Selgituskiri klipi juurde

Kuna minu poolt kokku pandud ja Youtube's avaldatud animatsioon "Ets" tekitas veidi üle ootuste elevust, sooviksin siin välja tuua mõned selgitused ja vastused osadele enim esitatud küsimustele ning arvamustele. Ma teen seda siin, kuna klippi on esitletud ja kommenteeritud niivõrd paljudes erinevates kohtades, et oleks meeletu ettevõtmine vastata igas kohas eraldi.

Esiteks, kuna suurem osa inimestest seda vist ei märganud, pööraks tähelepanu sellele, et klipp sai Youtube's üles pandud "Comedy" kategooria alla, nii et tegemist oli Ärapanija stiilis huumoriga, ma ei üritanud teadlikult tuua rahvani moonutatud tõde. Klipi juures on ära toodud ka viited istungi täispikale salvestisele, nii et igaühel kel soovi ning viitsimist, on võimalus järgi uurida, kuidas lugu tegelikult arenes.

Kuigi tegemist oli tõesti koomilises võtmes kokku lõigatud klipiga, ei vähenda see tegeliku istungi enda koomilisust. Enne klipi valmimist, kui ma olin selle istungi salvestise ära kuulanud, üritasin ma viia inimeste tähelepanu salvestises esinevatele kurioosumitele, kuid väga laialdast huvi see ei äratanud. See on ka arusaadav, kuna istung on pikk ja koosneb venivatest ning väheütlevatest kõnedest. Alles veidi hiljem tekkis mul mõte muuta osa istungist animatsiooniks.
Ning see animatsioongi oli esialgu mõeldud siiski vaid kitsama ringi sisehuumoriks, seda et see Facebookis nii laialdase jagamise osaks sai ning ka Delfi ja Eesti Ekspressi võrguväljaannetesse tee leidis, oli täiesti ootamatu ning ette planeerimata.

Ma lugesin läbi hulga kommentaare ja aeg-ajalt tekkis tahtmine mõnele kommentaarile vastata, kuid kuskil delfi.ee kommentaariumites seda teha tundus veidi mõttetuna.

Esiteks, väike veaparandus, Delfis ja Eesti Ekspressis viidatakse "Aitab jamast" lehele kui kampaaniale. Tegemist ei ole kampaaniaga, kampaanial on konkreetne eesmärk, korraldajad, algus ja lõpp. "Aitab jamast" ei ole selles mõttes kampaania. See on ühe inimese katse leida omale mõttekaaslasi, kellega jagada sarnaseid maailmavaateid, arvamusi, ideid. Ma olen varemgi sõna võtnud erinevatel teemadel siin ja seal, kuid need on laiali pillutatud mööda internetti, "Aitab jamast" sai loodud oma mõtete avaldamiseks ühes kindlas kohas. Põhimõtteliselt võiks seda nimetada ka blogiks, aga selle vahega, et siin võivad blogijaks hakata kõik soovijad. Tegemist peaks olema kommuuniga.

Teiseks, loomulikult on siia-sinna torgatud vihjeid, et Etsi klipi näol on tegemist tellimustööga. Mul ei ole küll esitleda ühtegi tõendusmaterjali selle ümber lükkamiseks, eitust on üldse reeglina väga raske - kui mitte lausa võimatu - tõestada, aga tõsi on see, et pühapäeval, 3. aprillil, koristasin ma oma korterit, ning kui tavaliselt mängib mul taustaks muusika, siis seekord ketrasin ma seda sama istungi salvestist kordi ja kordi, kõik need 70 minutit algusest lõpuni. Õhtul, kui tuli peale magamamineku aeg, ei andnud mulle see salvestis rahu ja ma istusin arvuti taha ning mõned tunnid hiljem valmiski see klipp, mille ma kohe sealsamas ka peale südaööd Youtube'i üles lasin.

Klippi lõigates ma kasutasin kusjuures Tallinna Televisiooni uudiste eeskuju, kus näiteks "Raha lastele" kampaania eestkõnelejatega tehtud intervjuus esitatud paarikümnest küsimusest lõigati kokku pooleminutiline kampaaniat mugavalt ebasoodsasse valgusesse asetav lõik. Ütlen kohe siinjuures ära, et mina isiklikult ei ole "Raha lastele" kampaanias tegev, ma toetan neid Facebookis, ma olen kirjavahetuses paari kampaania tuumikule lähedal asuva kodanikuga, kuid see on ka kõik. Mina isiklikult toetan Tallinna TV säilitamist ja arendamist, mina soov oleks vaid kanali juhatuse apolitiseerimine, kuna hetkel koosneb see täies ulatuses Keskerakonna liikmetes, ning eelarveliste vahenditega rahastamisele otsida muid alternatiive, olgu selleks reklaamitulud, laenud või rahvaannetused.

Eesmärgiks ei olnudki niivõrd hr Savisaare naeruvääristamine kuivõrd inimeste tähelepanu suunamine ja nendes huvi tekitamine kuulata ise ära kogu istungi salvestis ning teha omad järeldused. Mina isiklikult leidsin sealt palju muudki huvitavat. Nagu näiteks, et 18.märtsil 2011 peatati ajutiselt linnavolikugu liikme Ksenija Balta volitused, kelle näol on tegemist Minskis 1986. aastal sündinud Eesti kergejõustiklasega, ja veel tipptasemel tegutseva naissportlasega, kelle nimel on eelmisest aastast kaks Eesti rekordit ja veel mitmed varasematest aastatest. Mind pani imestama, kuidas leiab nii aktiivselt tippsporti tegev noor neiu aega ja mahti linnavalitsemistööga tegeleda.

Kolmandaks, nurinad teemal - valimised on juba läbi, mis mõtet on enam hr Savisaare kallal võtta; Savisaar on langenud meedia ohvriks; Savisaar ei ole sugugi hullem kui Ansip ja teised; oponendid ise provotseerivad Savisaart selliselt käituma; vaadake kui suur roll oli Savisaare Eesti iseseivumisel, kuidas teil häbi ei ole, jne jne jne.

Riigikogu valimised on läbi, kohalikud valimised on tulekul. Valimiskampaaniad ei tohiks kesta ainult valimiseelsel perioodil vaid kogu valimistevahelisel ajal, ja kampaaniad peakski koosnema mitte loosungitest ja lubadustest vaid reaalselt kandidaadi poolt tehtust ning öeldust.

Meedia tunneb võib olla tõesti Savisaare tegemiste vastu suuremat huvi kui teiste vastu, aga hr Savisaar ise annab neile ka hulgaliselt võimalusi selleks oma kõrvale põiklevate vastuste, sarkastiliste märkuste, lihtsalt ignoreerimise ja muu sarnasega. Avaliku elu tegelasena, tipp poliitikuna, rahva esindajana lasub tal kohustus suhelda meediaga ning rahvaga. Hr Savisaar aga eelistab suhelda vaid oma valijatega tema enda valitud vahendite kaudu, ignoreerides nii kõiki teisi kodanikke.

Jah, demagoogia on laialt levinud ka teiste poliitikute hulgas. Need kes mind lähemalt tunnevad, teavad ka, et ma kritiseerin ning pilan kogu võimuladvikut üldiselt nende "kõneosavuse" pärast, näiteks hr Ansip võtab mind turtsatama igakord kui ta uhkel rinnal kuulutab, et Eesti riigi välisvõlg on üks Euroliidu madalamaid, jättes samas targu mainimata, et Eesti riigi kodanike võlakoormus on jälle üks kõrgemaid. Samuti räägivad parempoolsed tihti keskmisest palgast, samas kui veidi matemaatika üldaluseid tundvad inimesed oskavad vahet teha keskmisel ja mediaanpalgal. Kui keskmise puhul lüüakse kõik ühte patta ja arvutatakse aritmeetiline keskmine, siis mediaanpalk näitab numbrit, mida kõige suurem osa inimestest teenib. Ning kui Eesti keskmine palk on meil madal ning selle üle nurisetakse, siis uskuge mind - mediaanpalga number on veel kurvem. Ning muidugi, miks kui räägitakse töötusest Eestis, räägitakse registreeritud töötutest ning vaikitakse maha tegelike inimeste arv, kel tööd ei ole.
Ning kõigest sellest ning muustki olen ma juba rääkinud ja räägin ka edaspidi.

Provokatsioonide kohta ütles hr Savisaar isegi kord, et inimesel, kes ei suuda meedia ning oponentidega suheldes säilitada külma närvi, rahu ning adekvaatsust, ei ole kohta poliitikas.

Hr Savisaare rolli Eesti taasiseseisvumisel ei eita keegi. Mina käisin tol ajal tehnikumis ning mäletan, kuidas õhtuti sai ühika telekatoas Savisaare tegemisi vaadatud. Augusti putš ja kõik see. Aga minevikuteenete seljas ei saa lõputult ratsutada. Ma olen kindel et nii Napoleonil, Hitleril kui Stalinil oli nooremast peast palju sõpru ning austajaid, kes hiljem neis kahtlema hakkasid ning nende vastu pöörasid. Paluks minust mitte valesti aru saada, mul ei ole mingit kavatsust Savisaart nende meestega ühele pulgale asetada, ma lihtsalt tahan öelda, et see kui inimene kord üllate eesmärkide nimel higistas, ei välista tema võimalikku hilisemat "ära pööramist".

Üha vähem ja vähem leiab meediast viiteid Savisaare konkreetsetele tegudele, Savisaart soosivad meediakajastused räägivad temast pigem üldiselt kui suurest poliitikust, kel suuri teeneid Eesti ees, kuid millised teened nimelt? Taasiseseisvumine? Nõus. Kuid ta ei teinud seda üksi ning sellest on palju aega möödas. Midagi värskemast minevikust palun! Mupo? Ma ei ole siiani aru saanud ei selle institutsiooni eesmärkidest, ülesannetest ega otstarbekusest. Pigem leiab Savisaare kohta tunnustavaid ütlusi sarnaselt "meie Suur Juht ja eeskuju" (täpne kirjapilt, Suur Juht suurte algustähtedega), aga taolist meediakajastust on minevikus tavaliselt leidnud isikukultuse kehtestanud ainuvalitsejad. On tekkinud olukord, kus kui näiteks Ansip või Laar vahel harva kiita saavad, siis selle eest et nad midagi ära tegid, ja kui nad tegid midagi valesti, saavad nad nahutada nii et tolmab. Kui Savisaar saab kiita, siis kas minevikuteenete või vaimukate ärapanemiste eest. Ja kui Savisaar saab nahutada, on tegemist oponentide algatatud salanõuga.

Minu kriitika ei ole suunatud erakondade kui tervikute ning nende valimisplatvormide vastu. Keskerakonnal on palju ideid, mis mulle imponeerivad ja ma olen täiesti kindel, et nende ridades on palju asjalikke ning teotahtelisi inimesi. Kahjuks aga ei õnnestu neil, või ei lasta neil väga tihti esile tõusta. Eelmise aasta lõpus näiteks näitas Keskerakonna Saaremaa piirkond Savisaare suunas hambaid ning soovitas tal parteijuhi kohalt tagasi astuda, vähemalt seniks kuni lõplikult klaarub Savisaare ümber keerlev rahastamisskandaal. Seda loomulikult ei juhtunud, ning Savisaar isiklikult sõitis Saaremaale kohale parteikaaslasi ümber veenma.

Sarnased lood on tegelikult paljudes erakondades. Eriti on mulle silma torganud mõned nooremad tegijad, kes veel poliitiselt kalestumata ning kelle kohati lausa naiivsetena kõlavad väljaütlemised leiavad üleolevat õlakehitust ka nende endi parteikaaslaste hulgas. Ometi panustaks mina just neile, kui uue põlvkonna poliitikutele, sest vanale koerale enam uusi trikke ei õpeta. Loodetavasti uued tulijad mõistavad paremini, et need ajad on möödumas kui vaid kõlavate loosungite, süüdimatute sõnavõttude ning näpuga näitamistega sai end välja rabelda igast paksust ja vedelast. Üha enam inimesi on avastamas uusi võimalusi, kuidas oma sõna kuuldavaks teha, ei pea enam jääma lootma vaid üksikutele saadikukohtumistele, ajalehte lugejakirjade saatmisele, osavalt kokku monteeritud uudistelõikudele. Arenevast ning levivast internetist ja sotsiaalmeediast on saamas hääletoru rahva häälele, kus ka ühe inimese mõte võib jõuda kümnete tuhandete kõrvadeni, nagu tõestas ka kõneall olev Etsi klipp. Mis siis, et seda kohati veidi vildakalt tõlgendati.