Akadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama!
Te hoiate niimoodi interneti
kaudu iga päev päikesel silma peal?
Miks?
Hiljutisel energiajulgeolekuteemalisel
ümarlaual rääkisite, kuidas asjamehed Valitsustevahelisest
Kliimamuutuste Paneelist (IPCC) manipuleerivad kliimaalase teabega.
Kuidas
inimese õhku paisatud CO2 üldse kliimat
mõjutab?
Millega seda
konstanti põhjendada? Tundub vastuoluline, kui kuulata kas või
jutte läänemaailma autostumisest.
Kyoto protokollis selle kohta küll mingit
märget ei leidu.
- Maa keskmine temperatuur on aastast 1700 kogu aeg ühtlaselt tõusnud – ja seda viimasel viiekümnel aastal kahekordistunud rahvaarvu kiuste.
- Samas atmosfääri kõige alumine kiht hoopiski jaheneb. Päikese passiivsuse tõttu jõuab Maa õhustikku rohkem kosmilist kiirgust, mis tekitab nn jahutavaid pilvi. Need omakorda peegeldavad päikese soojust maailmaruumi tagasi.
- Langemas on ka ookeani pinnatemperatuur, mille tõttu Al Gore’i käsilased näitavad vastavat diagrammi ainult aastani 2003.
- Kõiki neid protsesse koordineerib Maa tiirlemine elliptilisel orbiidil: kord Päikesele lähemal, siis jälle kaugemal. Teiseks mängib rolli Päikese tsükliline aktiivsus, millest annavad märku päikeselaigud või nende puudumine.
“Noh!” Lippmaa tõstab võidukalt
helinivood. “Kus teil siin on see globaalne soojenemine? Kõige
puhtam jama!”
Aga maakera keskmine temperatuur ju
tõuseb?
“Jah, väike tõus on normaalne, sest
me väljume praegu viimasest jääajast. Aga üle 20 000 aasta
see ei kesta. Uus jääaeg tuleb niikuinii – ja inimesed, ahvid
või valaskalad ei mõjuta seda tulekut mitte kuidagi!”
Siiski, kliimamuutustest räägitakse kui
väga keerulisest protsessist suure hulga faktoritega. Miks teie oma
teoorias Päikese teistest nii palju olulisemaks
tõstate?
Kõigepealt, see ei ole minu teooria.
Ma lihtsalt vahendan parimaid objektiivseid andmeid, mis on praegu saada.
Aga Päike – ega ma ei peagi teda kuhugi tõstma. Kui
Päike kaoks, siis poleks ju mitte mingit soojenemist. Maakera ainult
jahtuks. Kogu võim lihtsal
t ongi Päikese käes!
(Lippmaa muutub kergelt irooniliseks.
Tal on lõbus.) Või te mõtlete, et teie saate ka
midagi teha?
Hah-hah-hah! No palun – tõstke Maa
keskmist temperatuuri 0,01 kraadi võrra. Milline on teie
tegevusplaan?
Noh, kui uskuda, et freoonid kasvatavad
osooniauku, siis siin oleks üks võimalus.
(Lippmaa tüdineb.) Esiteks: osooniauke ei tekita ainult freoonid. Saja
kilomeetri kõrgusel pooluste kohal on tohutu orkaan –
läbimõõt mitu tuhat miili, temperatuur sada kraadi alla
nulli. See määrab kogu stratosfääri keemia, sealhulgas
osooniaukude kujunemise.
Ja teiseks ei mõjuta osooniaugud
kliimat. Nende tõttu tugevneb ultraviolettkiirgus, mille energiavoog on
tähtsusetult väike – nad mõjutavad teil ainult
nahavähki! Soojust kannab ikkagi päikesetuul, mis hoiab eemal
kosmilisi kiiri.
Aga hunnik tuumapomme? Need küll
hävitaksid inimkonna, aga võib-olla mõjutaksid ka
kliimat.
Teate! Vist tänavu aasta algul toimus
Päikesel tavalisest natuke suurem plahvatus, mille energia võrdus
saja miljardi vesinikpommiga.
Aga maapinnal ei märganud seda
peale astronoomide mitte keegi. Ja kui sada miljardit vesinikpommi ei suuda
kliimat märgatavalt muuta, siis mis inimmõjust me siin
räägime?
Lippmaa läheb uuesti teise tuppa ja
sehkendab arvutiga. “Kuulge. Tulge nüüd siia!”
hõikab ta.
“Vaadake, ma panin pildi peale. Et teil
suurusehullustus üle läheks.”
Ekraanil on joonis,
kus asuvad kõrvuti Maa ja Päike.
“Näete.
Selle kribula peal te elate.” Kribul tähendab Maad. “Ja
vaadake nüüd – mis te mõtlete, et sihuke kribul
tähendab midagi selle tulise koletise jaoks? Et ta määrab,
kuidas selle käsi käib?!”
Tõesti, koletis
– Päike – on nii suur, et Maa peaks tema käekäigu
määramiseks olema tähelepanuväärselt hea
enesekehtestaja.
“No näete! Nii et inimene võib
küll muuta lokaalset temperatuuri,” seletab Lippmaa. “Panna
küdema kamina või ahju. Aga globaalset temperatuuri – no way.
Selleks oleks meil vaja mingit totaalset teadmiste suurenemist. Praegu inimese
kasutuses olevad energiad on niivõrd tühised.
Tuumaenergiast siin ei piisa.”
Aga kui muutub mõistetavaks vaakumienergia, mida Lippmaa CERNis
uurib?
“Ma kardan, et sellisel juhul neid teadmisi ei tohikski
avaldada. Inimkond ei ole selleks valmis. Meil ei jätku
mõistust.”
Kui hästi teadlased
praegu üldse Päikest tunnevad?
Noh, satelliidid,
millega mõõtmisi teostatakse, on juba äärmiselt
täpsed.
Aga vaadake – me ei saa ikkagi minna Päikese
sisse uurima, mis seal toimub. Ega ju? Nii et me võime küll
internetist vaadata päikeseplekke. Aga seda, mis mehhanismid neid
genereerivad, me täpselt ei tea.
Ja järelikult ei saa
päris üksikasjalikult teada ka seda, kuidas kujuneb Maa kliima.
Ja sellepärast käibki kliimamuutuste asjus
selline kemplemine? Sõltumatud teadlased räägivad üht,
Valitsustevaheline Paneel hoopis muud juttu.
Vaadake.
Teaduslike mõõtmiste tulemused ei ühildu Valitsustevahelise
Kliimamuutuste Paneeli mudelitega absoluutselt. Paneeli ennustused on lihtsalt
valed!
Nende meteoroloogide mõtteviis püsib Ptolemaiose
tasemel – umbes nii, et kõike määrab maakeral toimuv. On
aeg ükskord lähtuda Copernicusest ja aru saada, et Maa tiirleb
ümber Päikese, mitte vastupidi.
Maakera uurimisega me
kliimaprotsesse mõista ei saa. Selleks tuleb uurida Päikest!
Siiski, miks sellist demagoogiat peaks
tarvis olema?
Selleks, et raha teha! Meteoroloogid
saavad uuringuteks teadusrahasid ja müüakse ju ka CO2 kvoote –
minu arvates saab sellega manipuleerida triljoneid eurosid. See on kõva
bisnis! Aga niimoodi saab müüa ka tuulikuid, millel muidu poleks
mingit turgu. Ja puhta kivisöe elektrijaamu.
Või CO2
maa alla pumpamise seadmestikku, mis muide on väga ohtlik, sest viib maa
alla ka hapnikku, mida meil jätkub ainult 140 000 aastaks. Inimkonnale on
seda aega vähevõitu, aga – selge see – keskmise
poliitiku jaoks jääb küllaga ülegi.
Nii et
teadust pole siin ollagi. See on puhas poliitika.
Niisiis ei olene lihtsast inimesest kliimaprotsessides tuhkagi. Seega
võib ta rahumeeli osta kõige hirmsama maasturi ja sõita
maakodusse vanu kummikuid põletama?
Vastutustundetult ta sellisel juhul ei käitu!
Tõesti?
Noh, kummikuid põletada
tõenäoliselt ei maksa, sest vääveldioksiid on
füsioloogiliselt veidi mürgine. Aga süsinikdioksiid – seda
võib levitada küll, miks mitte. Tulemuseks on ainult lopsakam
loodus.
Ja muide, kui nüüd maakera temperatuur edasi
langeb, siis ju varsti tulekski propageerida hästi suuri autosid. Saaks
paremini külmaga võidelda, kas pole! Mida te sellest arvate, ah?
(Lippmaa teeb väga kavala näo.)