Allergikul tuleb arvestada teatud piirangutega

Mida rohkem allergik iseenda omapära tunneb ja seda arvesse võtab, seda vähem ta kannatab ning ravimitele kulutab.

Toit: Kindlasti tuleb loobuda reaktsioone tekitanud toidust, võimalikult vältida värv-, lisa- ja säilitusaineid, aga ka vürtsiseid toite.
Riietus: Atoopilise nahapõletikuga haiged ei talu vastu nahka villast ja sünteetikat, seetõttu tuleks eelistada puuvillast materjali. Paljud pesupulbrid ei sobi, pesu tuleb alati mitu korda loputada ja on soovitus vältida loputusvahendit.
Kodu: Sisustus (mööbel, vaibad, kardinad) peaks olema kergesti puhastatav; vältida niiskust, lõhnavaid lilli, aerosoole (deodorandid, juukselakk, õhuvärskendajad), lõhnalampe; püüdlikult koristada ja sageli tuulutada.
Karvased lemmikloomad: Nendest tuleb enamasti loobuda.
Suitsetamine: Õhu saastamine tubakasuitsuga on vägivald lapse ja hoolimatus enda tervise suhtes.
Lasteaed: Viirustele väga vastuvõtlikud lapsed ei sobi tavaliselt esimestel eluaastatel suuremasse kollektiivi, sest seal on nakkusoht suurem. Organismi vastupanuvõimet aitab tõsta järjepidev karastamine.
Harrastused: Haigust võivad ägestada kokkupuude loomade, taimede, kemikaalide, tolmudega. Igaüks peaks leidma sobiva spordiala. Allergia ei ole vastunäidustuseks ka mitte tippspordile.
Elukutsevalik: Allergikule sobib puhas ja kuiv töö.
Allikas: Kaja Julge

 

Infektsioon­haiguste vähenemine 1950.–2000. a

tuberkuloosreuma
leetrid
mumps
A-hepatiit
immuunhaiguste sagenemine 1950.–2000. a
1. tüüpi diabeet
astma
multipleksne skleroos
põletikulised soolehaigused

Definitsioonid:

Atoopia – pärilik eelsoodumus allergeenidevastaste IgE-klassi antikehade tekkeks
Allergia – immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus ehk hüpersensitiivsus
Hüperreaktiivsus – elundi normaalsest tugevam reageerimisvõime