22.02.2007, 00:00
Allergia ja elustiil
Allergia tekkega seotud hüpoteese vaeb Tartu Ülikooli Kliinikumi arst, õppejõud, Tartu Ülikooli lastekliiniku vanemteadur Kaja Julge.
Kuidas allergiasse suhtuda? On see haigus, mida saab
ravida?
Tegelikult ei ole allergia haigus ja seda ei saa “välja ravida”. Allergia on organismi immuunsüsteemi omapära liiga aktiivselt reageerida inimesele kahjututele ainetele. Tavaliselt ei ole allergia ühe pereliikme probleem, sest kalduvus selle kujunemiseks antakse edasi järglastele. Allergiahaigus võib avalduda ja taanduda igas vanuses ja tema teket ei ole võimalik täielikult vältida. Üks allergiaväljendus võib asenduda teisega või lisanduda varem olnutele.
Immuunsüsteemi võiks piltlikult võrrelda maja valvava koeraga. Koer peaks olema omadele sõber ning kaitsma maja röövlite (haigusetekitajate) eest. Kui koer röövlid sisse laseb, pole ta oma ülesannete kõrgusel. Allergia puhul on “koer” segaduses – ta ei erista sõpru võõrastest. Autoimmuniteedi puhul aga reageerib “koer” veel halvemini – ründab oma pere inimesi.
Viimasel ajal räägitakse allergiast üha rohkem, see on probleemiks üha rohkematele. Miks see nii on?
Elu on läinud paremaks ja allergia on teadupoolest pigem jõukate kui vaeste riikide probleem. Infektsioonhaigused, nagu tuberkuloos, leetrid, mumps, on tõrjutud tagasi, nende esinemissagedus on väga väike, peaaegu puuduv. Samas sagenevad aga allergia ja autoimmuunhaigused. Kasutusel on ka termin “allergia armastab vabadust”. Ju see tähendab võimalust kokku puutuda väga erinevate keskkondadega, kuid selle väljendi sügavat tähendust me kahjuks veel täielikult ei mõistagi.
Kas põhjuseks võivad olla uued ained, millega organismid harjuda ei suuda?
Vaevalt see ainus põhjus on. Kase õietolm ei saa ju olla vahepealsete aastatega nii tugevalt muutunud… Mõnikümmend aastat tagasi ei valmistanud õietolm inimestele probleeme, nüüd aga küll.
Räägitud on ka tööstuslikust saastatusest (SO2), samas pole seda suudetud tõestada. Enam kui viiekümnes riigis sama metoodikaga läbi viidud uuring (ISAAC – International Study of Asthma and Allergies in Childhood) ei näidanud seost õhusaastatuse ja allergia vahel. Ka näiteks enam saastatud õhuga endisel Ida-Saksamaal on allergiat hoopiski harvem kui vähem saastatud Lääne-Saksamaal.
Õhusaastet võib uurida ka märksa lähemalt kui suurtööstusest. Uuritud on näiteks tubakasuitsu mõju. Tubakasuits otseselt allergiat ei põhjusta, kuid soodustab allergilist põletikku tekitavate rakkude ja antikehade arvu suurenemist. Ka põhjustab tubakasuits lastel hingamisteede infektsioone ja astmat.
Uuritud on ka osooni mõju. Individuaalne tundlikkus sellele on väga erinev: osoon võib tekitada bronhide hüperreaktiivsust ja põletikku. Samas on andmed pikaajalise toime, astma ja sensibiliseerumise tekke osas vastuolulised.
Kas allergiad võivad olla seotud urbaniseerumisega?
On olemas hüpotees, mida nimetatakse “asfaldi teooriaks”. Linnastumise käigus on maapind kaetud asfaldi ja betooniga, vähenenud on kokkupuude mikroorganismidega, häirunud on tasakaalustatud immuunreaktsioonide teke ning see suurendab allergiahaiguse riski. Aga see on hüpotees. Kuna urbaniseerumine toob kaasa tihedama liikluse, on uuritud ka liikluse ja allergiate seost. Jaapani teadlaste uuringus selgus, et suurte teede ääres on õietolmuallergiat rohkem. Põhjustena oletatakse diislikütuse mõju: diislikütuse osakesed suurendavad allergeenide kinnitumist nina limaskestale ja aitavad jõuda ka paremini sügavamale hingamisteedesse.
Miks on loomap idamisega tegelevates taludes kasvanud lastel vähem allergiat, vaatamata sellele, et tolmu ja loomi on rohkem kui linnas?
Lisaks tolmule ja loomadele on taluümbruses ka rohkem õietolmu ning heinalakas puututakse kokku hallitusega. Aga allergiaid ja sensibiliseerumist on vähem ja sellel on kolm põhjust: töötlemata toit, ümbruskonna mikroobid ning kokkupuude pinnases olevate saprofüütidega. Uuringud on näidanud, et Eestis on kodutolmus rohkem gramm-negatiivsete bakterite seinast pärinevat endotoksiini kui näiteks Rootsis, allergiaid on Eestis aga vähem.
See pole küll meditsiiniline põhjendus, aga vahetevahel meenub folkloorne ütlemine selle kohta, et solgisurma ei ole keegi surnud. Või kui on, siis polnud õige solk. Loomulikult ei taha mitte keegi tagasi aegu, kui nakkusosakonnad olid augustis-septembris täidetud düsenteeriat põdevate lastega. Põhjuseks pesemata puuviljad Nõukogude Liidu lõunavabariikidest. Praegu saame seda sorti kõhuhädasid Egiptuse reisilt, ja enamasti juhtub see laste ja nooremate inimestega, kellel puudub selliste mikroobide suhtes “karastus”.
Selleks, et kujuneks välja ülitundlikkus, on vaja korduvat kokkupuudet allergeeniga. Loomkatsetega on tõestatud, et kui allergeen ja mikroob, st tema produktid mõjuvad korraga, tekib tolerants ehk taluvus. Tõsi küll, kokkupuude näiteks endotoksiiniga kaitseb allergia eest siis, kui sellega puututakse kokku väga noorest east saati. Kui steriilsemates tingimustes kasvanud inimene satub nooruki- või täiskasvanueas kasvukeskkonnast räpasematesse tingimustesse, on reaktsioon kerge tekkima. Taluvus peaks paika minema üsna varsti pärast sündi. Arvatakse, et taluvuse ja tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes on kõige olulisem roll meie sooles normaalselt elutsevatel haigusi mittetekitavatel mikroobidel. Tähtis on seejuures see, et mikroobe oleks palju nii liigiliselt kui koguarvult.
Allergoloogidel on ka nn hügieeni hüpotees: atoopiad on hind, mida tuleb mõnedel meie hulgast maksta selle eest, et inimkond püüab saavutada võitu viiruste, bakterite ja parasiitide üle.
Kui võrrelda Ida-Saksamaad ja Eestit, siis esimene jõudis pärast Lääne-Saksamaaga liitumist nelja aasta jooksul arenenumale riigile järele ka allergiajuhtude arvu poolest. Eestis esimesed neli iseseisvusaastat allergiajuhtude hulka ei suurendanud. Ma arvan, et oma osa selles on ikkagi meie maavanaemadel, paljajalu õues käimisel ja koduaiast korjatud õunte söömisel ning säilitusaineteta toidu tarbimisel.
Nii et kui allergik lahkub linnast ning kolib vaiksemasse kohta, ei pruugi see probleemi taanduma sundida?
Kui probleem on juba olemas, pole enam kusagil päris hea. Allergia parim ravi on allergeeniga kokkupuute vältimine. Taimede õietolmu, tolmulestade ning kasside ja koerte eest on aga väga raske kuhugi peitu pugeda.
Milline on allergiate ja toitumisharjumuste vaheline seos?
Toitumises on viimaste aastakümnete jooksul toimunud palju muutusi ja mõned neist võivad olla seotud allergiajuhtude suure sagenemisega. Näiteks on hakatud või asemel kasutama rohkem margariini, langenud on Oomega-3 rasvhapete kasutamine. Suurenenud on seetõttu prostaglandiinide süntees ja allergilistes reaktsioonides osaleva immuunglobuliin-E teke. Toit sisaldab rohkem lisaaineid, viimased aga võivad tekitada toidutalumatust või allergiat. Inimesed vajaksid rohkem erinevaid piimhappebaktereid. Ka on toidud muutunud steriilsemaks ja annavad seetõttu immuunsüsteemile vähem stimulatsiooni.
Kas laste vaktsineerimine muudab lapse allergiatele vastuvõtlikumaks?
Seda on uuritud, aga põhjuslikku seost vaktsineerimise ja atoopiahaiguste vahel tõestatud ei ole. Rootsis on võrreldud n-ö tavaperesid ja antroposoofilise maailmavaatega peresid. Viimastes ei vaktsineerita lapsi põhjendusega, et organism peab ise õppima end haiguste eest kaitsma: antibiootikumide asemel kasutatakse looduslikke ravimeid, püütakse vältida säilitusainetega toiduaineid. Jah, uuringud on näidanud, et sellistes peredes on allergiaid vähem, aga täpset teaduslikku põhjendust sellel ei ole. Võiks öelda, et kompleksina see toimib, aga üksikuid näitajaid välja tuua ei saa.
Küll aga võivad vaktsiinid suunata immuunsüsteemi atoopia kujunemise teelt ära ning mitte vaktsineerides on haigestumise ja tüsistuste tekke oht oluliselt suurem, võrreldes vaktsinatsioonijärgselt tekkiva reaktsiooniohuga.
Tegelikult ei ole allergia haigus ja seda ei saa “välja ravida”. Allergia on organismi immuunsüsteemi omapära liiga aktiivselt reageerida inimesele kahjututele ainetele. Tavaliselt ei ole allergia ühe pereliikme probleem, sest kalduvus selle kujunemiseks antakse edasi järglastele. Allergiahaigus võib avalduda ja taanduda igas vanuses ja tema teket ei ole võimalik täielikult vältida. Üks allergiaväljendus võib asenduda teisega või lisanduda varem olnutele.
Immuunsüsteemi võiks piltlikult võrrelda maja valvava koeraga. Koer peaks olema omadele sõber ning kaitsma maja röövlite (haigusetekitajate) eest. Kui koer röövlid sisse laseb, pole ta oma ülesannete kõrgusel. Allergia puhul on “koer” segaduses – ta ei erista sõpru võõrastest. Autoimmuniteedi puhul aga reageerib “koer” veel halvemini – ründab oma pere inimesi.
Viimasel ajal räägitakse allergiast üha rohkem, see on probleemiks üha rohkematele. Miks see nii on?
Elu on läinud paremaks ja allergia on teadupoolest pigem jõukate kui vaeste riikide probleem. Infektsioonhaigused, nagu tuberkuloos, leetrid, mumps, on tõrjutud tagasi, nende esinemissagedus on väga väike, peaaegu puuduv. Samas sagenevad aga allergia ja autoimmuunhaigused. Kasutusel on ka termin “allergia armastab vabadust”. Ju see tähendab võimalust kokku puutuda väga erinevate keskkondadega, kuid selle väljendi sügavat tähendust me kahjuks veel täielikult ei mõistagi.
Kas põhjuseks võivad olla uued ained, millega organismid harjuda ei suuda?
Vaevalt see ainus põhjus on. Kase õietolm ei saa ju olla vahepealsete aastatega nii tugevalt muutunud… Mõnikümmend aastat tagasi ei valmistanud õietolm inimestele probleeme, nüüd aga küll.
Räägitud on ka tööstuslikust saastatusest (SO2), samas pole seda suudetud tõestada. Enam kui viiekümnes riigis sama metoodikaga läbi viidud uuring (ISAAC – International Study of Asthma and Allergies in Childhood) ei näidanud seost õhusaastatuse ja allergia vahel. Ka näiteks enam saastatud õhuga endisel Ida-Saksamaal on allergiat hoopiski harvem kui vähem saastatud Lääne-Saksamaal.
Õhusaastet võib uurida ka märksa lähemalt kui suurtööstusest. Uuritud on näiteks tubakasuitsu mõju. Tubakasuits otseselt allergiat ei põhjusta, kuid soodustab allergilist põletikku tekitavate rakkude ja antikehade arvu suurenemist. Ka põhjustab tubakasuits lastel hingamisteede infektsioone ja astmat.
Uuritud on ka osooni mõju. Individuaalne tundlikkus sellele on väga erinev: osoon võib tekitada bronhide hüperreaktiivsust ja põletikku. Samas on andmed pikaajalise toime, astma ja sensibiliseerumise tekke osas vastuolulised.
Kas allergiad võivad olla seotud urbaniseerumisega?
On olemas hüpotees, mida nimetatakse “asfaldi teooriaks”. Linnastumise käigus on maapind kaetud asfaldi ja betooniga, vähenenud on kokkupuude mikroorganismidega, häirunud on tasakaalustatud immuunreaktsioonide teke ning see suurendab allergiahaiguse riski. Aga see on hüpotees. Kuna urbaniseerumine toob kaasa tihedama liikluse, on uuritud ka liikluse ja allergiate seost. Jaapani teadlaste uuringus selgus, et suurte teede ääres on õietolmuallergiat rohkem. Põhjustena oletatakse diislikütuse mõju: diislikütuse osakesed suurendavad allergeenide kinnitumist nina limaskestale ja aitavad jõuda ka paremini sügavamale hingamisteedesse.
Miks on loomap idamisega tegelevates taludes kasvanud lastel vähem allergiat, vaatamata sellele, et tolmu ja loomi on rohkem kui linnas?
Lisaks tolmule ja loomadele on taluümbruses ka rohkem õietolmu ning heinalakas puututakse kokku hallitusega. Aga allergiaid ja sensibiliseerumist on vähem ja sellel on kolm põhjust: töötlemata toit, ümbruskonna mikroobid ning kokkupuude pinnases olevate saprofüütidega. Uuringud on näidanud, et Eestis on kodutolmus rohkem gramm-negatiivsete bakterite seinast pärinevat endotoksiini kui näiteks Rootsis, allergiaid on Eestis aga vähem.
See pole küll meditsiiniline põhjendus, aga vahetevahel meenub folkloorne ütlemine selle kohta, et solgisurma ei ole keegi surnud. Või kui on, siis polnud õige solk. Loomulikult ei taha mitte keegi tagasi aegu, kui nakkusosakonnad olid augustis-septembris täidetud düsenteeriat põdevate lastega. Põhjuseks pesemata puuviljad Nõukogude Liidu lõunavabariikidest. Praegu saame seda sorti kõhuhädasid Egiptuse reisilt, ja enamasti juhtub see laste ja nooremate inimestega, kellel puudub selliste mikroobide suhtes “karastus”.
Selleks, et kujuneks välja ülitundlikkus, on vaja korduvat kokkupuudet allergeeniga. Loomkatsetega on tõestatud, et kui allergeen ja mikroob, st tema produktid mõjuvad korraga, tekib tolerants ehk taluvus. Tõsi küll, kokkupuude näiteks endotoksiiniga kaitseb allergia eest siis, kui sellega puututakse kokku väga noorest east saati. Kui steriilsemates tingimustes kasvanud inimene satub nooruki- või täiskasvanueas kasvukeskkonnast räpasematesse tingimustesse, on reaktsioon kerge tekkima. Taluvus peaks paika minema üsna varsti pärast sündi. Arvatakse, et taluvuse ja tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes on kõige olulisem roll meie sooles normaalselt elutsevatel haigusi mittetekitavatel mikroobidel. Tähtis on seejuures see, et mikroobe oleks palju nii liigiliselt kui koguarvult.
Allergoloogidel on ka nn hügieeni hüpotees: atoopiad on hind, mida tuleb mõnedel meie hulgast maksta selle eest, et inimkond püüab saavutada võitu viiruste, bakterite ja parasiitide üle.
Kui võrrelda Ida-Saksamaad ja Eestit, siis esimene jõudis pärast Lääne-Saksamaaga liitumist nelja aasta jooksul arenenumale riigile järele ka allergiajuhtude arvu poolest. Eestis esimesed neli iseseisvusaastat allergiajuhtude hulka ei suurendanud. Ma arvan, et oma osa selles on ikkagi meie maavanaemadel, paljajalu õues käimisel ja koduaiast korjatud õunte söömisel ning säilitusaineteta toidu tarbimisel.
Nii et kui allergik lahkub linnast ning kolib vaiksemasse kohta, ei pruugi see probleemi taanduma sundida?
Kui probleem on juba olemas, pole enam kusagil päris hea. Allergia parim ravi on allergeeniga kokkupuute vältimine. Taimede õietolmu, tolmulestade ning kasside ja koerte eest on aga väga raske kuhugi peitu pugeda.
Milline on allergiate ja toitumisharjumuste vaheline seos?
Toitumises on viimaste aastakümnete jooksul toimunud palju muutusi ja mõned neist võivad olla seotud allergiajuhtude suure sagenemisega. Näiteks on hakatud või asemel kasutama rohkem margariini, langenud on Oomega-3 rasvhapete kasutamine. Suurenenud on seetõttu prostaglandiinide süntees ja allergilistes reaktsioonides osaleva immuunglobuliin-E teke. Toit sisaldab rohkem lisaaineid, viimased aga võivad tekitada toidutalumatust või allergiat. Inimesed vajaksid rohkem erinevaid piimhappebaktereid. Ka on toidud muutunud steriilsemaks ja annavad seetõttu immuunsüsteemile vähem stimulatsiooni.
Kas laste vaktsineerimine muudab lapse allergiatele vastuvõtlikumaks?
Seda on uuritud, aga põhjuslikku seost vaktsineerimise ja atoopiahaiguste vahel tõestatud ei ole. Rootsis on võrreldud n-ö tavaperesid ja antroposoofilise maailmavaatega peresid. Viimastes ei vaktsineerita lapsi põhjendusega, et organism peab ise õppima end haiguste eest kaitsma: antibiootikumide asemel kasutatakse looduslikke ravimeid, püütakse vältida säilitusainetega toiduaineid. Jah, uuringud on näidanud, et sellistes peredes on allergiaid vähem, aga täpset teaduslikku põhjendust sellel ei ole. Võiks öelda, et kompleksina see toimib, aga üksikuid näitajaid välja tuua ei saa.
Küll aga võivad vaktsiinid suunata immuunsüsteemi atoopia kujunemise teelt ära ning mitte vaktsineerides on haigestumise ja tüsistuste tekke oht oluliselt suurem, võrreldes vaktsinatsioonijärgselt tekkiva reaktsiooniohuga.
Allergikul tuleb arvestada teatud piirangutega
Mida rohkem allergik iseenda omapära tunneb ja seda arvesse võtab, seda vähem ta kannatab ning ravimitele kulutab.
Toit: Kindlasti tuleb loobuda reaktsioone tekitanud toidust, võimalikult vältida värv-, lisa- ja säilitusaineid, aga ka vürtsiseid toite.
Riietus: Atoopilise nahapõletikuga haiged ei talu vastu nahka villast ja sünteetikat, seetõttu tuleks eelistada puuvillast materjali. Paljud pesupulbrid ei sobi, pesu tuleb alati mitu korda loputada ja on soovitus vältida loputusvahendit.
Kodu: Sisustus (mööbel, vaibad, kardinad) peaks olema kergesti puhastatav; vältida niiskust, lõhnavaid lilli, aerosoole (deodorandid, juukselakk, õhuvärskendajad), lõhnalampe; püüdlikult koristada ja sageli tuulutada.
Karvased lemmikloomad: Nendest tuleb enamasti loobuda.
Suitsetamine: Õhu saastamine tubakasuitsuga on vägivald lapse ja hoolimatus enda tervise suhtes.
Lasteaed: Viirustele väga vastuvõtlikud lapsed ei sobi tavaliselt esimestel eluaastatel suuremasse kollektiivi, sest seal on nakkusoht suurem. Organismi vastupanuvõimet aitab tõsta järjepidev karastamine.
Harrastused: Haigust võivad ägestada kokkupuude loomade, taimede, kemikaalide, tolmudega. Igaüks peaks leidma sobiva spordiala. Allergia ei ole vastunäidustuseks ka mitte tippspordile.
Elukutsevalik: Allergikule sobib puhas ja kuiv töö.
Allikas: Kaja Julge
Riietus: Atoopilise nahapõletikuga haiged ei talu vastu nahka villast ja sünteetikat, seetõttu tuleks eelistada puuvillast materjali. Paljud pesupulbrid ei sobi, pesu tuleb alati mitu korda loputada ja on soovitus vältida loputusvahendit.
Kodu: Sisustus (mööbel, vaibad, kardinad) peaks olema kergesti puhastatav; vältida niiskust, lõhnavaid lilli, aerosoole (deodorandid, juukselakk, õhuvärskendajad), lõhnalampe; püüdlikult koristada ja sageli tuulutada.
Karvased lemmikloomad: Nendest tuleb enamasti loobuda.
Suitsetamine: Õhu saastamine tubakasuitsuga on vägivald lapse ja hoolimatus enda tervise suhtes.
Lasteaed: Viirustele väga vastuvõtlikud lapsed ei sobi tavaliselt esimestel eluaastatel suuremasse kollektiivi, sest seal on nakkusoht suurem. Organismi vastupanuvõimet aitab tõsta järjepidev karastamine.
Harrastused: Haigust võivad ägestada kokkupuude loomade, taimede, kemikaalide, tolmudega. Igaüks peaks leidma sobiva spordiala. Allergia ei ole vastunäidustuseks ka mitte tippspordile.
Elukutsevalik: Allergikule sobib puhas ja kuiv töö.
Allikas: Kaja Julge
Infektsioonhaiguste vähenemine 1950.–2000. a
tuberkuloosreuma
leetrid
mumps
A-hepatiit
immuunhaiguste sagenemine 1950.–2000. a
1. tüüpi diabeet
astma
multipleksne skleroos
põletikulised soolehaigused
Definitsioonid:
Atoopia – pärilik eelsoodumus allergeenidevastaste IgE-klassi antikehade tekkeks
Allergia – immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus ehk hüpersensitiivsus
Hüperreaktiivsus – elundi normaalsest tugevam reageerimisvõime
Atoopia – pärilik eelsoodumus allergeenidevastaste IgE-klassi antikehade tekkeks
Allergia – immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus ehk hüpersensitiivsus
Hüperreaktiivsus – elundi normaalsest tugevam reageerimisvõime