Kõik selle tooks kaasa elektrijaamade erastamine meetodil PPP ehk private-public partnership ehk erakapitali kaasalöömine avalikus või riiklikus sektoris. PPP võib ka tõlkida teisti: put all the money in Dave Peterson's pocket. Vahel muutub PPP ka PPBks: Put all the money in Ed Burkhardt's pocket. Või Put all the money in banker's pocket.

Kõrgemad hinnad tooks kaasa ka elektrijaamade erastamata jätmine. Lihtsalt 1958. aastal ostetud Moskvitš on lootusetult läbi ja sellele tuleb paigalda uus mootor, generaator ja aku. Politsei on teid kinni pidanud ja teinud viimase hoiatuse.

PPP mõte on ikkagi avaliku ja erasektori koostöös leida tõhusamad võimalused mootori asendamiseks.

Valitsus lahkub, probleem jääb

Teisipäeval loobus tagasiastuv valitsus NRG-tehingust ja tegi majandusministrile ülesandeks välja töötada alternatiivid.

NRG, Eesti Energia ja pankade vaheline kehtivuse kaotanud leping nägi ette 285 miljoni euro ehk 4,5 miljardi krooni laenamise ning väidetavalt 60 miljoni krooni maksmise lepingutasudeks.

Kui keevkihtkatelde ehitamine läheb maksma 3,8 miljonit ja NRG kavatses ise investeerida 1,2 miljardit krooni, siis läheb ju vaja 2,6 miljardit krooni. Seega 1,9 miljardit krooni nagu kaoks kuhugi.

“Ei kao kuhugi,” ütleb Narva Elektrijaamade kommertsdirektor Tõnis Allik, kes pidi olema üks NRG esindajatest Narva Elektrijaamade juhatuses. “Äriplaan ja investeerimisprogramm on ammu kokku lepitud ja seal on kõik kirjas. Muidugi ei saabu kogu raha Eestisse, vaid liigub läbi välispankade. Eesti poole põhjendused on väljaotsitud. Tehingu äralangemisel võtab Eesti pool endale suuri riske. Eesti on võtnud endale keskkonnakaitselised kohustused, mis tuleb täita,” ütleb Tõnis Allik. Lisaks temale on NRG inimesed juhatuses Narva Elektrijaamade finantsdirektor Priit Perens ja peadirektor Ants Pauls.

2002. aasta sügiseks peab pikaajaline finantseerimine olema lahendatud, ütleb Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel. “Me saame ja peame alustama uute alternatiivsete investeerimisvõimaluste väljatöötamist. Varem ei saanud me alternatiividega tegeleda, sest see ei vastanuks headele äritavadele.”

Seega ei pea Eesti Energia juhtkond otsustama, kas jätkata 285 miljoni euro laenamiseks läbirääkimisi. Kui läinud aasta lõpus oleks alla kirjutatud kolmepoolsele finantseerimislepingule, siis jõustunuks ka NRG-tehing.

“Küsimus on tahtes ja tingimustes,” ütleb Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel. “Me ei ole meelega venitanud.” Mõned päevad enne seda, kui terroristide lennukid rammisid Maailmakaubanduskeskust, õnnestus sõlmida Eesti Energia, NRG ja pankade vaheline mandaatleping. Ja kõik olid kindlad, et tehing toimub.

“Pärast 11. septembrit hakkasid pangad nõudma lisagarantiisid: USA ettevõte Vene piiril – terrorismioht. Muidu oleks tänaseks leping alla kirjutatud,” arvab Peegel.

Miks asjad ikkagi on veninud? “Kes seda teab. Palju pisikesi asju,” arvab Peegel. Alguses rääkisid läbi poliitikud. Pärast augusti 2000 hakkasid läbi rääkima kaks ettevõtet, NRG ja Eesti Energia, mille tulemused ei ole halvad, ütleb Peegel. Kuid poliitikute poolt kokku lepitud põhitingimused on halvad. “Liiga suur laen, liiga kõrge garanteeritud tootlus,” loetleb Peegel. “Kuna läbirääkimisi peeti ühe poliitikute poolt valitud partneriga, siis ei ole vastust ka küsimusele, kas saavutati parimad tingimused.”

Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov arvab: “NRG-poolsete lubaduste mittetäitmise tõttu. Strateegiline investor peaks tooma know-how ja raha. NRG ei tee kumbagi.” P>

Akadeemikute hirmud 

Käesoleva nädala esmaspäeval ilmub järjekordne akadeemikute ja professorite avalik kiri, millele on esimesena alla kirjutanud Mati Jostov. “Tunnistada elektrijaamade erastamisprotsess ebaõnnestunuks…. Ning välistada ühele tootjale pikaajalise garanteeritud turuosa ja tootluse andmine,” nõuavad teadlased.

Mõned päevad enne kirja ütleb Jostov telefoniintervjuus: “Eesti teadlastele makstakse häbematult vähe võrreldes Lääne konsultantidega. Eesti Teaduste Akadeemia aastaeelarve on 13 miljonit krooni, GIBB sai 65 miljonit krooni.“

Akadeemikutele on selline fakt muidugi rõve riiklik näkkusülitamine, mis ei jää vastuseta. 2001. aasta juunis üllatavad akadeemikud hävitava hinnanguga NRG-tehingule, nimetades seda 1939. aasta 23. augusti majanduslikuks analoogiaks. Teatavasti pani Molotov-Ribbentropi pakt aluse Eesti okupeerimisele Vene vägede poolt.

Teadlaste kiri algab dramaatiliselt: “Lähtudes Eesti Teaduste Akadeemia liikmete põhikirjajärgsetest kohustustest, aga ka lihtsalt kodanikuvastutusest, peame hädavajalikuks informeerida kõiki Eesti käekäigu ja tuleviku pärast mures olevaid kaasmaalasi alljärgnevast.“

Ja järgneb õudusunenägu, mille kõik faktid ei ole muidugi täpsed, kuid mis väljendab selgelt avalikkuse hirme.

”Eesti Vabariik peab kaotatud elektrijaamade asemele ehitama uued, või siis seisab ees juba USAs läbiproovitud California osariigi stiilis isetekitatud kunstlik energiakriis, kuid märksa drastilisemas vormis, sest põlevkivi on ju ka juba ära antud,” kirjutavad akadeemikud.

“Kaasatav investor (NRG) ei investeeri Eestisse tegelikult mitte midagi.” “NRGle garanteeritud kasumi 12% tagamisega seotud finantsrisk jääb elektrienergia ostu-müügi lepingu p 31 kohaselt ainuüksi Eesti Energia kanda.”

”Lõppkokkuvõttes on paratamatu järeldus, et toimuda võiv müügitehing NRGga on Eesti Vabariigile äärmiselt kahjulik, kusjuures Eesti põhilise maavara tasuta ärakinkimisega rikub ta põhiseadust, “ kirjeldavad akadeemikud.

Mõned kuud hiljem liitub akadeemikutega Äripäev, mis nimetab üritust majandusliku mõtte minetanud poliiterastamiseks. “Viimased tilgad õli valas tulle NRG presidendi Dave Petersoni ähvardus, et kui elektrijaamu NRGle ei müüda, ei saa Eesti Euroopa Liitu. Asjad liiguvad sinnapoole, et NRG tehingu katkijäämine on enam kui tõenäoline.” ennustas ÄP. P>

NRG Plaan

NRG ostab ligikaudu 1,2 miljardi krooni (70,5 miljonit USD) eest 49 protsenti Narva Elektrijaamadest ja 51 protsenti Eesti Põlevkivist, kuid saavutab mõlema ettevõte majandustegevuse üle täieliku kontrolli. NRG kontrolli all olev Narva Elektrijaamade juhatus määrab Eesti Põlevkivi juhtkonna. Seega määrab Mati Jostovi töökoha NRG paika pandud juhatus, sealhulgas Jostovi endine alluv Tõnis Allik.

Eesti Põlevkivi käive on 1,5 miljardit krooni ja kasum 145 miljonit krooni. Narva Elektrijaamade käive oli lõppenud majandusaastal 2,5 miljardit krooni ja kahjum 111 miljonit krooni.

NRG äriplaani järgi peab kahjumist saama kasum. Kui NRG tahab 1,2 miljardilt investeeritud kroonilt kunagi tagasi teenida 12 protsenti ehk 144 miljonit krooni, siis peab Narva Elektrijaamade kasum tõusma umbes 288 miljoni kroonini. Sel juhul tasuks NRG investeering umbes kaheksa aastaga.

Jämedalt öeldes on tegemist tüüpilise tehinguga, kus pank nõuab laenajalt Tõnult (loe: elektrijaamad) omafinantseeringut mahus 25 protsenti korterihinnast. Ja kuna Tõnu vanemad (loe: riik) ei saa ega soovi pappi välja köhida, siis kaasatud partner – sõber Thomas (loe: NRG) küsib oma miljardi krooni tagasilaekumisele kõikvõimalikke garantiisid.

Tänaseks on korteri remont alanud, aga osapooled ei ole ikka veel kokkuleppele jõudnud ja tehinguid lõpuni viinud. Tõnu tüdruksõbra elektroonikaprofessorist vanaisa Lembit (loe: grupp akadeemikuid) on pabereid uurinud ja öelnud, et Tõnu astub kohe sita sisse.

Seega tüüpiline ajastule iseloomulik leping. Ei midagi oluliselt hullemat Tallinna Veest või Eesti Raudteest.

Jostovi soolo

NRG-tehing tegi Jostovist väikese inimese. Eesti Põlevkivi viidi Narva Elektrijaamade alluvusse ja suurest peadirektorist Jostovist sai kütusetsehhi juhataja, nagu mees ise väljendus.

EPAs metsamajanduse lõpetanud ja Rahvaliidule lähedasele Jostovile meeldib hoopis vastupidine plaan. Narva Elektrijaamad viiakse riigile kuuluva Eesti Põlevkivi alluvusse. Ja siis on juba sobivam otsida Narva Elektrijaamade vähemusaktsiatele investorit.

Jostov ei saanud aru, miks on vaja nii suurt summat laenata. “Ehitust tuleb rahastada, aga seda võib teha ka mitmes järgus. Võibolla ei ole vaja nii suurt summat nagu 4,5 miljardit krooni korraga laenata?” küsib ka Peegel.

Hoiupanga juhtkonda kuulunud Jostov koges juba rootslastega, kui keeruline on sundabielu sõlmimine välisinvestoriga. P>

Eesti Energia peadirektor Gunnar Okk töötas aastaid norrakatele ja sai hindamatu kogemuse.

Eesti Energia Nõukogu esimees Jüri Käo STRONG> võitles aastaid Vene autotootjaga, et teele saadetud kauba eest raha kätte saada. Ja lõpuks loobus, müües Norma maha Autolivile.

Nüüd kakleb ta ameeriklastega Eesti Raudtee juhtkonnas. “Suhe NRGga on ennast ammendunud,” iseloomustas Käo olukorda BNSile.

Eesti Energia nõukogu liige Toomas Luman jamas aastaid soomlastega, kuni sai kontrollpaki väikese rühma eestlaste kätte.

Kui iseloomud ei sobi, siis ei maksa abielluda.

Teadlased istuvad poolnäljas ja loevad uudiseid meeletutest tasudest väliskonsultantidele. Kõik on tüdinenud näljase jooksupoisi staatusest.

Jääb ainult üks küsimus. Kuidas rahastada kahe uue energiaploki ehitust Narva Elektrijaamades? 31. oktoobril 2001 alustas Forest Wheeler iseseisva Eesti suurimat ehitust ja see ei saa pooleli jääda. Kehv on olla elektrita ja kehv on olla Euroopa suurim reostaja ühe elaniku kohta.


Kuus aastat läbirääkimisi NRGga

 

1995 sügisel toimusid USAs NRG ja Eesti valitsuse esindajate esimesed kohtumised Narva elektrijaamade baasil ühisettevõtte moodustamise küsimuses.

1996 märtsis kirjutati Washingtonis alla Eesti Energia, Eesti valitsuse ja NRG vahelisele kavatsuste protokollile.

1997 30. juunil andis NRG valitsusele üle äriplaani, mis sisaldas 67,225 mln dollari suuruse investeerimiskohustuse (49% aktsiate eest). 31. detsembril kinnitas Eesti valitsus Eesti Energia erastamiskava.

1998 suvel moodustas valitsus teede- ja sideminister Raivo Vare eesistumisel komisjoni, mis sai ülesandeks analüüsida NRG esitatud teist äriplaani ning kujundada välja riigi seisukoht Narva elektrijaamade tegevuse korraldamiseks ühtseks restruktureeritud energeetikasektoriks.

15. detsembril 1998 võttis Riigikogu vastu otsuse, mis kohustas Vabariigi Valitsust ette valmistama materjalid Eesti Elektrijaama ja Balti Elektrijaama kavandatava müügi või erastamise kohta ning esitama need eelneva nõusoleku saamiseks Riigikogule läbivaatamiseks.

1999 30. jaanuaril alustati ametlikult Eesti valitsuse ja NRG vahelisi läbirääkimisi ühisettevõtte moodustamiseks Narva elektrijaamade baasil. 8. juuni valitsuse istungil otsustati Eesti Energia AS ettevõtete Eesti Elektrijaam ja Balti Elektrijaam baasil asutatavale äriühingule anda üle veel ka 51 protsenti AS Eesti Põlevkivi koguomandist ning majandusministrile tehti ülesandeks korraldada vastavate aktsiate väärtuse hindamine.

2000 4. veebruaril allkirjastasid USA energeetikaminister Bill Richardson ja Eesti majandusminister Mihkel Pärnoja USA-Eesti põlevkiviuuringute koostööprojekti üldlepingu.
27. juunil otsustas valitsus heaks kiita NRG Energy Inc. kohase garantii olemasolul NRGenerating International B.V. (või mõne teise NRG Energy Inc. poolt 100% omatava tütaräriühingu) poolt ASis Narva Elektrijaamad 49% osaluse omandamise ja ASi Narva Elektrijaamad edasise tegevusega seotud lepingute põhitingimused. Valitsuse 27. juuni 2000 istungil tehti elektrijaamade müügi põhitingimuste vormistamine ülesandeks Majandusministeeriumile.

25. augustil allkirjastasid Hollandi äriregistrisse kantud ostja NR Generating Holdings (No. 14) B.V. (NRG), Eesti Energia AS ja AS Narva Elektrijaamad esindajad Majandusministeeriumis põhitingimuste kokkuleppe.

25. septembril moodustati läbirääkimiste Eesti-poolne juhtkomitee (koosseisus Gunnar Okk, Sven Papp, Toomas Luman, Sandor Liive, Lembit Vali, Mati Jostov). 
2001 21. märtsil avati Narva Elekrijaamades Eesti ja Balti Elektrijaama kahe 200 MW energiaploki renoveerimiskonkursi uued ning lõplikud hinnapakkumised. Uus piiratud läbirääkimistega konkurss, eesmärgiga saada madalamaid hinnapakkumisi, korraldati seetõttu, et jaanuaris lõppenud konkursil osutusid hinnad oodatust kõrgemaks. Uued pakkumised tulid kõigilt seni konkursil osalenud firmadelt: Foster Wheeler Energia OY (Soome-USA), Alstom Power Inc. (USA) ja Lurgi Energie und Entsorgung GmbH (Saksamaa).

6. septembril sõlmisid AS Eesti Energia, AS Narva Elektrijaamad ja NRG Energy ning elektrijaamade renoveerimise finantseerimist korraldavad pangad Societé Générale, The Bank of Tokyo-Mitsubishi ja KBC N.V. finantseerimise mandaadileppe, mis kaotab 31. detsembril kehtivuse. Nelja aastaga plaanitakse investeerida Narva Elektrijaamadesse 4,5 mld krooni ehk 285 miljonit eurot.

31. oktoobril alustas Foster Wheeler Eesti Elektrijaamade uue energiaploki rajamist 13. detsembril teatasid ettevõtjad Jüri Käo ja Toomas Luman, et nõuavad Narva Elektrijaamade aktsiate müügi eeltingimusena NRGlt rahvusvahelisele pangasündikaadile lisagarantiisid, et tasakaalustada Eesti Põlevkivi varade pantimist.

18. detsembril jõudis avalikkuse ette NRG Energy juhtide ähvardus, et tehingu peatumine võib saada saatuslikuks Eesti pääsemisele Euroopa Liitu. 19. detsembril teatas peaminister Mart Laar, et tehing NRGga võib jääda toimumata.

2002 8. jaanuaril luges valitsus NRG-tehingu sisuliselt lõppenuks, tehes majandusministrile ülesandeks esitada kolme kuu jooksul alternatiivsed ettepanekud, kuidas Narva elektrijaamade renoveerimisprojekti jätkata.


Eesti Energia majandusnäitajad P>

Majandusaasta 1.4.2000–31.3.2001

  • Äritulu 4 376 miljonit krooni
  • Ärikasum 804 miljonit krooni
  • Rahavoog 1 061 miljonit krooni