Järgneb kirjeldus tüüpilisest patsiendist, kelle jaoks riiklik süsteem olemasoleval kujul ei tööta: kodutust mehest, kes elutseb ühes kõledas trepikojas. Sellisele patsiendile on bussiga linna teise otsa sõitmine liiga keeruline ja kulukas katsumus.  Paljud Ida-Virumaa HIV-positiivsed, ütleb Voinova, pole aastaid pärast diagnoosi saamist enam teist korda arsti juurde läinud. Ega mõelnud sellele, mis toimub nende organismis.

Kokkuvõttes taandub sotsiaalministeeriumi ja Linda kliiniku konflikt sellele, kas erakliinik tohiks oma patsiendele jagada ARV-ravimeid või mitte. Kliiniku huvid kohtusse viia lubanud advokaat Sven Veltmann ütleb, et varasemal ajal on ministeeriumi poolt antud signaale, et välisrahade abil loodud Linda kliinik tohib patsiente samuti ravima hakata. Ekspressini jõudnud meilivestluses 2011. aasta 8. novembrist kinnitab Sotsiaalministeeriumi tollane ametnik Merilin Mäesalu: „Anname omapoolselt selge vastuse, et kui Teie poolt loodud kliinik tegutseb vastavalt Tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja omab vastavat luba, siis vastavalt meie riigis kehtivale korrale on ARV ravimid kõigile, kes seda vajavad, tasuta kättesaadavad. /---/ Kindlasti tuleb hakata siinjuures täitma ARV ravimite kasutamise aruandlust.“ Selliste arengutega arvestades kulutaski AIDS Healthcare Foundation kliiniku käivitamiseks sadu tuhandeid eurosid.

Siis vahetus aga ministeeriumi juhtkond ja terviseala asekantsler muutis ministeeriumi senist seisukohta.Kaks aastat hiljem ütleb Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Maarja Värav Ekspressile aga, et äraütlemise põhjuseks on asjaolu, et „Linda HIV SA pöördumises nimetatud teenused ei hõlma täiemahulist tervishoiuteenust HIV-positiivsetele.” Tema sõnul on ministeerium teinud ettepaneku, et SA Linda kliinik teeks koostööd Narva Haigla ja Ida-Viru Keskhaiglaga tagamaks piirkonnas ühiselt kvaliteetne HIV-positiivsete tervishoiuteenuste kättesaadavus.„


Voinova ütleb aga, et kemplemise ajal jäävad abivajavad aina haigemaks. Probleem on laialt levinud:  „Me oleme regulaarselt teinud teste Narvas – võõrutusravi saavate narkomaanide keskuses, kodutute öömajas. Viiekümnest testist on positiivsed 3-4, vahel isegi rohkem.” Ning ta rõhutab, et ravi ei päästa mitte ainult nakatunute endi elusid, vaid aitaks viirust organismis alla surudes vähendada  teiste inimeste nakatumist. “WHO ütleb oma viimase aja ravijuhistes selgelt, et adekvaatne antiretroviirusravi aitab uusi nakatumisi ära hoida. Millal Eestis mõistetakse seda?“