Amfetamiiniuimas sõduri pihtimus
Ajateenija Jüri* pärineb maakoha korralikust perest. Isa ja ema elavad küll lahus, aga vanem õde töötab õpetajana ja ema on alevikus austatud väikeettevõtja. Juba üle aasta - pärast seda, kui poiss astus pealinna polütehnikumi ja seal õpingud katki jättis - on Jüril süvenev narkoprobleem. Oma sünnipäeval aasta tagasi tõmbas ta esimest korda amfi ninna, lõpuks kasutas kõike segamini. "Aine mõjul olen kõige kauem järjest üleval olnud viis ööpäeva," praalib kutt.
Tänavu kevadeks oli Jüri tavakaalust 9 kilo kergem - kõigest 54kilone. Ema, kes andeka, ent laisa poisi sõltuvust aimas, organiseeris Jüri tänavu aprillikuus kaitseväkke, lootuses, et ajateenistus mitte ainult ei tee temast meest, vaid aitab pahest vabaneda. Välja kukkus vastupidi - uimastid manöövrite ajal patrullis, narkotestide hanitamine, hüppes käimine, mitu nädalat kartsa, rääkimata pisematest tempudest.
"Füüsilist vägivalda ju kasutada ei tohi," tunneb noorsand end karistamatult. Kogenud väejooksikuna teadis Jüri, et keegi teda puhkepäevadel taga ei otsi, ning pidas kodus rahulikult sünnipäeva. Kartser paneb ta muigama, sest tal on seal mobiiltelefon, ajakirjad ja korrapärane soe eine. Ainus karistus on, et voodi tõstetakse päeval üles ja pikutamisega vahele jäädes saab sõimata.
Kui Jüri nägi, et kaitseväe narkotestid teda vahele ei võta, läks ta nahaalseks ja pani end "laksu" alla igal võimalusel. Kusjuures ta polnud oma sõnul ainuke. Viimati läks ta oma Tallinnas asuvast väeosast hüppesse 23. oktoobril pärast järjekordset vaibale kutsumist kompaniiülema poolt. Tema eeskujul panid jooksu veel kaks sõpra. Kõhetu ja labiilse närvikavaga heledapäine noormees on korraliku lapsevanema luupainaja, kes jutustab oma tempudest uhkusega segatud innuga. "Ehk lastakse mind kõige selle peale erru," ei tee ta oma soovist saladust. Võib väita, et Jüri on erandlik "mäda õun" ja jultunud egotsentriline manipulaator, ent tema pihtimus näitab ilmekalt, kui jõuetu on kaitseväe pealtnäha raudne distsipliin.
Järgneva seletuskirja esitas 19aastane Jüri läinud nädalal järjekordses hüppes olles, kui teda otsis parajasti taga sõjaväepolitsei. Eelmise nädala kolmapäeva õhtul naasis Jüri oma pataljoni. Väejooksikule määrati karistuseks järjekordsed seitse päeva kartsa, kuid enne seda saadeti ta laatsaretti. Ta ise loodab karistusest kõrvale hiilida, kuni saabub 8. detsember, päev, mil ta arvatakse reservi.
Vahva sõduri aruanne
(Kirjapilt muutmata)
"11.04.2006, kui olin läinud ajateenistusse, siis esimesel päeval arstlikul läbivaatusel tehti mulle narkotest. See oli positiivne ja näitas, et minu proovis oli erinevaid hallutsinogeene (viiest võimalikust ainerühmast kolm olid positiivsed - Toim.).
Kirjutasin ka seletuskirja, et mida olen tarvitanud ja kui tihti ma tarvitan. Enne sõjaväge tarvitasin päris tihedalt kanepit, ecstacy tablette ja amfetamiini. Vahetult enne teenistusse kutsumist oli Saku Suurhallis üritus Viies Element (07.04.2006), kus tarvitasin ohtralt erinevaid narkootikume (kanep, amfetamiin ja ecstasy tablette, mis olid valmistatud heroiini baasil).
Peale seda mitmel päeval tarvitasin veel narkootikume. Peale seda, k ui olin kirjutanud seletuskirja, öeldi mulle, et mind jälgitakse ja ähvardati, et kui teist korda väeosas vahele jään või väeosasse narkootilisi aineid kaasa võtan, saan kriminaalkorras karistada.
Peale ajateenistuse algust kolm nädalat ei tarvitanud ma ühtegi narkootikumi. Kolm nädalat hiljem sain esimese linnaloa. Linnaloa ajal suitsetasin kanepit ja kui tagasi läksin, tehti jälle narkotest. See näitas positiivsena ainet THC. Selle testi tulemuse pärast kirjutasin väeosa ülemale seletuskirja, kuhu kirjutasin, et olin olnud ühes autos inimestega, kes suitsetasid kanepit, ja seega suitsetasin passiivselt.
Sellest piisas, et mind ei karistatud. Öeldi, et see on viimane kord, kui mulle andeks antakse. See ajas natukene hirmu peale ja järgmised kolm nädalat ei tarvitanud ma jälle ühtegi narkootilist ainet.
Kui olin jälle linnaloa saanud, siis tarvitasin amfetamiini ja kanepit. Seekord mulle väeossa tagasi tulles narkotesti ei tehtud. Väidetavalt sellepärast, et ei ole aega! Mina aga arvan, et rühmaülem nooremleitnant A lihtsalt kartis, et see on positiivne, ja ma ei oleks siis tohtinud relva kasutada!
Peale seda korda (ma ei mäleta, kui kaua ma väeosas järjest olin) ei tarvitanud ma jälle ühtegi narkootilist ainet kuni jaanipäevani. Jaanipäeval suutsin endale välja rääkida kuue päeva pikkuse linnaloa. Ka seekord tarvitasin aineid (kanepit, amfetamiini ja ecstacy tablette).
Kui tagasi väeosasse läksin, siis teadsin, et kui mind laatsaretti kutsutakse, siis mulle tehakse narkotest. Mõtlesin, et vahelejäämine tooks mulle kaasa palju sekeldusi, seega otsustasin, et lasen sõbral pudelisse urineerida ja kui olen laatsaretti läinud, siis uriini valan topsikusse ja lasen seda testida. Nagu olin kindel olnud, oli uriin narkootilistest ainetest puhas.
Pärast seda kadus hirm järgnevate narkotestide ees ja iga kord, kui väljas käisin, siis tarvitasin narkootilist ainet amfetamiini, vahel suitsetasin ka kanepit ja sõin ecstacy tablette.
Päris pika aja jooksul ei tehtud mulle ühtegi narkotesti ja kui üks test tehti, siis oli see sellisel ajal, et olin olnud kaks nädalat väeosas ja selle aja jooksul ei tarvitanud ma ühtegi narkootilist ainet.
16. septembril algas õppus Kalev Express 2006 (toimus metsas - toim.). Sinna olin kaasa võtnud narkootilist ainet kanepit. Ühel õhtul suitsetasin selle, kui olin öösel patrullimas! Pärast seda õppust, 29. septembril, saime linnaloa ja nagu iga kord, oli mul kindel plaan kõvasti pidu panna ja narkootikume tarvitada. Kuna 2.10.2006-8.10.2006 oli meil ette nähtud puhkus, siis vahepeal pataljoni tagasi minema ei pidanud. Ja nagu plaanitud oli, pidutsesin kõvasti.
29. septembril oli Märjamaal pidu ja ma ostsin endale narkootilist ainet amfetamiini. Terve nädalavahetuse jooksul ma kordagi selgeks ei saanud ja ei maganud ning olin koos sõpradega, kes samuti tarvitasid narkootilist ainet amfetamiini. 2.10.2006-5.10.2006 tarvitasin iga päev narkootilist ainet kanepit ja paaril korral ka narkootilist ainet amfetamiini.
5.10.2006 ostsin endale jälle narkootilist ainet amfetamiini ja samamoodi nagu eelmine nädalavahetus oli möödunud, möödus ka see nädalavahetus, tarvitades narkootilisi aineid ja pidutsedes ja meeletult ringi kihutades. Ainuke vahe oli see, et sel nädalavahetusel pidin pühapäeva õhtul, 8.10.2006 kell 18.45 minema bussi peale, et tagasi pataljoni minna, sest puhkus sai läbi.
Terve p&am p;am p;am p;uum l;hapäevase päeva tarvitasin teatud aja tagant narkootilist ainet amfetamiini. Pühapäeva õhtul, kui bussijaamas bussi ootasin, selgus, et buss oli rahvast täiesti täis ja bussijuht rohkem kedagi peale ei võtnud!
Iga kord, kui olin pühapäeva õhtuti linnaloalt pataljoni tagasi läinud, siis oli ema bussijaamas oodanud, niikaua kui peale olen saanud, aga see kord oli erinev, sest ema oli hommikul Tallinnasse sõitnud. Mõtlesin, et tore ongi, saan veel ühe õhtu pidutseda ja narkootilisi aineid tarvitada.
Mul oli eelnevatest päevadest alles narkootilisi aineid kanep ja amfetamiin! Nii ma siis tõmbasingi ennast veel rohkem pilve, kui juba olin.
Järgmisel hommikul, esmaspäeval, 9.10.2006 kell 6.15 läksin bussiga Tallinnasse. Mul oli veel alles narkootilisi aineid kanepit, amfetamiini ja ecstacy tablette. Alates 9.10.2006 tõmbasin igal päeval kanepit ja paar korda ka tarvitasin amfetamiini ja neljapäeval, 12.10.2006 suitsetasin kanepit ja sõin ecstacy tablette.
Reede õhtul, 13.10.2006 jooksin sõjaväest ära, sest ma ei suutnud seal enam olla, kuna mul oli stress, ma olin haige ja ma tahtsin oma tüdruksõbraga koos olla ja teadsin, et kodukandis on väga hea pidu.
Kui olin koju jõudnud, hakkasin tarvitama narkootilist ainet amfetamiin. Pühapäeval läksin kohutavalt tülli oma emaga, sest keegi oli talle rääkinud, et olin tarvitanud narkootikume. Ema tuli mu korterisse ja nägi mu korteris päris palju väga jubedate nägudega poisse, kes olid kõik tarvitanud narkootilisi aineid, ja ema teadis, et nad narkootikume tarvitavad.
Esmaspäeval, 16.10.2006 läksin õhtul kell 18.45 bussiga Tallinnasse ja tagasi pataljoni jõudsin 19.55. Kui olin tagasi läinud, siis mind kõigepealt saadeti laatsaretti alkoholitesti tegema. Kuna ma joonud ei olnud, siis see ei näidanud midagi!
Aga meditsiinitoimkonnas olev sõdur oli mu enda rühmakaaslane ja ütles mulle, et mind saadetakse vahipataljoni narkotesti tegema ja ma teadsin, et see näitaks positiivseid tulemusi. Seega lasin sõbral pudelisse urineerida, et äkki saan sellega kuidagi petta ka vahipataljonis!
Vahipataljoni viidi mind söökla bussiga ja saatjaks oli vanemveebel B. Pettus läks õnneks, valasin uriini topsikusse ja lasin testida. Mulle üllatuseks näitas see positiivset tulemust ainele BZD, kuna sõber kasutab antidepressante!
Järgmisel päeval, 17.10.2006 viidi mind Wismari haiglasse, et uurida, kas test näitas käesolevat ainet positiivsena antidepressandist. Saatjaks oli mul sama sõber, kelle uriini eelmine õhtu oli testitud, siis lasin temal topsi urineerida. Selleks hetkeks tundus see süsteem mulle juba päris naljakas!
Ülejäänud minu rühmakaaslased olid käesoleval nädalal metsalaagris ja mina ei pidanud sinna minema, kuna mu tervislik seisund ei lubanud. Siis ma istusin kasarmus, magasin, kuidas tahtsin, ja tegin seda, mida tahtsin.
Siis mulle tundus, et see kõik on väga mõttetu. Ammu juba oli mulle tundunud, et meie kompaniiülem nooremleitnant C ei ole päris normaalne ja et ta ei suuda kompaniis korda luua. Üha rohkem viimaste sündmustega on ta seda kõigile tõestanud, et ta ei suudagi midagi teha!
Esmaspäeva lõuna ajal, 23.10.2006 tegi nooremleitnant C mulle teatavaks, et pean 24.10.2006 hommikul kell 8.30 tema kabinetti minema ja sealt väeosa juristi juurde, et mind saaks Tallinna garnisoni arestimajja viia oma karistus t kand ma (5 ööpäeva aresti), mille olin saanud selle eest, et ei läinud 8.10.2006 tagasi õigeks ajaks pataljoni!
Peale seda, kui ta mulle sellest rääkis, hakkas ta mulle rääkima, et talle tundub, et ma olen täitsa süüdimatu, kuna ma olin iga päev eelneva nädala jooksul mingi jamaga hakkama saanud ja vahetult enne seda, kui mind kompaniiülema juurde kutsuti, olin magamisega vahele jäänud ja selle eest seletuskirja kirjutanud! Kompaniiülem ütles mulle, et kui ma arvan, et nad saavad ainult arestiga karistada või toimkonnaga, siis ma eksin! Ta ütles veel peale selle, et mind tuleks psühhiaatriahaiglasse uuringutele saata.
Ma isiklikult arvan, et need uuringud kuluks mulle ära, sest närvid ei ole mul kohe kindlasti korras, kuna üritan narkomaaniast üle saada ja see tekitab raskusi!
Kui ma olin viimane nädal pataljonis 16.10.2006-23.10.2006, siis ma ei osanud midagi teha. Ma oleks tahtnud kogu aeg midagi katki peksta või ei teadnud üldse, mida teha. Kogu aeg oli ärritunud olek, kuna olin oma emaga väga tülis ja igatsesin väga oma tüdruksõpra! Pärast esmaspäevaõhtust vestlust kompanii ülemaga otsustasin väeosast omavoliliselt lahkuda ja sinna mitte enne järgmist nädalavahetust tagasi pöörduda! Enne lahkumist kirjutasin väeosa korrapidajale kirja, kus seletasin, miks lahkusin ja mis ajavahemikus tagasi pataljoni lähen! Põhjusteks mainisin kirjas, et tahan puhata, elu üle järele mõelda, oma sünnipäeva tähistada ja probleeme lahendada.
Tegelikult oli ka suureks põhjuseks stress ja see, et pidin järgmisel päeval arestimajja minema ja kompaniiülemaga vestlus, mis mind tohutult endast välja viis, kuigi ma seda talle välja ei näidanud! Üldse üritasin oma stressi mitte kellelegi välja näidata ja üritasin kõigile jätta muljet, et mul on oma saatusest ükskõik!"
Jüri
26.10.2006.
* Nimi muudetud. Jüri tegelik nimi on toimetusele teada.
Kaitsevägi avastas kuu ajaga seitse narkomaani
Reamees "Jüri" juhtumit kommenteerib kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonna leitnant Andres Sang:2006 oktoobris väeossa jõudnud kutsealustele tehti kas pisteliselt või neile, kelle peale narkokoer reageeris, narkojoobe kiirtestid. Kokku leiti seitse positiivset juhtumit.
Kaitseväe distsiplinaarseadus võimaldab ajateenijat distsiplinaarkorras karistada kuni seitsmeööpäevase distsiplinaararestiga.
Kehtiva seaduse kohaselt puudub võimalus keelduda kutsealuse vastuvõtmisest, kui isik tarvitab narkootikume, kuid ise ei tunnista end narkomaaniks või pole vastavat meditsiinilist diagnoosi.
Reamees "Jüril" praegu narkomaani-diagnoosi ei ole, sellise diagnoosi määramise protseduur võtab omajagu aega.
Reamees "Jüri" on karistatud väeosa ülema poolt distsiplinaarkorras:
- 8. augustil 2006 omavolilise lahkumise eest 5 ööpäeva distsiplinaararesti (karistus kantud),
- 20. oktoobril 2006 omavolilise lahkumise eest 5 ööpäeva distsiplinaararesti (karistus kandmata),
- 2. novembril 2006 omavolilise lahkumise eest 7 ööpäeva distsiplinaararesti (karistus kandmata).
Kompanii ülema poolt distsiplinaarkorras:
- 9. oktoobril 2006 käsu täitmata jätmise ja valetamise eest 14 ööpäeva kasarmuaresti (osaliselt kantud).
Reamees "Jüri" vastu on karistusseadustiku alusel algatamisel kriminaalasi väeosast omavolilise lahkumise asjus, mis kestis üle 72 tunni (23. oktoober - 1. november 2006).
