Ajalookirjanduse aastapreemiate nominendid teada
Mai keskel antakse nüüd juba kümnendat korda välja ajalookirjanduse aastapreemia. Arhiivide, muuseumite, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Ajaloo instituudi preemia eesmärgiks on tunnustada paremate ajalooraamatute autoreid, hinnata kord aastas Eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu. Aastapreemia määratakse ühele eelmisel kalendriaastal ilmunud eestikeelse ajaloo-alase originaalkäsitluse autori(te)le või koostaja(te)le; hindamisel on kriteeriumiks käsitluse teaduslik tase ning uudsus. Sel aastal on preemia kandidaatideks esitatud järgmised teosed:
Aivar Kriiska “Aegade algusest. Viisteist kirjutist kaugemast minevikust”; Anu Mänd “Pidustused keskaegsetes Liivimaa linnades”; Ilmar Talve “Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni”; Indrek Jürjo “Liivimaa valgustaja August Hupel 1737-1819”; Magnus Ilmjärv “Hääletu alistumine. Eesti, Läti ja Leedu välispoliitilise orientatsiooni kujunemine ja iseseisvuse kaotus. 1920. aastate keskpaigast anneksioonini”; Maie Pihlamägi “Väikeriik maailmaturul. Eesti väliskaubandus 1918-1940”; “Päikesereis: Alvar Aalto ja Pärnu supelasutuste konkursid: näituse kataloog ja artiklid” (koostanud Inge Laurik ja Katrin Martsik); Raimo Pullat “Lootuste linn Peterburi ja Eesti haritlaskonna kujunemine kuni 1917”; “Sõja ja rahu vahel, I. Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani” (peatoimetaja Enn Tarvel, I. köite toimetaja Tõnu Tannberg) ja “Tõotan ustavaks jääda” (koostajad Enn Nõu ja Mart Orav).