Ametniku viga maksis 3 miljonit krooni
Sünnist saati kuulmispuudega Teet Kallaste oli märkamatu riigiametnik. Ta töötas aastaid sotsiaalkindlustusametis, algul peainseneri-programmeerija, siis infotehnoloogia osakonna juhatajana.
Mullu detsembris tunnistas Kallaste ennast süüdi IT-firmalt Medisoft 130 000 krooni altkäemaksu võtmises. Oma sõnul vajas ta raha kalli ravi eest tasumiseks. Mees leppis üheaastase tingimisi vanglakaristusega.
Asjaosalistele oli see mugav lahendus.
Riigiprokurör Laura Feldmanis võis keskenduda maadevahetajate kohtuprotsessile.
Kallaste vastu tunnistanud Medisofti aktsionär Mari Hermlin oli sõlminud juba varem prokuratuuriga oportuniteedi. Eesti suurim meditsiinitarkvara tootja müüs oma teeneid riigile edasi, nagu midagi poleks juhtunud.
Kallaste jättis selja taha kolm aastat kestnud kohtuprotsessi ja lootis eluga edasi minna. Ta eksis.
2004. aastal kuulus Kallaste komisjoni, mis hindas Euroopa Liidu rahastatavat riistvara hanget.
Hindamiskomisjon tunnistas võitjaks kalleima pakkumise teinud Medisofti. Oli see kokkumäng?
Ei, sest samuti konkursil osalenud välismaine ettevõte ei suutnud täita tingimusi ja langes võistlusest välja.
Seega võitis Medisoft hanke ausalt. Seda kinnitas ka asja uurinud kohtunik Julia Vernikova.
Õnnetuseks oli Kallaste kirjutanud komisjoni liikmena alla paberile, et teeb oma tööd sõltumatult. Tegelikult sai ta mitme kolleegi kombel aeg-ajalt Medisoftilt meelehead.
Eesti riik peab teatama Brüsselile igast eurotoetuste pettusest. Kallaste juhtumist kuuldes nõudis Euroopa Komisjon raha tagastamist.
“Neil oli tõsine huvi,” meenutab rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli. Ta vaidles Brüsselile vastu, et ootame ära kohtuotsuse.
Prokurör Feldmanis oli juba saavutanud sotsiaalkindlustusameti peadirektori asetäitja Indrek Kressa süüdimõistmise. Ligi miljon krooni pistist võtnud ülemus läks pooleks aastaks vangi.
Uurimise käigus selgus, et 90ndatel jagas Medisoft “laenu” ja maksis “nõustamise eest” veel kolmele omaaegsele tippjuhile: sotsiaalkindlustusameti direktorile Helvi Tarienile, peadirektor Georg Männikule ja sotsiaalministeeriumi kantslerile Jaan Rüütmannile. Seoses kuriteo aegumisega neid kohtu alla ei antud.
Kas prokurör võinuks kaaluda Kallaste kui “väikese kala” osas süüdistusest loobumist?
Prokurör Feldmanis ei pidanud seda võimalikuks. Ta ütleb: “Süüdistusest saab loobuda ainult siis, kui kuriteo toimepanemine ei ole tõendatud.”
Pärast Kallaste süüditunnistamist oli riik sunnitud 3,4 miljonit krooni toetust Euroopa Komisjonile tagasi maksma. Praegu kaalub sotsiaalministeerium meedianõunik Jana Rosenfeldi sõnul, kas nõuda see raha mehelt tagasi.
Kallastele tuleb see mõru üllatusena. “Ma oleksin ausalt öelda sügavalt pettunud,” ütleb ta Ekspressi telefonikõnele vastates.
Ta kuuleb halvasti. Oma vigade eest on mees maksnud kallist hinda, ei tööta enam osakonnajuhatajana, ega riigiametis. Veel üks karistus mineviku eest tundub talle ebaõiglane.
“Kõik asjad, mida ma tegin, ju töötavad,” ütleb Kallaste.
Kapo uuris Kristjan-Thor Vähit
Sotsiaalkindlustusametit paljastades sattus kaitsepolitsei OÜ Thor Sport arvete jälile. Firma üheks juhatuse liikmeks ja osanikuks on Kristjan-Thor Vähi.
Thor Sport maksis 2003. aastal 350 000 krooni Jaanus Kruusiku juhitud arvevabrikule. Paberite järgi tegi Kruusik Vähi firmale veebikülje ja müüs arvutitehnikat.
„Arvetel kirjas olnud töid ei ole teostatud,“ tunnistas Kruusik ülekuulamisel. Et tegemist oli fiktiivsete arvetega, kinnitas uurijatele ka Vähi.
Kuigi kapo soovitas kutsuda Vähi sotsiaalkindlustusameti protsessile tunnistajaks, ei pidanud prokuratuur seda vajalikuks.
Vähi tegutseb tänapäeval mitmekülgse ettevõtjana. Kruusik istus vahepeal Soomes üle aasta vangis seoses osavõtuga pangaröövi ettevalmistamises.
