Kaebajat esindanud advokaadi Meelis Pirni sõnul sõlmis Ilmo Maaroos mullu augustis Heta Pärnu nimel ostulepingu firmaga Super-7 Oy, mille objekt oli 1959. aastast pärit kuuekohaline lennuk Aero Commander 500. “Lepingus oli punkt, et omandiõigus läheb üle alles siis, kui kogu raha on tasutud,” refereerib Pirn. Piloodipaberitega Maaroos aga ei kandnud üle sentigi.

See aga ei takistanud tal marssida allkirjastatud ostulepinguga siin Lennuametisse ja vormistada õhumasin tema juhitava Heta Pärnu Advokaadibüroo nimele. Kandnud lennuki oma nimele, müüs advokaat selle 1,3 miljoni krooniga Ühisliisingule ning ostis samal päeval järelmaksuga tagasi. Selline müük-ost-müük võimaldas saada liisingult tegelikult ca 750 000 krooni laenu, mille tagatiseks jäi registrisse kantud lennuk. Kusjuures masina eest polnud Maaroos sentigi maksnud.

Lennuameti kallis näpukas

Lennuki müüja Soome ärimees Ilmo Pietilä elas sinnamaani Maaroosi lubaduste najal, et raha kohe-kohe tuleb. Kui Eestis ilmnesid süüdistused, et Maaroos tegi advokaadi ameti varjus pätti, mille tõttu kogunes talle ligi 18 miljonit krooni võlgu, läks Pietilä ärevile.

Et registris Maaroosi nimele kantud ja lisaks pandiga koormatud lennukit oma nimele tagasi vormistada, pidi Pietilä firma Super-7 minema Lennuameti vastu kohtusse. 9. novembril tehtud kohtuotsus kinnitabki, et kanne registris oli vale, sest asjaga tegelnud ametnik ei veendunud, kas õhumasina omandiõigus oli tegelikult soomlaselt eestlasele üle läinud. Ilmo Maaroos osales ka ise protsessil, kuid mingit patukahetsust ei ilmutanud.

See näpukas võib Lennuametile kalliks minna. “Ühisliising saab pöörata nüüd nõude Lennuameti vastu, väites, et sai kahju, sest on usaldanud registri kannet,” leiab advokaat Pirn. “Selge on see, et Ühisliising kasutab kõiki seadusega antud võimalusi oma rahaliste nõuete kättesaamiseks,” kinnitab Ühisliisingu juhatuse liige Ove Muuk, kelle sõnul selgub täpne tegevuskava siiski pärast otsuse jõustumist ja registriotsuse vormistamist.

Läinud teisipäeval otsustaski Lennuameti juhtkond otsuse ringkonnakohtusse edasi kaevata. Lennuameti peadirektor Koit Kaskel on veendunud, et õhumasina registreerimisel tegutseti kooskõlas seadustega. "Konkreetse lennuki ostu-müügi lepingus oli märgitud, et omand läheb üle peale müügisumma tasumist. Müügisumma tasumise tähtpäev oli Lennuametisse pöördumise päevaks ammu möödunud, seega eeldas Lennuamet õiguspäraselt, et summa on ka tasutud, vastasel juhul oleks olnud tegemist teadlikult valeandmete esitamisega õhusõiduki registrisse kandmiseks."

"Must kokkumäng"

Soome ärimees polnud ainus, kes tahtis Maaroosi lennukitele küüsi taha saada. Juba enne Tallinna Halduskohtu otsust jõudis kohtutäitur sama Aero Commanderi ühe teise võlausaldaja nimel arestida. Äsja laekus Lennuametisse kiri Maaroosi ajutiselt pankrotihaldurilt Küllike Mitilt, kes tundis samuti huvi advokaadi lennukite vastu. “Seni ma pole Maaroosilt endalt mitte ridagi selgitusi saanud,” tõdeb Mitt, kes kuuleb tehingutest lennukitega esmakordselt. Nagu paljudel teistel on ka pankrotihalduril raskusi Maaroosiga side pidamisega.

Võlanõudjatele tuleb ilmselt mõru üllatusena tõik, et ka teine lennumasin, millega aviaatorist advokaat kunagi uhkeldas, on juba jõudnud korduvalt omanikku vahetada. Vahetult enne skandaali puhkemist müüs Maaroos ühemootorilise Ralley-tüüpi lennuki ASile Pärnu Õlu. “See oli niisugune jama, et ma tahaks selle Maaroosi maha lüüa,” on õllevabriku juhatuse esimees Kalev Männe tige. “Selle lennuki kohta ma ühtki intervjuud ei anna.”

Pärnu Õlu oli üks, kes Maaroosi skeemides raha kaotas ja ilmselt läks masin tegelikult võla katteks. Juba kuu aega hiljem müüs õllevabrik lennuki edasi ülal mainitud Super-7 Oy-le Soomes. Ka see firma jõudis lennukit omada kõigest kolm nädalat, kuni müüs selle edasi Saaremaal tegutsevale firmale B.R.D OÜ. Miks selline tehingute rida toimus, ei soovi selgitada ka lennundusettevõtja Ilmo Pietilä. "Mul oli kohe alguses kahtlus, et käimas on väga must kokkumäng ja see kahtlus on veelgi süvenenud," kommenteerib neid skeeme Lennuameti peadirektori asetäitja Rein Porro.

----------------------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------------------------- --------------

”Külma” sai ka hotelliärimees Sildmäe

Advokaadi ja lennudusentusiasti Maaroosi krahhi põhjus oli ebaõnnestunud investeerimiskontor, mida ta pidas Pärnu Heta Advokaadibüroo varjus. Maaroosi kriminaalprotsess, milles esineb 15 kannatanut, jätkub tuleval nädalal Tallinna linnakohtus.

Süüdistuse kohaselt sõlmis Maaroos 2002. aasta märtsist kuni 2003. aasta augustini suure hulga õigusabilepinguid, mille sisu oli tegelikult raha investeerimine. Maaroos eelistas kliente, kes suutsid mängu panna vähemalt miljon krooni (keskmiselt usaldati talle raha poolest kuni kolme miljoni kroonini). Vastutasuks lubas Maaroos kohati ebareaalselt heldeid intresse, mida ta ka algul uute rahapaigutuste arvel suutis maksta.

Maaroos rõhutas, et karta pole midagi - kuna investeering on vormistatud õigusabilepinguna, katab riskid Pärnu Heta ametivastuskindlustus. See tagatis ei pea tegelikult paika, sest ERGO Kindlustusega tehtud leping katab advokaaditöö apsakad, välistades kahjud investeerimistegevusest. Õigusbüroo oli teoreetiliselt ka hea kattevari, sest maksuametil olnuks õigusabilepingute alusel liikuvaid summasid raske kontrollida.

Neid, kes liimile läksid, leidus kümnete kaupa, nende hulgas vägagi soliidseid inimesi. Näiteks suurärimees Toomas Sildmäe usaldas oma firma Martlet kaudu Heta Pärnu hoolde 1,5 miljonit krooni, millest ta sai tagasi kõigest 63 327 krooni. Sildmäe rõhutab, et usaldas eelkõige Hetat kui juhtivat õigusfirmat, samuti tundus talle normaalse äriprojektina Pärnu tennisehall, millest Maaroos rääkis. "Et tal olid kurjad kavatsused, ei osanud arvata," nendib Pärnus suvekodu omav ärimees.

Tuntumate kannatanute hulgas on veel reklaamimees Rain Eisler (investeering 700 000, kahju 260 000 krooni), Pärnu Õlu nõukogu endine esimees Charlie Viikberg (investeering 500 000, kahjunõuet ei esitanud, sest sai lennuki), AS Strand Projekt juhataja Egon Elstein (investeering miljon, kahju 600 000 krooni) ja Suprema Securities juhatuse liige Veiko Maripuu (investeering 1,5 miljonit, tsiviilhagi ei esitanud).

Nimelt sõlmis Maaroos 2003. aasta keskel firmaga Suprema Securities lepingu, et viimane otsib talle investoreid. Suprema vahendusel saigi Maaroos neli klienti, teiste seas ei pidanud kiusatusele vastu ka Maripuu ise.

Maaroos jättis mulje, et raha läheb advokaadibüroo leitud projektidesse investeerimiseks. Tegelikult ühtki elujõulist projekti polnud. Maaroosile kuulus küll firma North Trust, mis asutati paari aasta eest muinasjutuliste Araabia investeeringute maaletoomiseks, kuid see osutus unelmaks. "Hiljem tuli välja, et (Araabia firmade esindused - toim) Belmoure Group ja Scandinavian Commercial Bureau ei võtnud meie pakkumisi algusest peale tõsiselt," tunnistas üks Maaroosi alluvaid ülekuulamisel keskkriminaalpolitseis.

2003. aasta augustis kiilus püramiidskeem lõplikult kinni. Maaroos ei suutnud laekuva rahaga enam vanu võlgu tasuda. Heta Pärnu Advokaadibüroo muutus maksejõuetuks. Praegu on Maaroos tegelikult puupaljas. Kõige müstilisem on, et süüdistuse kohaselt Maaroos lihtsalt omastas kogu raha. Et hagide maht on ca 18 miljonit krooni, tähendab see, et pooleteise aasta jooksul pani Maaroos kõrvale keskmiselt miljon krooni kuus.

Omal ajal riigi mainekamate advokaatidega mehitatud Heta emafirma Tallinnas lasi Maaroosil ise oma suppi helpida ja müüs Pärnu filiaali mullu talle. Praegu kannab see nime AB Maaroos & Ko ja viibib varjusurmas. Lõpuks tegid võlausaldajad 36aastase kahe lapse isa jalgealuse nii tuliseks, et mehe närvid ei pidanud vastu ning ta pöördus mullu detsembri keskel Tartus psühhiaatrite poole, kes murdunud mehe hospitaliseerisid. Simulatsioon oli nende sõnul välistatud.

Tänaseks näikse Maaroos olevat siiski vaimsest mõõnast üle saanud ja võitlusvõimeline. Oktoobri lõpus alanud kohtuprotsessil eitas Maaroos kõiki süüdistusi. Kõnekas detail on, et kohtus esindab ta end ise. Ekspressil loo kangelase endaga ühendust saada ei õnnestunud.