Möödunud nädala kolmapäeval Hispaanias Madriidis koos istunud Euroopa viljakus- ja embrüoloogia eksperdid häbimärgistasid jänki tööd. Nad nimetasid seda vigaseks, mõttetuks ja viljakusspetsialistide mainet kahjustavaks.

Eesti üks tuntumaid geenispetse Andres Metspalu ütles Ekspressile: "Niikaua kuni ma ei ole näinud teaduslikku kirjandust juhtunu kohta, ei taha ma midagi kommenteerida. Kuid on rahvusvaheliselt kokku lepitud, et embrüotega ei manipuleerita. See on keelatud tegevus."

Mõlemasoolise embrüo loomiseks kasutas Gleicheri meeskond kolmepäevast naissoost embrüot, millele süstis meessoost embrüolt võetud kolm rakku.

Tiim lõi 21 embrüot. Neist tosin arenes normaalselt. Mõnel juhul kasvasid siiratud rakud meesrakud kiiresti ja levisid üle kogu embrüo.

Gleicher tugines katseid tehes teooriale, et kui varajase raseduse staadiumis põhjustab mõningaid haiguseid ühe geeni viga, siis piisab lootele vaid 15 protsendi tervete rakkude lisamisest, et peatada haiguse edasine kulg.

Teadlane ei lasknud ebarditel lasteks kasvada, vaid hävitas nad pärast kuuepäevast eksistentsi.

Kõik embrüod hankis tohter annetuste teel.

Ameeriklase kätetööd nimetatakse inimkimääri loomiseks. Kimäär on mütoloogiline olend lõvi pea, kitse keha ja mao sabaga. Jõle loom oskab pursata suust tulikuumasid leeke, mis võivad koguni klaasi sulatada. Kimäärid "elasid" peamiselt Türgi aladel.

Lisaks tunneb müüditeadus inimkimääre elik olendeid, kelle puhul sulanduvad inimese ja loomade geneetiline materjal. Nende sekka kuuluvad näiteks kentaur (inimese ülakeha ja hobuse alakehaga tegelane) ja merineitsi (kalasabaga naine).

Vast kõige kuulsam inimkimäär on Minotaurus – pulli pea ja tohutusuure inimkehaga väärakas, kes elas Kreeta saarel maa-aluses labürindis ning tarvitaks toiduks sinna visatud inimeste liha. Minotauruse emaks oli Kreeta kuninganna, kes tegi sugu valge härjaga, kelle saatis talle jumal Poseidon.

Vanaajal oli inimeste ja loomade vahelised rituaalsed ühted küllaltki levinud ning seetõttu kirjeldatakse müütides sageli olendeid, kes võinuks sündida selliste ühete tagajärjel, kuigi tegelikult on see võimatu.

Inimkimääride teema on aga pop ka tänapäeva meelelahutuses. Nüüd ei sünni aga ebardid enam mitte zoofiilia tagajärjel, vaid on teaduskatsete tulemused.

Näiteks nõukogude ajal tegi ilmasarjas "Seiklusjutte maalt ja merelt" ilmunud Aleksandr Beljajevi "Amfiibinimene", mis rääkis meres elanud lõpustega mehest.

Hollywoodi viimase aja toodangu sekka kuuluvad H.G. Wellsi romaani järgi vändatud "Doktor Moreau saar", mis räägib briljantsest geeniteadlasest, kes miksib Vaikse mere üksikul saarel loomi ja inimesi ning loob olendid, kes on äärmiselt intelligentsed, kuid verejanulised.

"Tulnuka tagasitulekus" segavad teadusemehed koguni inimese ja maavälise olendi geene.

Tegelikult on inimkimääride loomine paljudes riikides keelatud ja karistatav. Näiteks Eesti karistusseadustikus on eraldi peatükk inimloote ebaseadusliku kohtlemise kohta. §130 ütleb, et inimkimääri valmistamise eest karistatakse rahatrahvi või kuni kolme aasta pikkuse vanglas istumisega.

USAs kõigub vastav seadusandlus osariikide kaupa.