“Kassidel esineb nii-öelda kassi-HIV üsna sageli. Võib oletada, et umbes 90–99 protsenti kassidest on HIV-positiivsed. Tõsi, suurem osa nendest on lihtsalt viirusekandjad ja ei haigestu ise. On olemas selline haigusvorm, mille puhul viirus küll eksisteerib, kuid ei arene,” räägib Turovski.


Seejuures antakse haigust tõenäoselt enamasti edasi sugulisel teel – nagu inimestelgi – ning sellest võib kujuneda midagi sarnast inimese aidsiga. Praegu enamasti just nii ongi: viirus põhimõtteliselt küll on, kuid kandjale see mingit ohtu ei kujuta. Peale selle – ja see on väga oluline – inimesele see viirus ohtlik ei ole.


“Vähemalt praegu kinnitab teadus, et kasside HIV inimest ei ohusta,” ütleb Turovski. “Meie, inimeste HIV on ikkagi ahvidelt saadud haigus. Kasside HIV on teine tõbi.”


Mis aga väärib tähelepanu, on kasside sallivus oma suguvendadest viirusekandjate suhtes. Need loomad tunnevad lõhna järgi ära, kas nende “vestluskaaslane” on nakatunud. Seejuures tegutsevad nad temaga rahulikult koos edasi. Turovski arvates on põhjus selles, et erinevalt inimestest ei ole selles haiguses kassidele midagi uut. Kassid said selle viiruse meist oluliselt varem. Sellepärast ei tõuka kassid nakatunuid sugugi ära, vaid suhtlevad nendega täiesti tavaliselt.


On hämmastav, kuid loomad puutuvad kokku ja koguni võitlevad paljude selliste haigustega, mis põhjustavad inimesele hirmu ja valu. Võtame näiteks vähi. Rotid ravivad seda tõbe väga huvitavalt. Nad on suutelised end ise opereerima. Aleksei Turovski räägib, et rotid teevad kindlaks, kellel “kamraadidest” on vähk, ning otsustavad teha talle operatsiooni. Siis hoiavad kaks rotti patsienti kinni, üks aga närib kasvaja välja. Seejuures toimib valuvaigistina kirurgist roti enda sülg.