Elu nagu seiklusromaanis

Yves Saint Laurent’ kirju elulugu annaks ainest mitmele seiklusromaanile. Sündinud Oranis Alžeerias üsna mõjuvõimsas prantsuse perekonnas, veetis ta seal oma lapsepõlve. Seitsmeteistkümneaastaselt saavutas ta esimese preemia mainekal Pariisi moekonkursil oma kokteilikleidi kavandi eest, asudes seejärel praktikale Christian Diori moemajja. Ehkki esimesel aastal tuli noorel moedisaineril täita igapäevaseid ülesandeid assistendi rollis, langes talle kiire edu sülle 1957. aastal, kui Christian Dior määras ta oma järglaseks. Kui Dior samal sügisel ootamatult südamerabandusse suri, oli 21aastasest Yves’ist saanud suure moemaja peadisainer.

Saatuse tagasilöök saabus värbamisega Prantsuse armeesse, osalemaks Alžeeria vabadussõjas. Järgnes vallandamine Diori moemajast ning ränk elektrišokiteraapia vaimuhaiglas. Sellest hoolimata suutis ta end taas jalule upitada, avades koos sõbra ja eluarmastuse Pierre Bergé’ga 1962. aastal YSLi moemaja. 2002. aastal taandus ta moest suurejoonelise viimase etendusega.

Ajakapslisse suletud mood

Nelikümmend aastat pärast debüüti lõid selle alustajad YSLi fondi. Muuseum asub samas hoones, kus varem töötas moemaja. Praegune näitusesaal oli kunagi koht, kus moelooja ise vaatas isiklikult kõik modellid šõu-eelsetel fotosessioonidel hindava pilguga üle. Galeriis eksponeeritakse aasta jooksul kaks näitust. Augustis lõppes näitus moekunstnikku inspireerinud vene rahvariietest, järgmine ekspositsioon – 2. oktoobrist 3. jaanuarini – on pühendatud Yves Saint Laurent’ suurele mõjutajale, disainilegend Jean-Michel Frankile. Avalikkusele on avatud vaid seesama muuseumisaal koos suveniiripoekesega, enamikku ruumist aga hõivavad arhiivid. Puutumatult on säilinud ka tema stuudio, kus asjad on justkui ajakapslisse konserveeritult täpselt samamoodi kui tema eluajal.

Taastoodetavad kleidid

Külastades YSLi fondi, õnnestus mul piiluda külastajatele suletud arhiiviosakonda. Näitusegaleriist paar korrust kõrgemal asub steriilselt valgete seintega ruum, mis täidetud kodeeritud kappidega. Spetsiaalse temperatuuriga säilitatult asuvad siin kõik eksemplarid YSLi riietest läbi neljakümne loominguaasta. Seifiluku-sarnast ratast keerates avaneb seina sisse peidetud „riidekapp” täis hinnalisi kleite ja kostüüme: kurikuulus Mondriani-kleit 1965. aasta kollektsioonist, popkunsti mälestuskleit, maailma moodi muutnud naistekostüüm.

Omaette riiulitel seisavad uhkelt kingad, kübarad ja muud aksessuaarid. Väljatõmmatavas riiulis lebavad Van Gogh’st inspireeritud kollektsiooni litritest päevalilledega jakid, mis praegust trendi arvestades vägagi popid oleksid. Tänu säilinud lõigetele, näidismudelitele ja kangaproovidele oleks teoreetiliselt võimalik taastada kõik kleidid igast YSLi kollektsioonist. Praegu laenutatakse arhiivist kleite välja näitusteks ja fotosessioonideks.

Pariisi sattujatel on võimalik külastada YSLi fondi näitusegaleriid teisipäevast pühapäevani kl 11–18 asukohaga 3 rue Léonce Reynaud, lähimaks metroopeatuseks Alma Marceau.