Allegro ja adagio linnulaulus

Teadlased on hakanud aru saama, kuidas linnud suudavad laulutempo päevast päeva ühesugusena hoida. Nad on leidnud Austraaliast pärit sebra-amadiini (taeniopygia guttata) ajust neuroloogilise metronoomi, mis dirigeeribki laulu kiirust.

Michale Fee ja Michael Long Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist siirdasid linnukeste ajju tillukesi külmutusseadmeid, mis jahutasid oma lähiümbruse 6,5 kraadini. Kui seade viidi ajupiirkonda nimega HVC (high vocal center), hakkasid linnud aeglasemalt laulma.

Oli ennegi teada, et see piirkond on seotud lauluga: sealsed eri neuronirühmad aktiveeruvad vastavalt sellele, millise fraasini linnu laul on jõudnud. Nüüd järeldavad Fee ja Long, et just seesama piirkond paneb paika ka laulu kiiruse.

Nad oletavad, et samalaadne mehhanism võib peituda ka inimese ajus ja kontrollida meie kõne kiirust.