ERAKOGU

Noor andekas matemaatik Ago-Erik Riet unistab
karjäärist ülikooli õppejõuna või
matemaatilisest uurimistööst mõnes suurfirmas, nagu Skype
või Microsoft.
Mullune Skype’i stipendium viis 23aastase
Rieti õppima Suurbritanniasse Cambridge’i ja USAsse Memphise
ülikooli doktorantuuri.

On neljapäeva õhtu, kell
on Eestis tiksunud üle kesköö. Riet istub Memphise ülikooli
doktorantide kabinetis ja annab Ekspressile MSNi teel intervjuud. Samas
kabinetis istuvad brasiillane, hindu ja kaks ameeriklast. Töötab
konditsioneer, toas on 17 kraadi sooja. Väljas vaid 20 kraadi. Kell Rieti
arvutis näitab kuuendat õhtutundi ja päike on juba loojunud
– kohe saabub lõunamaine pime öö.

“Ma
pole geenius. Kui, siis lihtsalt andekas,” ütleb helge peaga
õnnistatud Riet. Ometi orienteerub ta matemaatikas nagu kala vees ning
saab hakkama kümne võõrkeelega. Matemaatika –
mõne mehe hirm – on olnud Rietile kogu teadliku elu suureks
kireks. Midagi imelihtsat!

Praegu õpib noor matemaatik
Memphises ja Cambridge’is kombinatoorikat. Tema varasemate
õppeasutuste loetelu on silmapaistev: Tallinna Kuristiku
gümnaasium, Inglise Kolledž, Tartu ülikool ja selle teaduskool,
Rootsi Uppsala ülikool, Suurbritannia Cambridge’i ülikool.
/>
Kiire õppija juba enne kooli

“Ema
sõnul õppisin tähed selgeks ja hakkasin lugema enne kooli
– nelja-aastaselt,” räägib Riet.

Alates
kuuendast klassist on ta osalenud matemaatikavõistlustel, sealhulgas
üle-eestilistel meistrivõistlustel. Alates gümnaasiumist ei
ole ta ühtegi sellist “ajuragistamist” vahele jätnud.
Noormees naasis heade tulemustega võistlustelt nii Eestis, Soomes,
Norras, Šotimaal kui ka Jaapanis.

Eesti tšempionaadil
oli Rieti tippsaavutus põhikooli ajal teaduskooli nelja aine –
matemaatika, füüsika, keemia ja informaatika võistluse
esikoht. Täna teeb mees sügava kummarduse oma esimesele
matemaatikaõpetajale Annela Valdile.

Ent miks just
matemaatika, kui Riet on harrastanud ka aikidod, sõudmist, tantsu ja
ujumist?

Laulnud kammerkooris, õppinud kuus aastat klaverit
ning improviseerib džässi veel tänagi.
“Matemaatika ja
informaatika on olnud mu lemmikalad, sest nad nõuavad süvenemist
ning loomingulist lähenemist,” ütleb Riet. “Matemaatikas
on minu sügavamateks huvideks kombinatoorika, algebra,
tõenäosusteooria ning nende rakendused näiteks
krüptograafias ja veaparanduskoodides. Kombinatoorika pakub lahendamata
probleeme ja väljakutseid. Mulle meeldib ennast proovile panna ja oma
eesmärgid saavutada!”

Kes oskab matemaatikat,
õpib paremini keeli

Matemaatika märgisüsteemi
mõistmine loob Rieti sõnul eelduse mõistmaks ka teisi
märgisüsteeme, nagu näiteks muusika või keeled. Seega on
neil, kellele meeldib matemaatika, lihtsam ka keeli õppida.

“Keel või muusika koosneb sõnavarast, mida ühendavad
reeglid. Sellistest reeglitest paremaks arusaamiseks on väga hea
korrastatud ja loogiline mõtlemine, mida matemaatika arendab,”
leiab ta.

Suhtlustasandil saab ta hakkama kümne
võõrkeelega: oskab hästi inglise, rootsi, prantsuse ja vene
keelt ning tuleb toime ka itaalia, hispaania, portugali, soome, saksa ja
jaapani keelekeskkonnas.

Paljud pisiasjad näivad Rieti
külmaks jätvat. Teda erutavad suured asjad – näiteks
hiljutine uudi

s parema kvant­arvuti loomisest Kanada firmas, mis võimaldab
praktikas paremini proovida ka kvantkrüptograafiat. Või siis
materjaliteaduse ning nanotehnoloogia areng.

Kombinatoorika on
Rieti sõnul teadusharu, mille praktilised rakendused leiame teistes
teadustes: arvutiteaduses, füüsikas, eriti kvantfüüsikas,
ning bioloogias, eriti bioinformaatikas ja geneetikas. Kombinatoorika on
matemaatika osa, mis uurib lõplikke struktuure. Riet pakub kohe
välja ka mõned kombinatoorikaküsimused:     

1) Mingil maal on N linna. Rändkaupmees tahab oma teel läbida
nad kõik. Milline on tema lühim tee?

2) Kuidas tehases
olevate masinatega valmistada tooteid kõige efektiivsemalt ja
töökindlamalt?

3) Kuidas klassifitseerida keemias teatud
aatomitest koosnevaid molekule ja nende sümmeetriaid?

4) Kui
mitmel viisil võivad medalid jaguneda saja meetri jooksu finaalis?

5) Kui suur võib olla arvude hulk kujul A+B, kus A ja B on
vastavalt elemendid naturaalarvude hulkadest A ja B?

Või
kombinatoorika harust, graafiteooriast midagi:
Kui mitu serva võib
antud tippude arvuga graaf sisaldada, kui ta ei sisalda n servast (ja n tipust)
koosnevat tsüklit?

Eksib see, kes arvab, et Riet on
matemaatikuna ülihea peast arvutaja. Matemaatika
/>uurimistöö, nagu ta ütleb, ei tegele niipalju numbritega kui
abstraktsete objektide omavaheliste seostega.

“Praegu
näiteks kuulan graafiteooria kursust. Graaf ei ole midagi muud kui
lõplik hulk punkte (tippe), millest mõnede vahel on
ühendused (servad). Internet on arvutite ja serverite graaf, mille vahel
on kaabliühendused. Võib esitada mitmesuguseid küsimusi.
Näiteks selle graafi sidususe kohta: maksimaalselt mitu arvutit või
serverit võib olla maas, et kõik ülejäänud arvutid
saaksid endiselt omavahel suhelda?” selgitab Riet.

/>Karjäärivalikus ülikool ja Microsoft

Sarnaste
küsimustega tegeledes tahab Riet lähema nelja aastaga omandada
doktorikraadi. Mõlemas, nii Memphise kui ka Cambridge’i
ülikoolis on tema juhendajaks maailmakuulus matemaatik, kombinatoorika
professor ungarlane Béla Bollobás, kes on ka mitmete
õpikute autor.

“Ben Green, Imre Leader, Tim Gowers,
Andrew G. Thomason,” loetleb Riet Cambridge’i ülikooli
õppejõudude raskekahurväge, kelle käe all on tal olnud
võimalus töötada. Igaühel neist on oma välja
töötatud kuulsad teooriad, mille õppimine ei anna Rieti
sõnul mitte ainult suurepärast süstemaatilist ülevaadet
matemaatikast, vaid ka pildi tippteadlaste mõttemaailmast ja
suhtumisest.

Kaugemas perspektiivis pürib Riet ülikooli
õppejõuks või tahab teha matemaatilist
uurimistööd mõnes suurfirmas, nagu näiteks Microsoft.
Jääb arusaamatuks, miks firma pole Rietile veel pakkumist teinud.

“Naljaga pooleks lubasin Archimedese Sihtasutuse
doktorandistipendiumi nõukogule, et loon Eestis oma koolkonna. Eks
näis, sinna on veel mitu aastat aega,” ütleb Riet.

Aga äri? “Ärimeest minus siiski väga palju ei
ole,” tunnistab ta. Ent lisab, et võib-olla õnnestub tal
kunagi oma teadmistega ka raha teenida. Aga see ei tohi olla eesmärk
omaette.

“Mitmed kuulsad arvutiteadlased on teeninud hoopis
patentidega. Muidugi oleks põnev leida lahendus mõnele
matemaatika põhiprobleemile. Näiteks matemaatik David Hilbert
püstitas 1900. aastal kümme matemaatikaprobleemi, millest igaühe
lahendamise eest

on välja pandud auhind miljon dollarit,” räägib Riet.

Riet ise praegu mõne matemaatika fundamentaalpro­bleemi
lahendamisega ei tegele. Ütleb, et esmalt tuleks õppida, et
asjadest üldse aru saada.

Nobeli auhinnaks puudub
šanss

Kuna matemaatikud Nobeli auhinnale kandideerida ei
saa (sest Alfred Nobel vihkas matemaatikuid), ei näe me Rietis tulevikus
ka maineka preemia laureaati. Küll aga võime näha teda
tulevikus tunnustatud matemaatika­preemia Fieldsi laureaadina või
pälvib ta arvutiteadlaste Turingi auhinna.

“Edu
saavutamiseks tuleb palju vaeva näha või olla esimene, kes millegi
kasulikkust märkab,” ütleb Riet, tunnistades, et avalikust
tuntusest on talle tähtsam teaduse arendamine.

Tema arvates on
Eestis liiga vähe teaduste doktoreid ning rohkem inimesi võiks
mõelda karjäärile täppis- ja loodusteaduste alal. Maailma
näinud noore inimesena näeb ta Eestis üldse kolklikkust,
egoistlikku maailmanägemust ning pisiasjade ületähtsustamist.

“Tavaarusaama kohaselt on matemaatika, füüsika ja
informaatika õppimine raske. Võib-olla nõuab see
tõesti rohkem pingutust, aga siis on ka tasu suurem. Ei ole ju saladus,
et matemaatikas ja füüsikas haritud noortest on Eestis puudus,”
leiab Riet.

Ka oma tuleviku seoks noor matemaatik meelsasti
Eestiga. Tähtis on tema jaoks huvitav ja arendav töö, mitte
konkreetne palganumber.

“Töö peaks
võimaldama väärika äraelamise,” leiab Riet,
lisades, et õnn ei ole rahas. “Väärikas äraelamine
– see tähendab toitu, elamist ja võimalust suhelda
kolleegidega mis tahes maailmanurgas.”

Pakub
verivorsti ja kama

Riet pakub ise vahel välismaalastele
leiba, verivorsti, kilu ja kama. Õpetab matemaatika aluseid teiste
erialade üliõpilastele. Ning pärast väsitavaid
õpinguid ja tööd ujub, mängib sulg-, korv- või
mingit muud palli.

Mees väärtustab kogemusi eri
kultuuridest inimestega. “Nii õpid olema tolerantne ja
tähelepanelik. Kui elad näiteks ühes korteris hinduga, kes on
budist ja taimetoitlane, ei pane sa oma vorsti või sinki tema toiduga
samasse külmkappi.”

Memphises üüris Riet koos
brasiillasest matemaatikadoktorandiga korteri ülikoolist
kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel. “Tavaliselt
sõidetakse siin autoga. Ka meie olime sunnitud ostma auto, sest ilma
selleta ei pääse toidupoodigi.” Mõistagi ei jäta
Rieti külmaks ka Memphise arvukad bluusikohvikud.

Kahetunnise
MSN-intervjuu lõpuks küsin Euroopas, Türgis, Jaapanis ja
Ameerikas seigelnud Rietilt, millest ta kaugel õppides enim puudust
tunneb. Kodustest, vastab mees, sest rohkem eestlasi Memphise ülikoolist
ei leia. Ja soovida jätab ka Memphise ühistransport.

align="left">
src="http://paber.ekspress.ee/gfx/lood/13/rak.jpg" />

align="left">

Kes on Ago-Erik Riet?

  • Sündinud 10. juulil 1984 Tallinnas.
  • Õpib alates tänavusest sügisest matemaatika doktoriõppes USAs Memphise ülikoolis Archimedese välisdoktorantuuri stipendiumiga.
  • Enne USAsse siirdumist oli magistriõppes (Certificate of Advanced Study in Mathematics) Selwyn College’is, Cambridge’i ülikoolis Suurbritannias. Sedapuhku Kristjan Jaagu stipendiumi ja Skype’i magistristipendiumi abiga.
  • Matemaatika ja informaatika bakalaureusediplomi saanud Tartu ülikoolist. Ning õppinud samu aineid ka Rootsis Uppsala ülikoolis
    G. Thelini ja EMT sihtasutuste stipendiumiga.
  • Käinud gümnaasiumis Tallinna Inglise kolledžis ja enne õppinud Tallinna Kuristiku gümnaasiumi inglise keele klassis.
  • Valdab eri tasemel 11 keelt: eesti, inglise, rootsi, vene, prantsuse, itaalia, hispaania, jaapani, portugali, saksa, soome keelt.
  • Omandanud töökogemusi Tartu ülikooli juures krüptograafia uurimisrühma spetsialistina.
  • Juhendanud üle-eestilist õpilaste kaugõppe programmeerimiskursust TÜ Teaduskooli juures, andnud lisaks samas matemaatika ja informaatika loenguid ja praktikume andekatele õpilastele, võtnud mitmel aastal osa Eesti matemaatikaolümpiaadi ja informaatikaolümpiaadi korraldamisest.
  • Läbinud arvukalt koolitusi, mille hulgas on Integers Conference 2007 USAs Georgias, Intensive Program on Information and Communication, Security (IPICS) suvekool Belgias Leuvenis, Eurocrypt 2006 konverents Venemaal Peterburis, arvutiteaduse teooriapäevad Kokel, Eesti Arvutiteaduse talvekool Palmses ning suvekool Pedasel. Lisaks matemaatika- ja informaatikaõpingud TÜ Teaduskoolis.