ÕIGED MEHED: Leo Kunman (paremal) ja tema poeg Janek kohtusaalis. Aldo Luud

Juunis 2009 jooksis Leo Kunmani Kia Sorento ette kits. Pool aastat hiljem juhtus teine õnnetus. Jäisel teel müksas Kunman teist autot ja paiskus teelt välja. Kuna mõlemas avariis sai viga sõiduki esiosa, näis see ilmselt kahtlane. Asjaga asus tegelema kindlustusfirmas töötav ekspolitseinik. Innustunud kindlustustöötajad tegid Kunmanile hulga telefonikõnesid stiilis: “Ee, mnjaa, selle asjaga on ju nüüd, eee, onju, niisugune lugu, et seda, eee, tegelikult ei olnud, eee?”

Kindlustusandja läks isegi selleni, et kaposse kaebuse esitamise päeval koostati kohtuniku jaoks soodne kahju hüvitamise otsus. Leo Kunmani arvates püüdis kindlustusandja, ERGO Kindlustuse AS, talle sõnu suhu panna. Raske hinnata, kas selline tegutsemine on lihtsalt ­kõigi kindlustusandjate mainet kahjustav püüd iga hinnaga hüvitamisest hoiduda või peaks siin rääkima kuritegudest – kindlustusandja kelmusest kliendi vastu või koguni tõendi loomisest kriminaalmenetluses.

Kohtuniku süüdistamine. Leo Kunman anti kohtu alla, ent juba enne kohtu alla andmist võis kogu lugu lugeda meedias. Asjaga tegelenud ametnikud rõhutasid, et loomulikult polevat see kõik seotud Kunmani kui kohtuniku allumatusega ning kindlasti mitte süüdimõistva otsusega, mille ta tegi aastaid tagasi “kapo džiibi asjas” – skandaalses jalgratturi surnukssõitmise loos. Politsei muide “unustas” tookord süüdi mõistetud Rauno Aasa vangi toimetada, kuni karistus aegus.

Kahtlustuse esitamiseks, eriti kohtuniku puhul, peab olema kaalukas põhjus ja kindlad tõendid. Kohtuniku kuritegu, isegi selle kahtlus, õõnestab usaldust riigi ja kohtuvõimu vastu. Seda suurem on süüdistaval poolel lasuv vastutus. Kolmekordne kaotus niisuguses loos näitab, et keegi käitus äärmiselt valesti. Kas keegi ja kes vastutab, on siiani vastuseta. Vähe sellest – isegi see on vaid ilus unistus, et keegi Kunmani ees vabandaks.

Kohtu alla andmisele peaks eelnema põhjalik menetlus. Igas haldusmenetluses, tsiviilkohtus ja ka tavalistes aruteludes järgitakse põhimõtet, et kõik pooled tuleb ära kuulata. Leo Kunmanit kohtueelselt üle ei kuulatud – esimest korda sai ta sõna kohtus.

Loe edasi tasulisest versioonist

Avalehele
68 Kommentaari
Loe veel: