Foto: Ilmar Saabas

Läinud sajandi alguses oli Keri saarel maailma ainus gaasil töötav majakas, ja see majakas töötas just kildagaasil. Gaasi surve aga oli nii suur, et ühel õnnetul päeval lendas majakas kogu aparatuuriga lihtsalt õhku. Toona veel ei teatud, et kildagaasi kättesaamiseks tuleb kasutada lisaks vertikaalpuurimisele ka horisontaalpuurimist ja toona täiesti teadmata hüdrolõhustamist.

Aga juba siis tehti sealsele gaasile analüüs ja leiti, et gaas sisaldab lisaks 6% etaani, millest täna saadakse etüleeni, mis on väga kasulik tooraine keemiatööstusele. Kas ja kui palju on Eestis kildagaasi, tuleb esimesel võimalusel välja uurida. Kui gaasi on, tuleb see kohe kasutusele võtta, ja kui ei ole, siis unustame selle teema.

Näiteks rootslased tegelevad väga tõsiselt Närke piirkonnas vastavate uuringutega ja sealsed tulemused on lootustandvad. Rootsi ja Eesti must kilt on väga sarnased ja kui rootslased leiavad kildagaasi, siis on see ka meil olemas. Kildagaasi olemasolu ja koguste väljauurimiseks ei kuluks rohkem kui mõned miljonid dollarid ja kildagaasi kaevandamine ei ole keeruline.

Eesti häda aga on selles, et kõike tahavad juhtida ja otsustada ministeeriumid ja ametnikud, kes tihti ei saa asjadest kohe aru ja ei suuda otsustada. Aga meil võib olla maapõues tõeline rikkus, mida Euroopas leidub vähestel, näiteks Poolas, Rootsis ja Prantsusmaal. Prantslased on praeguseks keelustanud hüdrolõhustamise ehk frakkingu tehnoloogia, ja minule täiesti arusaamatutel põhjustel.

Juhul, kui Eestis on mõjus kogus kildagaasi, siis mis roll jääks põlevkivile?

Põlevkivi on meid aastaid hästi teeninud ja teenib edasi. Kindlasti tuleks valmis ehitada ka teine elektrijaam, nagu algul paaniti, ja kui leiame oma kildagaasi, siis ainult gaasiga ei saa majandada. Ei ole mõistlik kogu gaasi ise põletada, vaid mõistlikum on seda hea hinnaga eksportida.

Kõige õigem on meie kateldes põletada põlevkivi pooleks hakkepuiduga, mida praegused katlad võimaldavad. Hakkepuit on täiesti taastuv kütus ja praegu kasvab meil metsamassi rohkem juurde, kui me ära kasutame, ning suurem osa puidust lihtsalt mädaneb metsas jala peal.

Meie põlevkivienergiast ei ole oluliselt odavam ei tuumaenergia ega haibitud roheenergia ja seda kannatab täna ja tulevikus ise kasutada ja teistele müüa. Tõenäoliselt ei loobu Euroopa Liit oma nõudmistest, mis puudutavad taastuvaid energiaallikaid, ja ka seetõttu peame kasutusele võtma hakkepuidu ja põlevkivi segu elektrienergia tootmisel.

Viimastel nädalatel on palju vaidlust tekkinud, kuhu ehitada Euroopa Liidu toel NLG gaasiterminal. Kas Eestisse või Soome?

Minu arvates peaks ehitama Soome ja toru sealt Eestisse. Soomlastel on olemas ka vastav majanduslik võimekus ja nende sõltuvus vene gaasist on kõige suurem. Kui tellitakse eksperthinnang Euroopast, siis soomlased võidavad selle.

Meile oleks kasulikum soomlastega sõbralikult kokku leppida, siis ehk saame ka oma ehitajatele tööd terminali ja torustiku ehitamisel. Ei maksa unustada, et Eestil on vähemalt võimalik mingeid gaasivarusid hoida Lätis asuvates maa-alustes reservuaarides, aga soomlastel ei ole isegi selliseid hoidlaid.

Teiseks on meile kasulik, kui saaksime hoida mingeid gaasivarusid Lätis, ja kui soomlastel on tänu LNG-le ülejääke, saaksime vahepeal sealt odavamat gaasi.