Avatud Eesti Fondi naisprogramm ja Eesti Filmi Sihtasutus kuulutavad välja sootemaatiliste filmide konkursi. Konkursist räägib lähemalt režissöör ja naisprogrammi rahvusvaheline ekspert Jaak Kilmi.

Räägi lähemalt, mis konkursiga tegu?

Avatud Eesti Fond ja Eesti Filmi Sihtasutusi kuulutavad välja sotsiaalsed soorolle vaatlevate dokumentaalfilmide konkursi. Inglise keeles on termin gender, mida eesti keelde on suhteliselt raske tõlkida. Sotsiaalne sooroll kõlab kohmakalt, aga hea ettekujutuse juures on ta ometi üsna arukas. Oodatud ühiskondlikult teravad filmiprojektid, mis vaatlevad väljakujunenud soorolle ja nende mõju sotsiaalsetele suhetele. Eesti film oleks osa Open Society Institute (OSI) sootemaatiliste filmide teisest kogumikust “Gender Montage: Paradigms in Post Soviet Space”, mis pannakse kokku 2006. aasta alguseks.

Milliseid projekte te ootate?

Eelistatud on isikupärased autori-dokumentaalid, mis vaatlevad mõnda ühiskondlikult olemuslikku lugu või probleemi, mis põhineb väljakujunenud soorollidel ja –suhetel. Ootame tegelase-keskset lähenemist esmapilgul väga üldisele valdkonnale. Oodatud on filmiideed, mis paljastaksid ja avaksid ühiskondlikult olemuslikke, kuid ometi nähtamatuks jäävaid soolisi stereotüüpe kui varjatud ja vastuolulisi teemasid Eesti ühiskonnas.

Projektitaotlusi saavad esitleda kõik Eesti sõltumatud filmitootmisettevõtted.

Seni on AEF võrdõiguslikkuse programmi kaasrahastusel valminud minu ja Andres Maimiku dokumentaalfilmid „Isamaa ilu“  ja „Elav jõud“, mis vaatlevad soorolle meie ühiskondlikus teadvuses. Ma arvan, et need kaks filmi võiks olla üsna heaks näiteks sellest, et kogu gender-teema on meeletult lai ja pakub väga palju erinevaid lähenemisnurki. „Elav jõud“ rääkis kolme mehe suhtest töösse. Sooteemaatika missugune!

Milles sinu kui naisprogrammi rahvusvahelise eksperdi roll seisneb, mida sa teed?

„Isamaa ilu“, mis rääkis kodutütardest ja minimissidest, kuulus OSI sootemaatiliste filmide Gender Montageesimesse kogumikku ja oli programmi üks suurimaid hitte. Selle raames on meie filmi levitatud rahvusvahelistel filmifestivalidel ja telekanalites, samuti väga paljudes Euroopa ja Ameerika ülikoolides. Mulle tundus täitsa huvitav see mõte hakata järgmise kogumiku konsultandiks. Mingis mõttes tähendab see kuraatori või toimetaja rolli võtmist. Ma väga hoolin sellest, missuguseid dokfilme sünnib. Miks mitte suunata seda oma maitse ja soovide järgi?

M.U.