Esimese asjana trükin nime internetiotsingusse. 45aastane Riho Pors on tuntud usutegelane. 1990ndate alguses nelipühilaste piiblikooli esimese lennu lõpetanud mees ordineeriti pastoriks ja teenis kuni 2006. aasta alguseni pisikest Saku kogudust. Tulise usukuulutajana on pastor Pors usku pööranud sadu ja tervendanud kümneid inimesi.

Kristliku Kuressaare Pereraadio veebiarhiivis on alles saade "Suur pööre", milles Pors kõigest sellest põhjalikult räägib. Kõige ­tähelepanuväärsemana tõstab ta enda karjääris esile Rummu vangla kaplani perioodi. Piiblisõna polnud 90ndate keskel Eesti kõige karmimas vangilaagris üldsegi oodatud.

"Kui ma vanglas hakkasin käima, siis öeldi - see musta raamatuga vehkimine, mis abi teist on? Tehti väga palju takistusi ja püüti meid vahele tõmmata - vii mõni asi välja, mida ei tohtinud. Aga Jumal oli meie poolel," meenutab Pors aastaid hiljem raadios.

"Rummu vangla platsil oli minust kaks korda suurem vene mees Narvast, ta oli tugev ja positsiooniga mees. Aga Püha Vaim minu sees ütles - mine ja räägi talle minust! Ma isegi natuke kartsin!" kerib Pors põnevuslugu. "Aga see, mis Jumal talle minu kaudu rääkis, puudutas teda niivõrd, et see suur mees nuttis koos minuga kambris voodi kõrval põlvili maas. Selline pöördumine oli!" Enda sõnul osales Pors 20-30 vangi ristimises.

Ligi tunniajases saates räägib ta avameelselt oma sügavalt usklikust vanaemast, kes ta esimesena Jumala juurde tõi, väidetavalt naise truudusetuse tõttu purunenud esimesest abielust, oma lastest ning võimsatest usulistest kogemustest (sh autoavariis vigastatud rangluu tervenemisest usuvenna poolt käte peale panemise jõul).

On vaid üks teema, millest muidu jutukas pastor mööda tüürib - tema isa. "Mul pole isa olnud, kuigi ma tean, kes ta on," nendib Pors. "Isa ei ole kunagi meiega koos elanud. Ma tegelikult ainult lapsena mäletan teda."

Intriig süveneb, kui leian ühest nelipühi kiriku ajalehest Riho Porsi foto. Näojoontes võib aimata sarnasust. Kõige kõnekam detail on aga lumivalged juuksed, täpselt nagu Aadu Luukasel. Ka raadiosaates kõlanud hääl on kadunud suurärimehega sarnaselt kähe.

Poole miljardi suurune pärandus

Äkki annab mõne vihje Aadu Luukase elulugu? Alates 1962. aastast - see tähendab, Riho sünni ajal - töötas hilisem suurärimees Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni trusti mehaanikuna, tõustes paari aastaga peamehaanikuks. Tema karjäär nõukogude ajal tipnes kommunaalmajanduse ministeeriumi aseministri kohaga. Sealt siirdus ta NSV Liidu lagunemisele järgnenud kriisi ajal kütuseärisse.

Hallipäine Luukas polnud ainult Eesti transiidiäri isa ja riigi rikkamaid inimesi, vaid ka mitmekülgne ühiskonnategelane - lepitaja ja aatemees. Tema süda seiskus omas kodus une pealt 2007. aasta 7. oktoobri ööl. "Minu jaoks oli ta nii äri kui rahva südametunnistus," meenutas endine äripartner ­Vladimir ­Volohhonski. "Ta elas, kandes südames Jumalat ja armastust inimeste vastu," lisas Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse juht Peep Mühls. Samas stiilis meenutasid lahkunut teised äriliidrid ja riigijuhid.

Teisest pojast pole keegi kuulnudki!

Eesti ühest nimekamast ettevõtjast maha jäänud ligi poole miljardi krooni suuruse varanduse haldajaks sai tema poeg Indrek Luukas. Jätkates tema missiooni, asutas Indrek isa nimelise fondi, mis jagas ka sel sügisel juba kolmandat korda kokku miljon krooni silmapaistvatele Eesti ühiskonna edendajatele. Kaks nädalat tagasi andis üldjuhul avalikkust vältiv Indrek Luukas Postimehele intervjuu, milles lubas ka edaspidi jätkata metseenist isa jälgedes.

Kuid mitte kusagil ei mainita poole sõnagagi, et 41aastasel Indrekul oleks neli aastat vanem poolvend, veel vähem, et ta on nelipühi kiriku endine pastor. Helistan mõnedele Luukase lähematele tuttavatele ja küsin ettevaatlikult, kas nad on midagi kuulnud teisest pojast või ütleb neile midagi nimi Riho Pors. Kõigile on see täielik jahmatus.

Väheseid avalikke andmeid vaadates torkab silma, et Indrek Luukase ja Riho Porsi elus on paralleele. Riho hakkas regulaarselt kirikus käima perestroi­ka ajal. Kui 1989. aastal üks päev enne jõululaupäeva sündis esimesest abielust tütar, pöördus ta Oleviste kirikust teenistuselt naastes lõplikult usku. "Jumal ristis mind Püha Vaimuga otse tänava nurga peal. Ja ma vaatasin üles taeva poole, käed olid üleval ja ma laulsin keeltes," kirjeldab Pors raadiosaates kogemust, mis muutis tema elu totaalselt.

Ka Indrek Luukasest võinuks saada pastor. Ta lõpetas 1997. aastal Tartu ülikooli usuteaduskonna ja kaitses kaks aastat hiljem magistrikraadi tööga "Johannese evangeeliumi allikad". "Pastorit minust poleks saanud. Pastor peab olema rahvamees. Mina ei ole," ütles hiljem ka ärijuhtimise magistrikraadi kaitsnud Indrek Luukas kaks aastat tagasi Ekspressile. Temagi käis omal ajal Oleviste kirikus ja on võimalik, et kahe mehe teed seal ka ristusid.

Salapäraselt sülle sadanud miljonid

Kas ja kuidas edasi? On see üldse ajakirjanduse asi nii delikaatset teemat uurida? Aadu Luukas oli kõrge profiiliga ärimees ja Eesti kapitalismi südametunnistus, kelle mõju ulatus Vene õigeusu kiriku peast patriarh Aleksiusest Eesti peaministrite ja presidentideni. See mõju oli seotud tema hiiglasliku varandusega. Seetõttu on põhjendatud huvi temast jäänud varanduse ja seda kasutavate inimeste vastu. Seda enam, kui selliste summade käsutamine võimaldab mõjutada ka ühiskonda, nagu Aadu Luukas näitas.

Et tegemist võib tõesti olla Aadu Luukase unustatud pojaga, ei väida mitte ainult kuulujutud ning tuhkhallid juuksed ja kähe hääl. Sellele viitab ka tähelepanuväärne pööre Riho Porsi elus pärast suurärimehe surma. Temast on üleöö saanud miljonär. Seni suhteliselt tagasihoidlikult elanud Pors, kes on juba üle kümne aasta uuesti abielus, kolis koos naise ja nelja lapsega paarismajja Kiilis ning sõidab Toyota Land­cruiseri ja Cadillaci sedaaniga.

Aga kõige selgemat keelt haljale oksale jõudmisest räägib äriregister. Ekspastorist on saanud kinnisvarakröösus. Mullu aprillis registreeriti Riho Porsile kuuluv firma Penno Invest, mille põhitegevus on kinnisvara üürileandmine. Majandusaruandest selgub, et 2008. aasta kuue kuu jooksul ostis Porsi firma kokku üheksa objekti, alates korteritest Tallinna kesklinnas, nooblis Tornimäe majas, ja lõpetades pisikese võõrastemajaga Kuressaares.

Kokku paigutas Pors ettevõttesse 29 miljonit krooni (millest kinnisvarasse läks 24 miljonit), võtmata ise seejuures kordagi pangalaenu. Vastupidi - hoopis Porsi osaühing andis 1,5 miljonit krooni laenu avalikkuses tundmatule ehitusfirmale Sorent Grupp ja tolle tütarettevõttele. Lisaks asutati Porsi osalusel läinud aasta detsembris teinegi firma Capital Collection, millele kuulub hiilgava asukohaga, aga lagunenud mereäärne maja Koplis.

Sellised mastaapsed rahapaigutused annavad aluse küsida mehelt endalt - kas jutt maha salatud pojast vastab tõele? Kui sel esmaspäeval Riho Porsile helistan, pole ta üldse üllatunud. "Kui minu isa ei avalikustanud seda oma elu ajal, siis ka mina ei pea võimalikuks sellest rääkida," ütleb Pors.

Kust tulid kinnisvarasse investeeritud miljonid, kas jutt hiigelpärandusest vastab tõele? "Päritolu, kust see raha on tulnud, ma ei kinnita," ütleb Pors. "Me oleme suguseltsis nii otsustanud." Ta lubab paar päeva kaaluda, kas ja kui palju ta oma päritolust räägib.

Väidetavasti on Pors suurte summadega toetanud ka nelipühi kirikut. Piiskop Ago Lilleorg on Porsi õpingukaaslane piiblikoolist, tema pihiisa ja sõber, kuid ka tema ei eita ega kinnita midagi. "Kui Riho peab vajalikuks sellest kõneleda, siis teeb ta seda ise," ütleb Lilleorg. "Need on konfidentsiaalsed teemad." Välismaal viibiv Indrek Luukas ei vasta kõnedele ega sõnumitele.

Lõpliku kinnituse saan hästiinformeeritud allikalt justiitssüsteemis. Selgub, et peagi pärast Aadu Luukase surma, veel 2006. aastal algas Harju maakohtus kinnine kohtuprotsess, kus Riho Pors nõudis oma põlvnemise tuvastamist.

Indrek Luukas võttis appi parima advokaadi

Indrek Luukas ei suutnud pikka aega uskuda, et tal võiks olla poolvend. Isa polnud sellest talle eales isegi iitsatanud. Nii palkas noor Luukas oma õiguste kaitsjaks Toomas Vaheri, riigi ühe nutikama advokaadi Raidla advokaadibüroost.

Vaidlustele tegi lõpu alles DNA-test, mis kinnitas manalasse varisenud Aadu isadust. Pole teada, kui suures summas kokku lepiti, kuid protsess lõppes 2008 kevadel, misjärel hakkas Riho Pors kohe tegema miljonitesse ulatuvaid investeeringuid.

Minu esimesest kõnest Riho Porsile on möödas 48 tundi. Tutvustan talle kolmapäeva hommikul oma uurimistulemusi. Ta möönab, et on Aadu Luukase poeg, aga kardab liigse rääkimisega tema peret, eriti leske traumeerida. "Ma olen oma isale andestanud. Algul Indrek ei uskunud seda. Nüüd on hakanud jää meie vahel pisut sulama," sõnab ta napilt.

Miks Aadu Luukas, kelle kõige tuntum iseloomujoon oli ülim korrektsus, eluajal oma esimese pojaga läbi ei käinud, jääb peresaladuseks. Luukase viimaste eluaastate suureks missiooniks kujunes lepitamine. Ta lepitas omavahel kaht varanduse pärast tülitsevat õigeusu kirikut, Eesti Vabariiki ja Venemaad. Jõuluootuses on ilus mõelda, et läbi katsumuste Riho Porsini jõudnud summa oli lepitus pojaga.

Artikli valmimisele aitas kaasa Kadri Paas ajalehest Äripäev


ISA

Aadu Luukas
(1939-2006)

Suurettevõtja ja ühiskonnategelane. Transiidifirmade N-Terminal ja Pakterminal looja. Arnold Rüütli presidendiajal asutatud Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse juht. Suurettevõtjate Assotsiatsiooni esimees. Eesti ja Venemaa valitsustevahelise ühiskomisjoni liige. Moskva õigeusu kiriku ja praktiliselt kõigi Eesti parteide helde annetaja.


TUNTUD POEG

Indrek Luukas
(1968)

Aadu Luukase Sihtasutuse juht ja missioonipreemiate väljaandja. Ajab kinnisvaraäri Hispaania Päikeserannikul. Hariduselt teoloog.


TUNDMATU POEG

Riho Pors
(1964)

Nelipühi pastor.