SEE MEES TEAB: Andres Vaasa on meister aeda värviliseks võõpama. erakogu
Sügisvärvuse tekkimine on keeruline protsess, milles on tähtis osa lehtedes sisalduval suhkrul.


Sooja päeva jooksul toodetakse lehtedes tublisti suhkruid, mis jahedatel sügisöödel muundatakse antotsüaanideks. Nimetatud aine tulemusel muutub lehetoon ere- kuni lillakaspunaseks (kontpuud, viinapuud, äädikapuu, kikkapuud). Lehtedes sisaldub alati ka karotinoide, mis suvel on tänu klorofüllile (aine, mis annab lehele rohelise värvuse) varjatud.


Sügisel klorofüll laguneb ja seni varjus olnud karotinoidid muudavad lehed kollaseks või koguni oranžiks (vahtrad, haavad). Pruuniks muutuvad lehed sügisel aga tanniini toimel (tammed).


Sügisvärvumine on kõige särtsakam siis, kui päeval on kuiv ja päikesepaiseline ning ööd on juba jahedad, kuid mitte külmakraadidega. Väga lühikesel ja sajusel sügisel jääb kõigi taimede värvumine tagasihoidlikuks.


Seega tuleb taimede valimisel lisaks õite ja viljade ilule arvestada ka sügisvärvustega.


Mõnedel taimedel (kikkapuud, kukerpuud, pihlakad, viirpuud) lisandub  kaunile lehtede sügisvärvusele veel ka huvitav viljade värvus, mida saame sageli nautida ka pärast lehtede varisemist. Vaid kõigi taime dekoratiivsete omaduste (õied, viljad, lehevärvus kevadel, suvel ja sügisel ) arvestamine võimaldab luua kaunist ja esteetiliselt nauditavat taimekompositsiooni.


Kõige omanäolisemaid sügisvärvusi loovaks perekonnaks on vaher (Acer). Selles perekonnas varieerub sügisvärvus puhaskollasest kuni roosa ja erepunaseni. Puhaskollaseks muutuvad lehed pärn- (Acer tegmentosum) ja põldvahtral (Acer campestre). Oranžides toonides on tatari vahtra (Acer tataricum) lehed. Roosa kuni punane leherüü esineb mandžuuria vahtral (Acer mandshuricum). Tumepunased lehed on omased korea vahtrale (Acer pseudosieboldianum), leekivpunased lehed aga ginnala vahtrale (Acer tataricum var. ginnala). Meie kodumaine harilik vaher (Acer platanoides) varieerub ilmastikust sõltuvalt kollasest punaseni ja on tuntuim sügisvärvuse looja meie parkides ja taluaedades.


Teine sügisel silmatorkavalt värvuv perekond on kikkapuu (Euonymus). Paljudel selle perekonna esindajatel on ka värvilised viljad, mis pärast lehtede varisemist kuni tugevate külmadeni meile silmarõõmu pakuvad. Meie kodumaine harilik kikkapuu (Euonymus europaeus) on sügisel ilusa leekivpunase välimusega, millele lisandub roosakaspunane viljade värvus.


Viimastel aastatel on meie aedasid aga järjest enam ehtima hakanud tiivuline kikkapuu (Euonymus alatus) ja tema sort ‘Compacta’. Tiivulise kikkapuu lehed värvuvad sügisel roosast veripunaseni, eriti silmatorkavalt punane on ‘Compacta’ lehestik.


Kuldsõstart (Ribes aureum) kasutatakse meil vähe ja ta võiks hoopis rohkem pruukimist leida.


Juba augustis värvuvad ta lehed punaseks ja vabakujuliste hekkide jaoks on kuldsõstar väga sobiv taim. Keskmise kasvuga põõsastest on heaks värviloojaks läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus). Ta on hea hekitaim, mullaviljakuse suhtes igati leplik.


Puhaskollaseks värvub sügisel kolmetine humalapuu (Ptelea trifoliata). Lisaks värvusele on taimel kevadel lõhnavad õied. Väga karm talv võib kolmetisele humalapuule liiga teha, kuid sellest taastub taim üsna kiiresti. Teine üsna haruldane sügiskollane iludus on vahtralehik (Kalopanax pictus), kelle suured vahtralehti meenutavad lehed muutuvad sügisel kuldkollasteks. Tema tüvi ja oksastik on kaetud silmatorkavate ogadega, mida saame imetleda siis, kui taimel lehti pole.   &nbsp ; ; ;


Kena ažuurne võrakuju on harilikul äädikapuul (Rhus typhina), kes oma suurte paaritusulgjate liitlehtedega on vägagi huvitav taim nii suvel kui sügisel.  Sõltuvalt sügisest varieerub taime lehevärvus oranžist leekivpunaseni. Viimane toon esineb ainult täispäikeselisel kasvukohal, varjus on ülekaalus oranž toon. Selle kauni põõsa puuduseks on üsna rohke juurevõsundiline levimine, mis võib pisut tülikaks osutuda. Pärast lehtede varisemist jäävad põõsale küünlaid meenutavad punakaspruunid pöörisjad viljad, mis jäävadki põõsale kogu ajaks.


Okaspuude sügisvärvus ilmneb alles siis kui öised temperatuurid langevad miinuspoolele.


Vahest ollakse üllatunud, et mikrobioota (Microbiota decussata) muutub sügisel pronksjaspruuniks, see on tema kaitsevärvus talve vastu. Kevadel soojade ilmade saabudes muutub värvus taas roheliseks. Osad okaspuude sordid aga muudavad aga talveks oma okastiku kollaseks, pigem võiks nimetada sellist värvumist talviseks tooniks, mitte sügisvärvuseks.
 Nimi Kõrgus m
 Laius  m Sügisvärvus Märkused
 Pärnvaher 10 6 kuldkollane valge-rohelisetriibuline koor
 Korea vaher 6 3 verevpunane 
 Ginnala vaher 8 4 verevpunane 
 Põldvaher
 15 6 kuldkollane 
 Mandžuuria vaher 8 4 roosakaspunane kuni punane 
 Kaselehine enelas 0,7 1 oranž kuni leekivpunane
 
 Jaapani enela sort ‘Macrophylla’ 1 1 leekivpunane vajab kevadel tugevat tagasilõikust
 Tähk-toompihlakas 6 3 oranžpunane kuni leekivpunane 
 Lamarcki toompihlakas 8 4 kuldkollane 
 Kolmetine humalapuu 4 4 roosakaspunane väga külmal talvel kahjustuvad okste tipud
 Tiivuline kikkapuu 3 3 kollane oksad korgiliistakutega
 Korgi- kikkapuu
 4 3 punane suured roosakaspunased viljad, mis jäävad põõsale pärast lehtede varisemist
 Amuuri viinapuu 6  punane köitraagudega roniv liaan
 Harilik metsviinapuu 10  oranž kuni tulipunane köitraagudega roniv liaan
 Läikiv tuhkpuu 2 4 oranž kuni tulipunane 
 Vahtralehik
 10 5 oranž kuni leekivpunane
 oksad kaetud ogadega
 Harilik äädikapuu 5 3 punane 
 Jaapani rododendron 2 2 oranž kuni leekivpunane 
 Thunbergi kukerpuu sort ‘Erecta’ 1 0,6 oranž kuni leekivpunane 
 Thunbergi kukerpuu sort ‘Green Carpet’ 0,6 2 oranž kuni leekivpunane 
 Koehne pihlakas 3 2 oranž kuni leekivpunane pärast lehtede varisemist jäävad puule valged viljad
 Kašmiiri pihlakas 4 0,6 oranž kuni leekivpunane pärast lehtede varisemist jäävad puule valged viljad
 Kanada lodjapuu 8 4 oranž kuni leekivpunane 
 Villane lodjapuu 5 4 oranž kuni leekivpunane põõsale jäävad mustad viljakännased
 Karvane viirpuu 6 5 oranž kuni leekivpunane pärast lehtede varisemist jäävad põõsale punased viljad
 Mikrobioota
 0,5 4 sügisel muutub okastik pronksjaspruuniks
 
 Kirju kadaka sort ‘Meyeri’ 3 3 sügisel muutub okastik violetjaks 
 Mägimänni sort ‘Ophir’ 1,5 1,5 külmade saabudes muutuvad okkad kuldkollaseks
 talvel okkad kollased
 Hariliku kuuse sort ‘Aurea Magnifica’ 15 5 külmade saabudes muutuvad okkad kuldkollaseks talvel okkad kollased
 Jaapani lehis
 30 8 kollane