Aktiivse ja lõbusa inimesena tuntud Maaroosi närvid ütlesid üles 18. detsembril pärast pikaajalist kemplemist võlausaldajatega. Järgmisel päeval läks ta ise Tartu psühhiaatriakliinikusse. Mehe murdumise põhjus on ebaõnnestunud laenukontor, mida ta advokaadibüroo varjus pidas. Õigusabi lepingute alusel laenas ta suuri summasid ja lubas kreeditoridele müstilisi intresse (näiteks 84 protsenti aastas).

Äriregistri väljavõte kinnitab, et juba 2002. aastal hüppas Heta Pärnu lühiajaline laenukoorem kaheksale miljonile kroonile (tõus 26 korda). Läinud aasta lõpus ületas see Ekspressi andmetel juba 14 miljonit krooni. See pole kardetavasti lagi, sest on teada vähemasti üks üle 600 000kroonine laen, mille vandeadvokaat võttis sularahas ja väljaspool firma raamatupidamist.

Flirt Araabia šeikidega

“Sisuliselt on ta puupaljas,” resümeerib võlausaldajate nõudeid koondav ettevõtja, kes on Maaroosi äriskeeme juba mõnda aega harutanud. Kuhu Maaroosile usaldatud raha haihtus, on selgusetu. Ilmneb, et juba mitu aastat ei tegutsenud Maaroos tüüpilise advokaadi, vaid ärimehena.

Ta püüdis vahendada suuri toormetehinguid Ukrainast (must metall, tsement, kütus), lennutas isiklikult Eestisse suuri rahasüste lubanud araablasi (jutt käis muuhulgas luksushotelli rajamisest) ning semmis Ameerika investoritega. Näiteks asub Tallinnas Estonia puiesteel Maaroosile kuuluva aktsiaseltsi North Trust büroo, mis asutati paari aasta eest muinasjutuliste Araabia (väidetavalt Jordaania) investeeringute maaletoomiseks. Osaliselt Iraagi sündmuste tõttu ja osaliselt araablaste endi probleemide tõttu jäi raha tulemata ning North Trust viibib varjusurmas.

Sel neljapäeval pidi Tallinna linnakohtus algama Saare Kütuse salakütuseafääri kohtuprotsess, millel Maaroos kaitseb ärimees Jüri Randa. “Ta saatis mulle SMSi, et on kontaktivõimetu,” ütleb Rand. Ametlikult lükkus protsess märtsikuusse siiski kohtuniku haiguse tõttu.

Rand oma sõnul Maaroosiga koos äri ei ajanud. Küll on aga temagi kuulnud, et advokaadi murdsid maha rahapinged. “Ega ta loll ei ole, aga ta tegeleb liiga paljude asjadega korraga.”

Kuid see ei selgita, kuhu kadusid kokku laenatud miljonid. “Ühtki loogilist põhjendust, kuhu see raha on kadunud, pole,” sedastab võlausaldaja. Spekuleeritakse koguni, et Maaroosi tabas kasiinosõltuvus. Samuti on hämmastav, et Pärnu Heta pankrotieelset seisu ei märganud audiitor, kes andis firmale puhtad paberid.

Viimase hetke nimevahetus

Silmakirjalikuks võib pidada ka Heta peakontori käitumist, kes distantseerub Maaroosist täielikult. Tallinnas asuva Heta üks omanikke Kaido Pihlakas ütleb, et juba mõnda aega pole nende firmal Pärnu bürooga otsest pistmist. Möödunud aasta algul võõrandas Heta Maaroosile 90 protsenti oma osalusest ning aasta lõpus veel ülejäänud kümnendiku. Pärnus büroo pidamist ei peetud Pihlaka sõnul lihtsalt enam majanduslikult mõttekaks.

“Tol hetkel ei olnud midagi teada võlgadest,” väidab Pihlakas. Kõik möödunud aasta jooksul Pärnu Hetas juhtunu oli tema sõnul “Maaroosi  meistriteos”. “Kui Pärnu Hetal olid mingid rahalised kohustused, siis olid need juhatuse liikme Maaroosi võetud.” Ometi oli riigi lugupeetavamate advokaatide hulka kuuluv Pihlakas samasugune Heta Pärnu juhatuse liige kuni möödunud aasta 5. detsembrini ning kannab samaväärset juriidiliselt vastutust.

Kuni läinud aasta aprillini Pärnu Heta juhatuse liikmena kirjas olnud riigikogulase ja Pärnu eksmeeri Väino Linde sõnul räägiti firma üleminemisest Maaroosile juba 1999. aastal, kui tema vandeadvokaadi ameti maha pani. Maaroos oli siis noor ja paljulubav talent.

Kõigest hoolimata tegutses Maaroos Heta kaubamärgi all kuni aastavahetuseni. Ehkki advokatuuri kodulehel see muudatus ei kajastu, kannab Heta Pärnu Advokaadibüroo äriregistris 29. detsembrist nime OÜ Advokaadibüroo Maaroos & KO. Ilmo Maaroos on selle firma omanik ning ainus juhatuse liige. Firma telefonid vaikivad.

Hirm elu pärast

Ilmo Maaroosi enda mobiiltelefon küll kutsub, aga ei vasta. Abikaasa Kertti Maaroos teab abikaasa probleemidest, aga pole peensustesse pühendatud. “Ma usun, et kui ta välja tuleb, siis ta on nõus rääkima,” räägib ta mehest, kes viibis kolmapäeval tema ja ühe Pärnu arsti järelvalve all. “Ma ei saa teda hetkeks ka üksi jätta. Ma ei ole hetkel kindel, et ta kätt enda elu külge ei pane.”

Maaroosi keemikust isa Aarne Maaroos ei tea poja tervisehädadest suurt midagi. Isa ütleb siiski, et poja asjus on võlausaldajad huvilised temaga ühendust võtnud ennegi. “Mulle helistas juba end ühe firma finantsjuhina tutvustanud mees, kes samuti rääkis, et tal on mingid pahandused.”

Ilmo Maaroosi sõber ja endine äripartner Tõnu Niinemäe on oma sõnul ilmselt ainus, kellega Maaroos hetkel peale pere suhtleb. Viimati oldi ühenduses nädala algul. “Ta ei võta praegu telefoni. Hommikul, kui ta tablette neelab, siis on ta kontaktivõimetu, aga õhtul on ta ilmselt selgem ja siis helistab,” jagab Niinemäe muljeid.

“Eks see jah selle järele lõhnab,” vastab Niinemäe küsimusele, kas haiglas viibimine on jänesehaak, et võlausaldajaid maha raputada. “Olen vist ainuke, kellega tal ei ole probleeme.”

Kahjunõudjaid jagub

Jamade tõttu ähvardab Maaroosi Advokatuuri aukohtu ette sattumine. See poleks esimene kord. Maaroosi seni üks häälekamaid vaenlasi on OÜ Crandali Kaubandus juhatuse esimees Tõnu Ritsbek, kes andis 30. detsembril Tallinna linnakohtusse hagi, milles ta nõuab Heta Pärnult ning viimase kindlustusfirmalt Ergo üle 300 000 krooni kahjutasu Maaroosi väidetavate möödalaskmiste tõttu. “Niisugust sullerit annab otsida,” sarjab ta oma eksadvokaati. Ju on vaid juhus, et kõigest päev enne hagi sisse andmist lakkas Pärnu Heta eksisteerimast.

Maaroos esindas Ritsbeki firmat aastate eest protsessil, mis kliendi meelest pidanuks lõppema temale soodsalt, kui advokaat oleks olnud ülesannete kõrgusel. Ritsbeki sõnul ei esitanud Maaroos otsustaval hetkel kohtule vajalikke tõendeid ega kutsunud välja tunnistajaid. Advokaat jättis kliendile teatamata kohtuistungi toimumise aja ja lõpetas eelistungi temaga kooskõlastamata. Suur oli Ritsbeki üllatus, kui ta luges kohtuotsusest, et teda esindas istungil Maaroosi asemel keegi teine, kellega ta polnud sõnagi vahetanud.

“Kohtus, kui ma ta taandasin, kuulsin kohtunikult, et ta on ennegi kliente petnud,” räägib endine kunde. “Ma pidin maa alla vajuma. Millise päti ma olin endale advokaadiks valinud.” Ritsbek pöördus Advokatuuri aukohtusse, mis sügisel Maaroosi siiski õigeks mõistis. “Niisugust farssi ma ei oodanud,” kostitab Ritsbek advokaatide tsunftikohut sapiga. Rahulolematu ettevõtja pöörduski päev enne lubatud tähtaja täitumist Tallinna linnakohtusse. “Siin veel tsirkust saab,” usub Ritsbek, kes on sama loo materjalid edastanud seisukoha võtmiseks ka õiguskantslerile.

Lennuk advokaadibüroo nimel

Peale kalli, kõigi lisadega varustatud Nissan Patrol džiibi on Maaroosil ka kulukas hobi. Viis aastat tagasi sai ta eralenduri paberid ja tuttavad tunnevad teda kui tõsist lennufanaatikut, kes kutsus neid tihti õhusõidule. “Ta on ikka tohutu lennundusentusiast. Kui on võimalust ja vahendeid, kasutab ta iga hetke ära,” iseloomustab Pärnu lennuväljal Maaroosiga tutvunud Ülo Mell.

Viimasel ajal nägid lenduritest sõbrad Maaroosi üha harvem. Viimati suvel, arvab Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liidu juhatuse esimees Hendrik Agur. Just möödunud suvel liitus Maaroos nendega, kuigi oli juba 2003. aasta jaanuaris üks klubi asutajatest

Põhiliselt Pärnu lennuväljal tegutseva harrastuslennuklubi Ikaros juhatuse liige õppis lendama Cessna 172 peal. Viimasel ajal proovis ta ka kahemootorilise lennuki ning helikopteri juhtimist.

Lendamine meeldis Maaroosile sedavõrd, et ta otsis ka internetist endale lennukaaslasi. Näiteks ühe tütarlapse kodulehele on ta jätnud sellise teate: “Aga mida arvad kui sinule täiesti tundmatu persoon küsib sinult - tahad jalutada sügisese Eestimaa taeva all pilvede vahel ja vaadata kõike seda sügisest värvikirevust linnu pilgu läbi... Tundub jaburana? Aga näed - igatahes nüüd see juhtus. Ja kutse lendama ei ole üldse nali...”

Maaroosi ennast võib teadaolevalt seostada kahe lennumasinaga. 2003. aasta suvel soetas Maaroos Heta Pärnu nimel umbes 30 aastat vana kahemootorilise lennuki Aero Commander 500, millega kavatseti teha taksolende. Kuuekohalise lennuki opereerijaks märgiti sõber Melli firma Avio-Foto. Aguri sõnul on neljakohalise väikelennukiga lendamise tunniüür 2000-2500 krooni. Kasutatud lennukite hinnad algavad 300 000 kroonist ja võivad ulatuda lõpmatusse.

Lisaks seisab Pärnu lennuväljal Prantsuse päritolu väikelennuk Ralley, mille eest maksis väidetavalt Maaroos, aga mis on kuuldavasti seni arvel Taani lennuregistris. Milline on nende lennumasinate täpne omandisuhe ning mis ärisid Maaroos väljaspool lennundust ajas, Mell oma sõnul ei tea.

Tumedad pilved Heta kohal
Kui hiigelaegadel töötas Hetas kokku ligi 30 advokaati, siis täna on neist järel alla poole. Pärnu büroost sai Maaroos & KO, Narva kontoris hetkel advokaate pole, sulgemine ähvardab ka kahe advokaadiga Tartu bürood.

“Kindlasti me võtame tööle noori ja koolitame nad välja,” ütleb Heta partner Kaido Pihlakas. “Minu teada ei ole me kunagi teistest büroodest advokaate üle võtnud.”

Viimane ja kuulsaim lahkuja oli advokatuuri esimees Üllar Talviste, kes töötab 8. jaanuarist büroos Lextal, mille asutasid mõni kuu varem Hetast lahkunud kolm vandeadvokaati. Tänaseks on Lextalis juba kuus endist Heta advokaati.

Talviste lahkumine langes kokku kahtlustustega, mille kohaselt ta olevat riisunud Läätsa kalatööstuse pankrotipesast fiktiivsete arvega 100 000 krooni. Talviste ise kommenteeris võimalikke süüdistusi sõnadega, et sel juhul on ta terve varasema elu tegelnud riisumisega.