Ühel heal päeval tekib Illaril mõte äritegevust laiendada ja ehitada tootmishoone. Laenu saamiseks palub ta seada hüpoteek meie kodutalule. Kuigi mul pole põhjust firma maksejõulisuses kahelda, olen siiski ettevaatlik.


Aga usun, et kes see ikka oskab firma krediidikõlblikkust paremini analüüsida kui panga analüütikud. Nendele on see töö ja seaduslik kohustus.


Hansapank tunnistab osaühingu Grau majandustegevuse edukaks ning annab ligi miljon krooni laenu. Rahuliku südamega annan mõni päev hiljem oma allkirja hüpoteegilepingule.


Tootmishoonet Illar ei ehita, sest tal tekivad mingid paremad ja kiiremat rahastamist vajavad projektid. Mind ta neisse ei pühenda. Muretsemiseks pole põhjust, raha on peres endiselt.


Äri toimib. Paraku läheb lõhki kooselu. Sõlmime notari juures abieluvaralepingu. Grau OÜ läheb koos Hansapanga miljoniga Illarile. Talu jääb mulle. Muidugi koos hüpoteegiga, kuid selles osas ei teki mul mingeid kahtlusi.



Kulla prouake, makske eksmehe firma võlad kinni!



Tänavu mais helistab mulle Hansapanga laenuhaldur Annely Jõgi. Grau ei ole tasunud viimast laenumakset.


Laenuhaldur lööb mu tummaks: “Kulla prouake, võtke nüüd jalad selga ja jookske mõnda panka kodulaenu järele ning makske Grau võlg meile ära. Kogu see raha on ju läinud teie häärberisse, kus te praegu elate.”


Võtan ühendust Illariga. Ta tasub hilinemisega laenumakse. Kuu aja pärast kordub sama ja nüüd juba jäädavalt – Grau käest ei tule panka enam sentigi. Laenuhaldur ütleb, et Illar helistas ja teatas oma makse­jõuetusest ning ühtlasi soovimatusest maksta, kuna kogu seda miljonit kasutavat praegu mina.


Järgnevad laenuga tegelevate töötajate (Annely Jõgi, Maris Allmann, Ülle Kreeps) rünnakud minu vastu nõudega võlg Grau nimel ära maksta. Kaasnevad ähvardused mult kodu ära võtta. Küsin, miks ei nõuta Grau käest võlakohustuse täitmist. “Aga Graul pole midagi, teil on maja.”


Suhtlemine Illariga ei anna midagi. Maksta ta ei kavatse.


Maksa pangale võlg või me tuleme kodu kallale!


Pöördun laenuhaldurite poole palvega anda mulle üle võlanõue Grau OÜ vastu, et saaksin ise võlga pangale tasuda ning kohtu kaudu seda Grau käest tagasi nõuda. See ei tule kõne alla.


Laenuhaldurite ettepanek on jätkata Grau nimel makseid. See tähendaks, et Grau on süüst puhas ja minul puudub ka lootus midagi tagasi saada.


Alternatiivina pakutakse mulle uue laenu võtmist ja selle eest Grau võla tasumist. Ma ei saa sellega nõustuda.


Esitan palve Hansapanga juhatusele anda mulle üle võlanõue Grau vastu. Kinnitan oma valmisolekut ­koheselt jätkata laenujäägi tasumist.


Vastust ei tule. Järgnevad laenutöötajate nõudmi­sed – kas maksan Grau nimel edasi, võtan uue laenu või tullakse mu kodu kallale!



Pank keeldub paberite näitamisest



Asi tundub üha imelikum. Pangal on laen, mida võlgnik ei ­maksa. Samas on kolmas isik (ehk mina), kes anub võlanõude üleandmist ja tahab ise laenu maksmist jätkata. Ja seda ei lubata.

Palun laenuhalduritel mulle ­näidata laenuga s eotud dokumente.


“Teil pole selleks õigust.”


Olen imestunud – minult nõutakse peaaegu miljonit ja mul pole õigust näha dokumente, mille alusel seda nõutakse. Viitan laenu­lepingu punktile, mis otseselt mulle selle õiguse tagab.

“Sellele ei oska me vastata.”


Palun ennast kokku viia mõne pangatöötajaga, kes oskaks vastata.


“Teil pole selleks õigust.”


Miks mul selleks õigust ei ole?


“Sellele ei oska me vastata.”



Pank ähvardab musta nimekirjaga



Ootamatult “avastavad” pangatöötajad, et olin olnud Rootsi kodanikule kuulunud ja neli aastat tagasi likvideeritud firma East-West Machine juhatuses. See firma jäänud aastal 2001 krediitkaardi eest pangale 30 000 krooni võlgu.


Kuulen sellest esimest korda. Kuna aga olen olnud kunagi seotud võlgnikust firmaga, siis olen nüüd “mustas nimekirjas”.


Ülle Kreeps teatab mulle: “Eeldusel, et tasute kahe nädala jooksul ära kohtuotsusega osaühingult East-West Machine väljamõistetud krediitkaardi kohustuse summas 30 558,98 EEK,

vormistame OÜ Grau laenulepingust tulenevad kohustused ümber Teile.”


Ja üldse ei ole mul loota Hansapangalt mingeid krediiditooteid, kuni ma seda võlga ei tasu!


Olen viimased kümme aastat olnud Hansapanga klient, elanud sama nime all samas kohas ja mind pole kordagi teavitatud, et pank seob mind mingi võlgnevusega.


Ei mainitud seda ka aastal 2006, kui kirjutasin alla hüpoteegilepingule. Ega ka 2008. aasta alguses, kui tegin endale oma firma ja avasin sellele arve Hansapangas.


Ja üleüldse: “Kui te seda East-Westi võlga ei maksa, anname teid Krediidiinfosse ning te ei saa mitte kusagilt laenu!”


Kui aga oleksin vagusi ja tasuksin laenumakseid Grau nimel edasi (12 aastat, 8500 krooni kuus), siis unustaks pank kõik minu “patud”.



Laenukaustas puuduvad nõutavad paberid



Uurin seadusi. Tutvun krediidiasutuste seadusega, Eesti Panga presidendi määrustega ja paljude muude aktidega. Varustatud teadmistega oma õigustest ja panga kohustustest, nõuan võimalust tutvuda laenutoimikuga.


Seda mulle lõpuks septembris võimaldatakse. Toimikus on laenuleping, hüpoteegileping ja kinnistu hindamise akt.


Ei ole dokumente laenu taotlemise kohta, ei ole laenuanalüüsi, ei ole laenu väljastamise otsust, ei ole firma majandustegevuse aruandeid (mida firma pidi iga kvartali kohta esitama), ei ole ühtki muud paberit, mille olemasolu laenutoimikus nõuab Eesti Panga presidendi määrus ning mille sätestab ka laenuleping ise.


Hämmastunult katsun selgeks saada, mis kombel ja mille alusel Grau OÜ ülepea laenu sai.


Taas tuttavad vastused: “Teil pole õigust... me ei oska vastata...”


Üritan saada seletust faktile, et Grau OÜ ei ole kahe ja poole aasta jooksul oma majandustegevusest pangale aru andnud ning pank on sellega leppinud. Ei mingit vastust.


Esitan pangale palve korraldada sisejuurdlus, et selgitada välja, mis, miks ja kuidas selle laenuga on?


Maris Allmann vastab: “Edastasime Teie taotluse panga vastavuskontrolli ja sisejärelevalve osakonnale.”


Paari nädala pärast uurin, kaugel asi on. Maris Allmann vastab: “Sisejuurdlus ei tuvastanud laenu väljastamisel ega ka hilisemal perioodil pangapoolseid eksimusi. Laen on väljastatud ja hinnastatud vastavalt AS Hansapangas kehtinud tootetingimustele ning vormistatud korrektselt.”


Sisejuurdluse protokolli mulle ei anta.



Kas Illar ja pangatöötajad mängisid kokku?



Uurin edasi ja avastan, et augustis on Illari 70aastane ema moodustanud firma Kuklane, mille teine juhatuse liige on Illar. Eks ta ole – Grau arve on külmutatud, aga äri peab ju edasi ajama.


Äriregistrist saan Grau OÜ majandusaasta aruanded. Selgub, et firma kasum oli kolme laenutaotlusele eelneva aasta jooksul (2003–2005) keskmiselt umbes 2000 krooni kuus.


Aruannetest puuduvad autoliisingud ja muud võlakohustused. Firmal ei olnud ühtki töötajat.


Ainuomanik Illar ei saanud üle kolme aasta sentigi palka.


Ometi andis pank firmale miljoni laenu. Ka kõige pealiskaudsema analüüsi korral pidid kõik asjaolud panga rahandusasjatundjatele selged olema.


Seega oli algusest peale selge, et laenu ei ole võimalik tagasi maksta. Et maksed toimuvad nii kaua, kuni saadud miljonist jätkub. Et igal juhul pööratakse nõue minu kodu vastu.


Ja seda teadsid nii Illar kui ka pank. Minule ei maininud kumbki pool, et hüpoteegi seadmise lepingule allkirja andes kinkisin tegelikult oma maja pangale. Uskusin oma abikaasat, uskusin võõra rahaga maalitud ilusat fassaadi, uskusin Hansapanga ausust, korrektsust ja seaduskuulekust, uskusin kõike seda, mida üks normaalne inimene usub.


Siit selgus ka vastus küsimusele, miks pank ei tundnud kahe aasta jooksul Grau tegevuse vastu vähimatki huvi. Mis sa ikka kontrollid, kui tead algusest peale, et asi on mäda.


Samuti selgus, miks mulle ei antud üle võlanõuet. Sel juhul oleks ju pidanud esitama kogu dokumentatsiooni ehk siis oleks ilmsiks tulnud terve see pettus.


Ja selgeks sai, miks pangatöötajad mind pool aastat äärmiselt ebaviisakalt ja jõhkralt ründasid – soov oli väike inimene nii ära hirmutada, et ta suurema “karistuse” kartuses vaikselt ja vaguralt oma kodu maha müüks ning sellega jääks kogu loo sisu igaveseks sahtlisse.


Laenuleping oli minu tüssamine


Oktoobris palkan juriidilise esindaja. Vormistame minu kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamise avalduse.


Kuna laen sai teoks ainult selle tõttu, et teised lepingupooled (Illar ja Hansapank) varjasid minu eest tegelikke asjaolusid ning jätsid mulle teadlikult olukorrast vale ettekujutuse, lubab tsiviilseadustik mul tehingu tühistada.


Esitame tühistamisavalduse kõigi faktide, seadusepunktide ja argumentidega Hansapangale.


Ning teeme ettepaneku leppida kokku kohtumine notari juures, et hüpoteegi tühisus fikseerida.


Hansapanga juristi Annemari ­Õunpuu teatab, et panga arvates on hüpoteegileping kehtiv.


Pank tahab talu sundmüüki panna


Minu advokaat saadab pangale veel korra kirja, milles kordame oma soovi.


Saadame ülevaate olukorrast ka Swedbanki juhatusele, Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangaliidule. Vastuseid ma ei saa.


5. novembril tuleb paks kiri kohtutäitur Kairi Kummilt minu kodu sundmüügi kohta. Mul ei jää muud üle kui pöörduda ise kohtusse.


Swedbanki Grupi poliitika sisaldab tõotust: “Swedbanki [–] käitumisviis on eetiline ja läbipaistev. [–] Samuti tegutseb ettevõte kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning rahvusvaheliste normide ja tavadega.”


Võin öelda, et Eestis see ei kehti.
Swedbank Eesti juht Priit Perens:  Mõtle, enne kui lepingu sõlmid!
  • Panga ülim ülesanne on hoida pangasaladust, seepärast ei saa ei mina ega ükski teine panga esindaja kommenteerida ühegi kliendi ja panga suhet puudutavaid üksikasju. Märgin siiski, et artiklis toodud kliendi väited moonutavad mõneti tegelikku olukorda.
  • Tagatise andja õigus laenudokumentatsiooniga tutvumisel on tõepoolest piiratum kui laenusaaja enda oma. Pangal ei ole õigust tagatise omanikule avaldada laenu väljastamise analüüsiks pangale esitatud andmeid ilma laenusaajast kliendi kirjaliku nõusolekuta. Õigus on tutvuda vaid tagatava laenulepinguga ning maksekohustuse täitmisega laenusaaja poolt.
  • Eesti Ekspress kajastab ühe pere jaoks kahetsusväärse pöörde võtnud valusat lugu, mis tuletab meelde, kui suure tõsidusega tuleb suhtuda kohustuste võtmisesse ja täitmisesse ning sellega seonduvatesse riskidesse, sh varale hüpoteegi seadmisesse.

    Vara omanik peab kindlasti arvestama, et eri asjaolude kokkulangemisel võidakse tagatis pöörata täitmisele ehk maakeeli öeldes tuleb vara võetud laenu tagasimaksmiseks müüa.
  • Pank lähtub vaba tahte alusel sõlmitud kokkulepetest, arvestades kõikide panga klientide huvisid.

    Pank ei ole huvitatud tagatisvara müügist. Panga esimene huvi on, et kliendid suudaksid võetud laenu tagasi maksta. Panga jaoks on tagatise realiserimine viimane ja äärmuslik vahend. Kui kliendil tekib laenu tagasimaksmisel probleeme, siis on meie esimene nõuanne tulla kohe panka ja infot juhtunu kohta jagada. Oluline on hakata esimesel võimalusel probleemi otsast harutama ja leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus.