. Asjatundjate sõnul jääb see alla vaid narko- ja relvakaubandusele. Äris liiguvad miljardid dollarid ning selle kombitsad ulatuvad isegi Eestisse.

Seetõttu näeb seadus ette karmid trahvid ja keskkonnakahju hüvitamise, mistõttu loata maale toodud kaup võib maksma minna rohkem kui puhkus. “Need määrad on krõbedad, sest 1000 krooni rikkale inimesele ei ole midagi. See peaks olema summa, mis inimese järgmine kord mõtlema paneb,” leiab Alasi, kes osaleb spetsialistina vastavate seaduste koostamisel.

Kadri Alasi rõhutab siiski, et rahvusvaheline konventsioon ei keela kaubitsemist ohustatud liikidega täielikult, vaid reguleerib seda (vt lisalugu). Mis tähendab, et teoorias võinuks Triškin saada Tai keskkonnaametnikelt vastava eriloa maonahkne kaugas Eestisse tuua. Paraku tu nnistab isegi Alasi, et see on tavaturisti jaoks (kes ei hakka kallist puhkuseaega bürokraatiale kulutama) üksnes teoreetiline võimalus.

Triškinile on rahakoti lugu õnnestunud Tai-reisi tragikoomiline puänt. “Niikaua on naljakas, kuni raha peab maksma,” loodab suveniirist sekelduse kaela saanud mees hoiatusega pääseda. “Sellise lolluse eest mina ei maksa! Niigi on sellest nii palju ebameeldivusi olnud.”

Ilus, aga keelatud

• CITES ehk Washingtoni konventsioon on rahvusvaheline lepe, mis reguleerib kauplemist ohustatud liikidega. Sellele on alla kirjutanud 167 riiki, 1992. aastal ka Eesti.

• Sisuliselt on see pidevalt uuenev nimekiri umbes 30 000 liigist, millega kaubelda ei tohi või tohib seda teha vastavalt rangetele reeglitele. Konventsioon jaguneb kolmeks lisaks – esimesse kuuluvad ebaseadusliku äri tõttu suures väljasuremisohus 800 liiki nagu näiteks CITESi vapiloom elevant. Teine ja kolmas lisa on vastavalt leebemad, lubades piiratud kauplemist.

• Konventsioon hõlmab kogu floora ja fauna, mustast ninasarvikust kaaviarini ja liblikatest väärispuiduni. Ainsana on välja arvatud kõik seened. Eesti loodusest käivad konventsiooni alla muuhulgas hunt, karu ja ilves. Kõik 36 meil eksisteerivat orhideeliiki, kõik kullid ja kakud, must toonekurg ja ­saarmas.

• Kui näiteks elevandiluu või kaaviar võistlevad hinnas väärismetalliga, siis see pole veel sugugi lagi. Kõige kallimad on treenitud jahipistrikud, kelle ühe isendi hind võib küündida viie miljoni kroonini.

Mammutiluu ja mägrapalsam ehk kurioossete konfiskeerimiste lühike ajalugu

2008

• Viimase aja trend on “kobranaps” – maoleotis alkoholis, millel olevat potentsi tõstev toime. Markantseim juhtum oli, kui üks jõukas džentelmen soovis uusaastapeol oma külalistele erutavat jooki pakkuda, aga partii konfiskeeriti piiril.

• Tänavu on kahel korral (rongiga ja autoga) püütud riiki tuua pruunkaru nahka (Ursus arctos). Et lube polnud, peeti kaup kinni.

2007

• Septembris pidas toll kinni üle 900 tuubi Vene nahahooldusvahendit, mis sisaldab muu hulgas karu- ja naaritsarasva. Augustis tabati 300 karpi karu- ja mägrarasva sisaldavat palsamit.

• Kui ELi piiririik Eesti on organiseeritud illegaalse loomakaubanduse teel üldjuhul kõrvaline maa, siis just kalamari on erand. Viimane suurem partii illegaalset delikatessi tabati Eesti idapiiril mullu. Läbivalgustuses avastati sõiduauto kõlaris 12,5 kilo gurmaanide rõõmu.

2006

• Korraga püüti maale tuua 739 kilo kivistunud kivikorallide skelette.

2005

• Just potentsiravimid on tolliametnike sage saak. 2005 peeti postis kinni rekordpartii – 3500 purki toodet, mis sisaldas merihobukesi. Samuti on levinud muskushirve näärmest preparaadid.

• Püüti postis saata kaht lendkoera topist.

• Konfiskeeriti teadaolevalt suurim partii illegaal­set elevandiluud Eestis. Kokku 55 kujukesest, mis saabusid postipakiga ühele Narva elanikule Hiinast, olid 29 elevandi- ja mammutiluust.

2004

• Suvel avastati narkoreidi ajal seni suurim illegaalne eksootiliste nahkade kogu. Tavalises Tallinna korteris oli 13 nahka, sealhulgas meil seninägematud leopardi, gepardi, kuningpüütoni, hiero­glüüfpüütoni ja mitme krokodilli nahad. Kaup pärines Ghanast.

• Muuga sadamas leiti ühe kaubalaeva ventilatsiooniruumist kuuemeetrise tiigerpüütoni nahk.

Allikad: MTA ja Keskkonnaministeerium