E-sigarettide kuningas: Maailma vingeimat e-sigaretti kaunistab 46 Swarovski kristalli, 24karaadisest kullast nupp ja 247 hinnalist teemanti. Foto: shishasticks.com

Selle suve hakul tilkusid Eesti tänavapilti üksikud suitsumehed, elektriline aurupilv järel. Neid muudkui sigines ning sügiseks vaieldi kogu riigis selle üle, kas e-sigaret on sigaret, kas seda peaks hoopis apteegis müüma ja kus oleks sünnis seda tõmmata. E-sigaretid muutusid samal ajal isikupäraseks vidinaks, mis koosnevad akust ja korduvkasutatavast aurustist.

Lihtsast pulgast sai vidin, millele müüakse eri suuruse ja värviga lisasid. Akusid on saada eri mahtuvuse, kuju ja värviga. Mõni meenutab piipu, mõni peenikest pudelit. Mõne aku pinget saab juurde kruvida, et auru rohkem tuleks.

Ja ka e-vedelikke saab kasutaja enda maitse järgi timmida. See on võtmeküsimus e-suitsu tõmbamisel ehk veipimisel (aasta tõi ka uue sõna). Nõudlikumatel veipijatel on kodus kümneid erinevaid vedelikke ja maitseid, mida alkeemikutena kokku segatakse, et saavutada uus ja veelgi parem maitse. See on lausa omaette teadus. Veipimissaitidel avaldatakse e-vedelike arvustusi, mille puhul võiks paralleeli tõmmata veinimaailmaga.

E-sigaret ei tekita tahma ega haisu. See pole määratletud tubakatootena, mistõttu on selle kasutamisele vähem piiranguid. Õigemini on e-suits nii kiiresti levinud, et seadused pole sellel kannul püsinud. Keelatud on vaid e-sigareti reklaam alaealistele. Tähtis on meeles pidada, et laste ligidal ja ühiskondlikes kohtades, kus see võib teisi häirida, võiks järgida eetikareegleid. Pole ju ilus piiratud ruumis teiste nina ees rasvast kanakoiba järada.

Vaatamata sellele, et Ravimiameti agaruse tõttu praegu nikotiiniga e-vedelikke Eestis ametlikult müüa ei saa, tellitakse neid teistest ELi riikidest. Meie ravimiameti hinnangul on nende koht apteegis, kuid tuhanded e-sigareti tõmbajad ehk veipijad seda ei mõista: miks siis tohib tõenäoliselt kahjulikumaid sigarette müüa poes? E-sigarettide ametlikele müüjatele, kellele on tähtis kvaliteet, on see olnud äriliselt edukas aasta, kuid samamoodi ka musta turu müüjatele, kes tellivad välismaalt teadmata konsistentsiga vedelikku ja müüvad kuulutuslehtedes.

Samal ajal oleks Euroopa Liidus e-sigarettide regulatsiooni pärast äärepealt terve tubakadirektiiv läbi kukkunud. Napilt enne aasta lõppu jõudsid ELi liikmesriigid (keda esindas Leedu) ja Euroopa Parlament kompromissini, mis jõustub mõne kuu pärast: e-sigaretid on ELis laiatarbekaup, müüa tohib taastäidetavaid aurusteid ja alla 20 mg/ml nikotiinisisaldusega e-vedelikke (mis võrdub umbes paki sigarettidega). Samas jääb liikmesriikidele õigus määratleda nad meditsiinitoodetena, nagu Eesti on juba veipijate nördimuseks teinud. Kompromissis sisaldub ka ohtlik tagauks kõigi e-sigarettide keelustamiseks: liikmesriikidele jääb õigus ohutuskaalutlustel teatud tüüpi aurustid keelata, ja kui kolm riiki seda teevad, võib Euroopa Komisjon keelustada need kogu euroalal. Parlament ei saa siis enam midagi teha.

Regulatsiooni sisuline eesmärk on tagada, et e-sigaretid oleksid suitsetajatele vahendid tavasigarettidest loobumiseks ja takistada e-sigarettide muutumist mittesuitsetajate väravaks suitsetamisele. E-sigaret kahjustab paljude arvates kasutaja tervist tavasuitsust vähem. Hingavad ju plärutõmbajad sisse 4000 põlemisel tekkivat keemilist ühendit, sealhulgas vingugaasi ja vähkitekitavat tõrva, veipijatel aga ei põle midagi, aineid on kümmekond. Tõsi, põhjapanevaid uuringuid pole e-sigarettide kohta tehtud.

Ent Ekspressi eksperiment näitas, et suitsetaja tervis üleminekul e-sigaretile paranes. Euroopa Onkoloogiainstituudi teadusdirektor, Itaalia endine terviseminister Umberto Veronesi on öelnud, et kui kõik tavasuitsetajad läheksid üle e-sigaretile, päästaks see 500 miljonit elu maailmas.

Kui see vähegi tõele vastab, tuleb loota, et e-sigaret on tulnud, et jääda.

Vaata ka e-vitamiin, e-riik, e-jalgratas, e-tervis, e-ained, e-äri, e-lion jne.