Altkäemaks aitas liiklusse ohtlikke autosid
Imestate vahel, kui mööda kihutab suitsev ja läbiroostetanud autoloks – kuidas küll selline ülevaatuse läbis? Hea, kui romu õnnelikult sihtkohta jõuab; halvem, kui olematud pidurid või rehvid, mis siledad kui “beebi pepu”, auto juhitamatuks muudavad ja traagilise õnnetuse põhjustavad.
Põhjus, kuidas “pannid” liiklejaid ohustades ringi rallivad, on lihtne ja piinlik. Neid poleks, kui ei leiduks ahneid ametnikke ehk altkäemaksu võtvaid tehnoülevaatuspunktide töötajaid.
Veerandsada kapitaalremonti vajavat autot said edasiliiklemiseks rohelise tule tänu neljale Tartu Aida tänava ülevaatuspunkti töötajale, kelle altkäemaksul põhineva äri Lõuna prefektuuri majanduskuritegude talituse ametnikud hiljuti paljastasid. Oktoobris astuvad kohtu ette 32 inimest, sh 24 autoomanikku, kes eelistasid sõiduki kordategemisele altkäemaksu andmist.
Prokurör: see on massiline
“Juhtum on just seetõttu probleemne, et inimesed ei taju, et tegemist on altkäemaksu andmise ehk karmilt karistatava tegevusega. Seetõttu on niisugune kuritegelik skeem väga laialt levinud,” ütleb Lõuna ringkonnaprokurör Marge Püss.
Majanduskuritegude talituse juht Janek Maasik: “2008. aasta kevadel jõudis meieni info, et ühe autoremonditöökoja vahendusel saab 1000 krooni eest läbida sõiduki tehnoülevaatuse. Sõiduki seisukord ei mänginud seejuures rolli – peaasi, et omanik oli nõus maksma.”
Selgus, et Aida tänava töökoja teenuseid kasutati massiliselt. Sõidukeid toodi isegi teistest linnadest. Kui vahemaa jäi liiga pikaks või oli sõiduk liikumisvõimetu, vormistati ülevaatus lisatasu eest ka sõidukit nägemata.
Sõiduk saab ülevaatuselt läbi, kui tal esineb kuni neli väheohtlikku viga (näiteks lisavarustuse puudumine, rikkis klaasipesur, pidurituli ei tööta vms). Ohtliku vea ilmnemisel sõiduk ülevaatuselt läbi ei saa.
Antud juhul läbisid ülevaatuse ka rikkis pidurite, mõranenud pidurivoolikute, läbiroostetanud kerega, mittetöötavate tuledega, heitgaaside normist suurema CO2-sisaldusega sõidukid. “Vigade loetelu on veel suurem, kuid mis põhiline – need olid ohtlikud vead, millega ülevaatuselt läbi saada ei tohiks. Rääkimata sõidukitest, mille asemel käis ülevaatusel vaid sõiduki tehniline pass,” sõnas politseileitnant Maasik.
Äri juhtis ekskupeldaja
Kuna kuuldused levisid, tekkisid peagi ka omaalgatuslikud vahendajad, kes romuga hädas olevaid inimesi “hea nõuga” aitasid ehk töökotta suunasid. Keskseks kujuks kerkis tartlane Andres (44). Kinnitamata andmetel sai Andres igast 1000-kroonisest altkäemaksust endale kuni poole. Eeluurimise ajal mõnda aega vahi all viibinud mehele pole see esimene kord kohtu ette astuda. Viis aastat tagasi mõistis Tartu maakohus talle tingimisi vangistuse kupeldamise eest.
Kokku tuvastas politsei neli altkäemaksu võtjat, kaheksa vahendajat (kellest osa pääses süüdistusest oportuniteediga) ning 24 altkäemaksu andnud autoomanikku.
Maanteeamet, kelle lepingupartneritena autotöökojad tehnoülevaatusi teevad, teatas hiljuti, et 1.jaanuariks 2012 varustatakse kõik tehnoülevaatuspunktid videovalve kaameratega. Emori uuringu andmetel on 15 protsenti autoomanikest nõus külastama ülevaatuspunkti kas või elukohast kaugemal, kui ainult ülevaatusest lihtsamalt läbi saaks. Peapõhjus, miks nõustutakse sohiga, on sõiduki halb tehniline seisukord ning remondiks vajaliku raha puudumine.
