EMAPALGAST ILMA: Valimiste eel värbas oravapartei raseda Evelini oma reklaamklippi. Tiit Blaat

Jõusaalitreener, kes mõtles Getzist

Ilo Rihvk (24) õppis Eesti Kõrgemas Kommertskoolis ettevõtlust ja ärijuhtimist. Oma erialal pole Ilo aga tööd teinud. Viimased pool aastat tegutseb ta hoopis Tallinna spordiklubides jõusaali- ja aeroobikatreenerina.

Aasta alguses helistati Kadrioru spordiklubisse reklaamibüroost Indigo. Indigo tegi parajasti reklaami Hyundai uuele automargile Getz ja selle jaoks oli vaja üht ilusa ja treenitud kehaga meest. “Nad küsisid, kas meil pole mõnda sellist klienti,” räägib Ilo, kes töötas tollal Kadriorus.

Ilo teeb jõusaalis trenni neljandat aastat. Ta ütleb, et personaaltreeneril peab ka endal olema selline keha, mis õpilasi innustaks. “Muidu ei ole sa usaldusväärne.” Ilole peale vaadates ei ole tema usaldusväärsuses kahtlust. Nii sattuski treener ise fotole “Getzist mõtlema”.

Et selja tagant pildistatud paljas keha on Ilo oma, teavad ainult need sõbrad, kellele Ilo oma reklaamikarjäärist ise rääkis.

Aasta lõpuks on Ilo töötanud mõned kuud ülimoodsas Arctic Spordi klubis Õismäel. Siin on jõusaalis iga ratta ja jooksulindi küljes oma õhuke televiisor, et sellel rühkijal igav ei hakkaks. Iga külastaja treeningkava on aga arvutisse söödetud ja ta saab seal soovi korral kas või päevikut pidada.

Ilo on väga rahul, et tema hobi ja töö kokku langevad. “Võibolla lähen järgmisel aastal kehakultuuri õppima,” räägib ta oma tulevikuplaanidest.

Parteil on kasu ka rasedast liikmest

Evelin Oras (28) juhatab mind oma kabinetti Tallinna volikogus. Põrandal seisavad virnas suured kastid värviliste piparkoogisüdametega, mille lõhn täidab kogu kõrgete lagedega toa.

“Need lähevad kingiks lasteaiakasvatajatele,” ütleb Evelin. Jõulueelsel ajal on linnavaranõunikul rahulikum, nii et jõuab piparkooke pakkida.

Aknalaual magab turvahällis Karl, kaheksa kuud vana. Alguses mõtles Evelin, et tuleb tööle siis, kui laps saab aastaseks. Aga volikogu esinaine Maret Maripuu käis peale ja sõlmis temaga kokkulepe, et Evelin võib tööd teha kodus ja käia volikogus ainult nendel päevadel, kui on koosolek. Pisikese Karli võtab ema töö juurde kaasa, sest toidab teda rinnaga. Laps on ema töökaaslaste tähelepanuga väga rahul.

Aasta alguses märkas Evelin Reformierakonna meililistis kuulutust, et emapalga reklaamklippi vajatakse rasedaid. Evelin on reformierakonnas olnud kuus aastat. Ta lööb valimiste ajal alati kaasa plakatikleepimise või muu taolisega. “Kandideerida ma ei soovi,” ütleb Evelin. Vastupidiselt oma elukaaslasele Kristen Michalile, kellest praeguseks on saanud erakonna peasekretär.

Jaanuaris ootas Evelin seitsmendat kuud last ja sobis sellesse reklaamklippi suurepäraselt: “Minu kõht on seal see kõige punnim,” ütleb Evelin uhkelt ühe kaadri kohta, kus kõhud suures plaanis reas.

Tegelikult ootas osatäitjatest päriselt last ainult viis tüdrukut, ülejäänute kõhud kasvatati suureks õhupallide abil.

Võtted kestsid terve päeva. Treener küsis pärisrasedatelt aeg-ajalt murelikult, kuidas nad ennast tunnevad. Aga Evelinile ja teistele last ootavatele tüdrukutele mõjus jooga väga hästi, teised olid õhtuks palju rohkem läbi.

Evelinil on hea meel, et Riigikogu tema reklaamitud vanemahüvitise seaduse vastu võttis. “Meie listi saadeti kohe üleskutse: nüüd lapsi tegema,” naerab ta. Ta ise poleks kindlasti nii vara tööle tulnud, kui see seadus oleks Karli sündimise ajal kehtinud. Poeg muutis tema ja ta elukaaslase elu nii põhjalikult, et “kahe kahvli ja noaga” perest said värsked korteriomanikud. Nüüd tahab pangalaen maksmist.

Meloniga tüdruku pilte varastati tänavalt

“Selle reklaami tegemine oli päris keeruline," meenutab Aune Allik (24). “Ma pidin lamades vaatama mitu tundi kaamerasse, mis oli üles lakke pandud. Ja paljalt sidrunite peal polnud just kõige meeldivam olla.”

Aune sõbranna on Meloni (endise nimega Lemoni) kaubanduskeskuse turundusjuht Susan Luitsalu. Kaubamaja nimevahetuskampaaniaks taheti teha reklaami, mis kujutas sidrunitel lebavat “blondi sillerdavat tüdrukut”, kes hoiab käes melonilõiku ja flirdib vaatajaga. Sõbranna kurtis Aunele, et ei leia kusagilt sellist pikkade heledate juustega tütarlast.

Aune, kellel on väga pikad ja blondid juuksed, kraamib oma sülearvutist välja kunstniku joonistatud reklaamikavandi. “See tundus esteetiliselt ilus,” ütleb Aune. Teda ei olnud vaja kaasalöömiseks enam pikalt veenda.

Tallinna tänavatel löödi aga katki nii mõnedki valguskastid, et seda Aune pildiga ilusat reklaami kätte saada.

Aunel on korraga käsil mitu suurt ettevõtmist – psühholoogiaõpingud Tartu Ülikoolis ning projektid haridus- ja sotsiaalvaldkonnas. “Minu unistus on saada terapeudiks,” ütleb ta kindlalt. Võibolla täitub see siis, kui Aune saab kolmkümmnend. Aga kõigepealt tuleb ülikool lõpetada ja esimene võimalus bakalaureusekraadi saamiseks on kevadel.

Modellitööd alustas Aune kolme aasta eest, kui ta ühele sõbrale New Yorki külla läks ja mõne aja pärast juba Miamisse tööle sõitis. Nüüd on ta pool maailma läbi käinud – Milano, Tokio, Santiago, jne. Ta on Eestiski mõned reklaamid teinud, tänavu näiteks veel ööklubidele Tallinn ja BonBon.

Aune kodu on Tartus, aga nädalavahetustel elab ta Tallinnas. Korter on vanalinnas restorani Bonaparte kohal. Trepikojas lõhnab hukutavalt pealinna maitsvaimate saiakeste järele. Aune modellivormile see kahju ei tee: “Ma olen siin ju ainult nädalavahetustel!”

Väljakutsuv tekst üllatas ka modelli

Mai Uusõue (26) on modell. Ta tunneb fotograaf Herkki-Erich Merilat juba kümme aastat. Kui Merila Maile helistas ja küsis, kas ta oleks nõus kaasa lööma ühes ilusas reklaamis, oli Mai pikemalt mõtlemata nõus.

Mai mäletab, et tegu oli mingi kokteili reklaamiga, aga mis selle nimi täpselt oli, pole tal meeles. “Ma pole seda jooki proovinud ega kavatsegi proovida,” ütleb ta.

Mai jaoks oli see töö nagu iga teine. Pildistati tänaval, koos stilisti, juuksuri ja meigitööga kulus kokku umbes kolm tundi. Yamaha, mille seljas Mai poseeris, oli vist kellegi Merila tuttava tsikkel. “See oli väga cool ratas, sellisega sõidaks isegi, kui oskaks,” naerab Mai.

Kui Onistari kokteilijookide reklaam hiljem trükis ilmus, tõi see Maile kaks üllatust – tema jume oli veidral kombel muutunud tõmmuks nagu mõnel armeenlannal ja foto juures ilmus ootamatult väljakutsuv tekst.

Mai modellikarjäär sai alguse rohkem kui kümme aastat tagasi, kui ta õppis Sixtina moekoolis. Nüüd on temagi maailmas palju ringi sõitnud, töötades kõige rohkem Itaalias.

Ülemöödunud aastal astus Mai toonasesse Concordia ülikooli. Ta mõtles kaua, milline eriala võiks tema jaoks põnev olla ja valis lõpuks elektroonilise meedia. Esimese aasta võttis Mai ennast modellitööst täiesti vabaks, nüüd tegeleb mõlema asjaga korraga. “Kool on kallis ja elu on kallis,” põhjendab Mai.