5. Parteid värbavad
Sel nädalal tulid uudised Toomas Kivimägi, Andrei Hvostovi, Liina Kersna kohta, lisaks viimastel nädalatel läbi käinud nimedele (Maire Aunaste, Johannes Kert, Ants Laaneots).

4. Euroopa Komisjoni uus koosseis kinnitati ametisse
Teiste hulgas ka Andrus Ansip, kes lahkub sellega seoses Euroopa Parlamendist, kelle asendusliikmena peaks seal tööle asuma Urmas Paet. Ekspressis hindas Mikk Salu sel nädalal 90% tõenäosusega, et Paet loobub kohast, mis läheb seejärel siis Igor Gräzinile.

3. E-resident good
E-resident, ma saan aru, on uus arvutimäng, mille lõi sel nädalal ühehäälselt Riigikogu, ja mis töötab Nintendo, Playstation, Xbox jpt platvormidel. Mängus saab end registreerida Eesti virtuaalseks residendiks, maksta Eesti maksuametile erinevaid makse – sealjuures ilma Eestis viibimata ja seega Eesti avalikke teenuseid kasutamata. Samuti saab maksta teenustasusid Eestis tegutsevatele pankadele, proovida tuvastada, millistel operatsioonisüsteemidel ID-kaardi tarkvara parasjagu töötab, ning võistelda kaasmängijatega, kes kiiremini leiab eesti.ee portaalist üles koha, kus saab lubada enda teavitamine sellest, et su virtuaalsed autojuhiload on aegunud.

2. Perling astus edasi
Peaprokuröri kandidaad Lavly Perling sai Riigikogu õiguskomisjoni heakskiidu, mis hakkas juba korra kõikuma, kuna väidetavalt just Reformierakond ja Keskerakond ootasid väga kandidaati väljaspoolt süsteemi, ja eelistanuks valida kahe kandidaadi vahel. Kuna Perling on olnud pikalt töölt eemal vanemapuhkusel, siis prokuratuuris sees teda käsitletaksegi peaaegu nagu süsteemist väljast tulevat kandidaati, nii et hundid vanglas, lambad terved, nagu ütleb prokuratuuri kõnekäänd.

1. Ligi astus tagasi
Pühapäeval teatas rahandusminister Jürgen Ligi tagasiastumisest, seoses skandaaliga, mis lahvatas pärast seda, kui Ligi oli haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovskit nimetanud Facebooki-postituses „sisserändaja pojaks roosast erakonnast“. Väljaütlemise põhjustanud Ossinovski kriitika valitsuse tegematajätmiste aadressil, mis ei võtvat piisavalt arvesse Eesti kehva stardipositsiooni, milles on süüd Nõukogude Liit. Uut rahandusministrit valides on Reformierakonnal järgmised valikud:
a) leppida Silver Meikari pääsemisega asendusliikmena Riigikokku ja nimetada näiteks Arto Aas, Kristen Michal või maailma parim rahandusminister Aivar Sõerd.
b) leida Riigikogu liikmetest keegi, kelle ministriks minekuga ei tuleks asendusliikmeks Meikar: Valdo Randpere, ministrikogemusega Väino Linde, Rein Aidma, Meelis Mälberg või juba ministrikohalt tagasi astunud Rein Lang (kusjuures Linde või Langi asendusliige Andrei Korobeinik ei pruugi mitmes Reformierakonna liikmes soojemaid tundeid äratada kui Meikar).
c) rääkida ära Tartu maavanem Reno Laidre, kelle ametiaeg kestaks veel ligi poolteist aastat ja kellel oleks õigus Meikari ees asendusliikmena Riigikokku tulla. Lubada talle näiteks kõrget kohta üleriigilises nimekirjas?
d) kasutada võimalust lansseerida mõni uus tippkandidaat kevadisteks valimisteks (ja lubada talle kõrget kohta kusagil nimekirjas). Varsti selgub.

PRAAMISÕDA JÄTKUB
Rahandusministeerium ei tuvastanud vigu konkursil, millega praamiliiklust mandri ja Lääne-Eesti saarte vahel hakkab korraldama Tallinna Sadam. Praeguste praamide omanik Olav Miil mõistis, et tema äri võib kokku kukkuda. Ta teatas, et on liinide säilitamiseks valmis prahtimishindu alla laskma ja tegema riigiga otselepingu – praegu käib prahtimine Vjatšeslav Leedoga seotud vahefirmade kaudu. Investeerimispankur Kalle Norberg teeb aga lobitööd, et sadam ei peaks uusi praame hankima, vaid võiks need osta Miililt ja hankida raha selleks mitte laenu kaudu, vaid praamifirma börsile viimisega. Riigi laenukoormuse ei kasvaks ning iga eestlane saaks osta praamifirma aktsiaid.
Loe lähemalt

MALMSTEIN TAHTIS PANKA OSTA
Finantsinspektsiooni eelmise juhi Raul Malmsteini ümber tõusis skandaalike: Eesti Ekspress teatas, et ta püüdis vahendada Krediidipanga aktsiate müüki Bigbankile ja seejärel salapärastele investorite grupile, mille oleks kokku pannud tõenäoliselt perekond Rowland Suurbritanniast (mäletate Läti ajalehe Diena skandaalset ostmist?). Malmstein teatas, et ta ei kasutanud oma pakkumist tehes eelmises ametis saadud siseinfot ja mõjujõudu, kuigi selliseid kahtlusi kajastasid kõik suuremad meediaväljaanded.
Loe lähemalt

RÕIVAS ANDIS LNG-TERMINALI SOOMLASTELE?
Veel üks habemega lugu läheb edasi: Brüsselis kohtusid Eesti ja Soome peaministrid ning saabus teade, et lähiajal tuleb selgus regionaalse LNG-terminali osas. Ilmselt saab selle Soome (Alexander Stubb teatas, et ka Eesti saab terminali, aga väiksema), Eestit huvitab eeskätt gaasitoru. Gaasitoru suurendaks energeetilist julgeolekut. Järgmise sammuna näeme ilmselt Eesti gaasi põhivõrgu omanikuvahetust.
Loe lähemalt

25 PANKA PÕRUS TESTIL
Täna keskpäeval teatab Euroopa Keskpank stressitesti tulemused. Kontrolli all oli 130 panka euroalast, sh kolm alles euroga liituvast Leedust. Väidetavalt on probleeme 25 pangaga ehk iga viienda pangaga. Kapitali peavad neist tõstma vaid kümme. Ükski neist ei ole pärit siitkandist.
Loe lähemalt

LÄÄNES OPTIMISM, RISKANTNE HIINA
Hirmuindeks VIX „rahunes“ maha, kukkudes kolm päeva järjest, nädalane langus 34 protsenti. Optimismi süstis teade, et Euroopa Keskpank kavandab ettevõtete võlakirjade kokkuostmist, et päästa euroala hinnalangusest. S&P 500 indeks tegi suurima päevase tõusu tänavu, ka Kreeka võlakirjade yield langes üheksalt protsendilt seitsmele.
Samal ajal kütab ärevust olukord Hiinas. Hiina võlatase (riik + ettevõtted + kodud) on viimase kuue aastaga kasvanud 2,5 korda, jõudes 250 protsendini SKPst ehk märksa kõrgemale tasemele kui teistes arenevates riikides. Kinnisvarahinnad kukuvad. Kolmandas kvartalis kasvas SKP 7,3 protsenti – tõenäoliselt ei suuda Hiina täita eesmärki, et SKP tõuseks tänavu 7,5 protsenti võrra.
Loe lähemalt

TOTALI JUHT HUKKUS VENEMAAL
Moskvas hukkus Prantsuse kütusefirma Total boss Christophe de Margerie. Tema eralennuk põrkas Vnukovo lennuväljal kokku lumekoristusmasinaga, mida juhtis purjus mees. De Margerie oli Venemaa suur toetaja, ta pidas Lääne sanktsioone “kasututeks”. Totali aktsia hind tõusis surmauudise järel veidi, analüütikud soovitavad pigem osta. Firma nimetas juba järgmisel päeval ka uue tegevjuhi, kelleks sai Patrick Pouyanne.
Loe lähemalt

Tundmatu allveelaeva saaga Stockholmi skäärides.
Venelased, ei ole venelased? Vene laevastikuspetsialistid naeruvääristasid seda mõtet, sest 1) kahtluse vallandanud teade, et püüti kinni venekeelne abipalve, ei saavat tõele vastata kuna
sõjalaevastikus antakse selliseid teateid edasišifreeritult ja kodeeritult, 2) venelastel on Läänemeres vaid 3 allveelaeva ja kõigi asukoht oli sel hetkel teada.
Sõltumatud vaatlejad aga pööravad tähelepanu tankerlaeva NS Concordia äärmiselt kummalisele käitumisele. Peterburist teosammul end kohale lohistanud laev, mille iga tööpäev maksab hiiglasliku summa, töllerdab mingil arusaamatul kursil ja eesmärgiga keset Läänemerd. Abi - või saatelaevade käitumine vihjab sellele, et siin polnud kõik puhas.
Loe lähemalt

Ukrainas toimuvad valimised Ülemraadasse.
Donestki ja Luganski nn vabariikide plaanis on pidada novembris omaenda valimised. Et näidata oma meelsust, on Donetski ja Luganski oblastid keeldunud kelleaaegasid ettepoole nihutamast, nii nagu seda tehti sel nädalavahetusel Kiievis (või ka Eestis). Sellega jäävad need separatistlikud piirkonnad nüüd Moskvaga ühte ajavööndisse.
Emblemaatiline! - nagu ütleksid mõned lugupeetud kunstiteadlased.
Loe lähemalt

Saksamaad on tabanud järekordne mure seoses Lähis-Idas märatseva nn kalifaadiga. "Pühasse sõtta" ei lähe mitte ainult kalifaadile sümaptiseerivad Saksa salafistid vaid ka kalifaadiga absoluutselt mittesümpatiseeriva Saksa kurdid. Saksa julgeolekupolitsei esindajad märgivad, et erinevalt sotsiaalmeedias kenitlevatest isalmisõdalastest püüavad kurdid jääda märkamatuks, ei laia facebookides ja muudel teadetetahvlitel, sõnaga - kurdi sõdalased käituva targalt. Ja nende
siirdumist lahinguväljadele on märksa keerulisem kontrollida. Ilmselt siiis ka nende naasmist sealt. Saksamaa sees on Lähis-Ida päritolu pingete kasvu juba tunda.
Loe lähemalt

Lähis-Idas endast tuleb teateid keemilise relva kasutamisest islamistide poolt.
Iraagis on 11 politsenikku saanud kloorimürgituse. Mürki saab legaalset hankida, sest kloori kasutatakse tsiviiltööstuses. Nii et tegemist ei pruugi olla mingite vanade Saddami-aegsete relvadevarudega. Pigem improvisatsioon, midagi sama algelist nagu kloori kasutamine I Maailmasõja ajal.
Juhtum näitab, et äärmuslased ei kohku mitte millegi eest. See juhtum on esmine kindlalt dokumenteeritud keemiline rünnak, enne seda on tulnud kuuldusi samasugstest rünnakutest Süürias.
Loe lähemalt