AASTA PULSS: Venemaa kasvanud agressiivsus...naftašokk
Poliitikasündmuste edetabel
1. Venemaa kasvanud agressiivsus, mis väljendus nii Krimmi annekteerimises kui konfliktis Ida-Ukrainas. Euroopa julgeolekuolukord on muutunud ja selle reaalsusega peavad kohanema nii Euroopa riigid kui rahvusvaheline üldsus tervikuna.
2. Valitsusvahetus. Andrus Ansipi asemel sai peaministriks Taavi Rõivas ja koalitsiooni tulid sotsiaaldemokraadid.
3. Kooseluseaduse vastuvõtmine sel sügisel, mis võimaldab kõikide erinevate seksuaaalorientatsiooniga inimestel registreerida oma kooselu.
4. Eesti kaitsepolitseiametniku Eston Kohvri röövimine Eesti Vabariigi territooriumilt piirialal kokkulepitud kohtumise käigus.
5. Viljandi koolitulistamine, kus õpilane tappis saksa keele õpetaja. Tegemist on esimese koolitulistamisega Eestis.
6. Eesti film, Eesti-Gruusia ühisfilm "Mandariinid" pääses "Guldgloobuse" võõrkeelse filmi nominentide hulka ja on ka "Oscari" parima võõrkeelse filmi üheksa nominendi seas.
7. Euroopa kergejõustiku meistrivõistlustel tuli Eesti rekordiga hõbemedalile Rasmus Mägi
8. Töövõimereform, mis annab inimestele, kelle töövõime on vähenenud võib-olla kergemini tulevikus tööd leida.
9. Eesti start-upide edulugu, mis sel aastal väljendus eelkõige kahe ettevõtte edus. Üheks neist oli GrabCad, mis müüdi 100 miljoni eest uutele omanikele. Teiseks Transferwise, mis vahendab kasutajate vahel valuutatehinguid ja mille turuväärtuseks investorid nimetavad ühte miljardit dollarit.
10 e-residentsus. Võimalus pakkuda e-teenuseid ka nendele inimestele, kes ise eestimaalased ei ole
Edetabeli panid kokku Allar Tankler, Merit Kopli (Postimees) ja peaministerTaavi Rõivas
1. EESTI TARBIJA TUNNEB END KINDLALT
Majandus on suuresti tunnete juhtimise kunst. Taavi Rõivase valitsusajal tunnevad eestlased end väga kindlalt. Tarbija kindlustustunde indikaator, mida koostab Konjunktuuriinstituut, oli detsembris tasemel -3, aasta keskmine oli -3,4.
Nii hästi pole Eesti tarbijad tundnud end kinnisvarabuumist saadik.
Õnnetunne ei väljendu aga majanduse õitsengus. Sisemajanduse kogutoodang (püsivhindades) kasvab Eesti Panga hinnangul tänavu 1,9 protsenti (mullu 1,6 protsenti).
2. HINNATÕUS ASENDUS (VÄGA NAPI) LANGUSEGA
Üks eestlaste õnne allikatest oli ilmselt hinnatõusu peatumine. Rahvas on nurisenud aastaid, et hinnad kasvavad liialt kiiresti. Erand oli masu aeg, kuid siis kukkusid ka palgad. Tänavune aasta oli suur erand: Eesti Panga hinnangul langevad tarbijahinnad 0,1 protsendi võrra.
Liiga madal hinnakasva pole ainult siinne häda. Euroala inflatsioon peaks tänavu tulema 0,5 protsenti ehk Euroopa Keskpank ei suuda täita oma eesmärki, mille kohaselt areneb majandus kõige etemalt siis, kui inflatsioon on veidi alla kahe protsendi.
Ka Eesti kinnisvarahinnad lõpetasid kevadel kiire tõusu.
3. NAFTAŠOKK
Tarbijahindade kasvu pööras languseks energia. Ükski hästimakstud analüütik ei suutnud ennustada nafta hinna järsku langust aasta lõpus. Põhjusi selleks oli mitu. USA vähendas energia sisse ostmist, sest toodab kildagaasi ja -õli; muu maailm tarbib naftat vähem – mitte ainult majanduskasvu pidurdumise tõttu, vaid ka rohelise energia soosimise pärast, mille viljad nüüd tunda annavad; OPECi maad ei vähenda tootmist, sest Saudi Araabia tahab hoida oma turuosa jne.
Nafta hinna languse tõttu kannatavad ka Eesti Energia, Viru Keemia Grupp ja Kiviõli Keemiatööstus, kes on kõrgele naftahinnale lootes investeerinud või kavatsevad investeerida põlevkiviõli tootmisse kokku sadu miljoneid eurosid.
Eesti Energial õnnestus lõpuks peaaegu täisvõimsusel tööle panna uus Enefit280 tehnoloogial tehas, mis tõrkus peaaegu kaks aastat.
4. LAENU VÕTTA VÄGA ODAV
Kodulaenude all ägavaid eestlasi huvitab intressitase pea sama palju nagu nende palga suurus, sest laenud on pikaajalised ja intressid moodustavad olulise osa igakuistest maksetest.
Intressimäärad liikusid õnneks „õiges“ suunas. Novembris oli kodulaenude intressimäär keskmiselt 2,19 protsenti, aasta varem 2,65 protsenti. See on täiesti teine tase võrreldes näiteks kuue aasta tagusega (novembris 2008), mil keskmine intressimäär oli 5,86 protsenti.
Kuid kodulaene võtma pole eestlased tormanud, nende jääk kasvab vägagi aeglases tempos.
Intressimäärade languse põhjustas Euroopa Keskpank, kes kehtestas majanduse elavdamiseks kommertspankadele negatiivse hoiusintressi (-0,1 protsenti) ja ujutas turu odava rahaga üle. Kummalisel kombel pole raha üleküllus välja löönud tarbijahindades. Küll aga kallinevad väärtpaberid ja kinnisvara. Kust tuleb järgmine suur pauk, see on triljoni dollari küsimus.
5. MÄNGIME MAKSUDEGA!
Ettevõtjaid ärritasid tänavu tõsiselt muutused firmaautode ostmise maksustamisel ja üle 1000 euro ulatuvate maksete deklareerimise kohustus. Selle taustal käivitus arutelu maksude üle. Seni oli Eestis valitsenud põhimõte, et maksudega ei mängita.
Indrek Neivelt leidis, ravikindlustusmaksu võiks alandada 13 protsendilt 6 protsendile, ettevõtetele kehtestada tulumaks (maksimaalselt 15 protsenti), tõsta tulumaksuvaba miinimum 400 eurole ja tulumaksu määr 24 protsendini, taastada kodualuse maa maks. „Maksukoormuse ümberjagamisest madalapalgaliste kasuks võidavad lõpuks kõik,“ oli Neivelti sõnum.
IRL tõi välja ootamatu tulumaksukava, kus kuni 500 eurot kuus teeniv töötaja on tulumaksust vabastatud ja 500–846 eurot teenivatel töötajatel on tänasest suurem maksuvaba tulu.
Sotsid tahavad Tallinnasse suuremat sotsiaalmaksu määra.
Valimiste eel on elu põnev.
Euroopas lõid samal ajal laineid maksuskandaalid, millesse olid segatud mitmed suurfirmad ning Iirimaa ja Luksemburgi võimud.
6. ELEKTRIJAAM JORDAANIASSE JT SUURTEHINGUD
Eesti ja eestlaste suuremad tehingud olid tänavu mingit pidi seotud välismaaga.
Eesti Energia tütarfirma sõlmis hiinlastega umbes kahe miljardi USA dollari suuruse lepingu põlevkivielektrijaama ehitamiseks Jordaaniasse. RSA kindlustuse Balti operatsioonide müük Poola kindlustusettevõttele PZU maksis 364 miljonit eurot. Tegemist on Baltimaade suurima M&A tehinguga tänavu.
Tallink teatas, et tellib 230 miljoni euroga Soomest uue LNGd kasutava reisilaeva.
Seitse aastat tagasi Õismäel ühes köögis alguse saanud veebireklaami tehnoloogia firma Adcash teatas, et müüb veerandi aktsiatest 20 miljoni euro eest. See tegi firma turuväärtuseks 80 miljonit eurot.
Suurtehingutest jäi silma ka seni avalikustamata summa eest toimunud omanike vahetus energiafirmas Alexela (eestlased ostsid välja vennad Bidilod) ja Eestist alguse saanud, kuid madalate maksude poolest tuntud USAs Delaware osariigis registreeritud GrabCADi müük 100 miljoni dollari eest. Ka Transferwise nimelise Briti valuutavahetussüsteemiga (Eesti juured) on seotud mitmed osaluse müügi spekulatsioonid, kusjuures eriti rasvase hinna eest.
7. MAADEVAHETUS LÕPPES ETTEVÕTJATE SÜÜDIMÕISTMISEGA
Pikki aastaid oma hea nime eest võidelnud ehitusettevõtja Toomas Annus sai lõpuks lüüa. Riigikohus mõistis tema, tema suurosalusega Järvevana (osa endisest Merko Ehitusest) ja veel mitu tuntud tegelast süüdi Eesti kõigi aegade suurimas korruptsioonialases kohtuprotsessis, nn maadevahetuse asjas.
Erasektori suurima korruptsiooniloo peategelane, 530 000 eurot pistist võtnud Tiit Elias, kes vastutas Rimi arendusprojektide eest ja jäi silma pillava elustiiliga, sõlmis kevadel prokuratuuriga kokkuleppe, et saab oma tegude eest kolm ja pool aastat tingimisi. Karistuse vaidlustas aga tema endine tööandja.
8. SWEDBANK MAKSIS DIVIDENDE
Surkimine, et rootslased valitsevad küll Eesti pangaturgu ja teenivad hiigelkasumeid, kuid ei maksa siin tulumaksu, said tänavu läbi, kui Swedbank Eesti teatas, et maksis mullu 75 miljonit eurot dividende ja tasus sellelt ka tulumaksu. Tänavu oli kavas maksta dividendideks 50 miljonit eurot.
9. ALIBABA LÄKS BÖRSILE
Hiina e-äri Alibaba start New Yorgi börsil osutus sügisel ülivõimsaks. Erinevalt Facebookist, mis investoritele kiiresti pettumuse valmistab, kargas Alibaba aktsia hind kohe esimesel kauplemisepäeval 68 dollarilt 93 dollarini. Tegemist oli tänavuse suurima IPOga maailmas.
Praegu liigub aktsia hind 106 dollari tasemel (oli vahepeal ka 120 dollarit). Firma turuväärtus on 263 miljardit dollarit.
10. UUED DIRED
Mitu olulist ettevõtet ja asutust said tänavu uue peadirektori.
Robert Kitt hakkab uuest aastast juhtima Priit Perensi asemel Eesti väärtuslikumat ettevõtet Swedbank Eesti. Perens ülendati Swedbank Balti juhiks.
Sandor Liive kaotas poliitiliselt tundlikul konkursil Eesti Energia juhatuse esimehe koha. Detsembrist juhib suurimat riigifirmat Hando Sutter.
Tõnis Arro võeti liiga laia joone pärast maha Arengufondi juhi kohalt.
Taavi Veskimägi võitis Eleringi juhi koha. Ta juhib kõrgepingeliinide firmat selle loomisest saadik.
