Kaup on kahtlemata isuäratav. Esmapilgul on Viimsi vallas Pärnamäe külas asuv uudisrajoon üks kümnetest sarnastest arendusprojektidest Tallinna äärealadel, kus krunte haaratakse vaat et kiiremini, kui neid mõõta jõutakse. Oponentide meelest on aga just see 130 elumajaga rajoon kullasoon, kus Viimsi vallavolikogu pikaaegne esimees Madis Saretok oma sidemed rahaks teeb.

Saretok, kes on Viimsis võtmekohtadel tegutsenud alates sovhoosiajast, armastab korruptsioonikisa puhkedes rõhutada, et talle kuulub vallas kõigest üks 1700ruutmeetrine krunt.

Tema Võrust pärit äi, ämm ja naisevend on see-eest justkui üleöö loonud Viimsisse kinnisvaraimpeeriumi, mis hõlmab kümneid hektareid hinnalist maad.

“Minu teada nad ei tegele sellega,” jätab Saretok esmalt mulje, nagu kuuleks asjast esimest korda. Jutu käigus selgub siiski, et volikogu esimees ise palus sugulastel tagasi tõmmata, et mitte asjata kõlakaid tekitada. “Arvestades, et see võib tekitada pingeid, olen soovinud, et seda asja ei oleks.” Nimede kustutamisest äriregistrist aga ei piisa, et kummalisi skeeme seletada.

Kasum nagu metalliäris

Selle fenomeni parim näide on Põldmäe-Viievelle elamurajoon, mille moodustamisele eelnenud tehingud muutusid intrigeerivaks neli aastat tagasi.

Nimelt kinkis 1916. aastal sündinud Linda Ruus 22. veebruaril 2001 Pärnamäe külas talu (sh elumaja, lauda, küüni ja sauna) koos 2400ruutmeetrise krundiga oma pojapojale Harry Ruusile ja Vallo Palvadrele.

Palvadre on kohalikele põlisasukatele hästi tuttav. Veel enne, kui Viimsisse hakkasid kerkima uued “linnakud”, tavatses ta ümberkaudseid maju mööda ringi käia ja seletada, et maade mõõdistamine on üks tänamatu töö – tema aitab mõõduka tasu eest selle asja joonde ajada.

Mõõdukas tasu oli näiteks kinkeleping, mille ta kauples välja vanaproua Ruusilt ja proua elule jalgu jäänud pojapojalt. “Ma olin temaga hea tuttav juba pikemat aega,” räägib Palvadre oma suhtest Harry Ruusiga, kes mõne aasta eest suri.

Järgneb käik, mis meenutab pintsaku õmblemist nööbi külge. Kuu aega hiljem andis Viimsi vallavalitsus majale, mis on saanud nimeks Põldmäe talu, juurde helde portsu teenindusmaad. Veelgi müstilisem on, et 12,6 hektari erastamishinnaks kujuneb 45 050 krooni ehk vaid 36 senti ruutmeetri eest. Samal ajal müüakse samas piirkonnas maad hinnaga 70–100 krooni ruutmeeter ehk sadu kordi kallimalt.

Samal sügisel, 18. oktoobril, toimub nimetatud maaga järgmine tehing. ­Hektari jagu krundist jäetakse talu juurde, aga üle­jäänu müüvad kaasomanikud Ruus ja Pal­vadre osaühingule Lubja Invest ­hinnaga 1,4 miljonit krooni. See teeb ruutmeetri hin­naks 12 krooni. Firma osanik on ­Vallo Palvadre.

Esmapilgul tundub, et Palvadre müüs maa oma firmale ja seetõttu on tehingu hind sümboolne. Ent Lubja Investil on ka teine osanik ja juhatuse liige: Võru elanik Olev Tolmusk. Vähesed väljaspool pereringi (ja vallamaja) teavad, et vanahärra Olev on Viimsi vallavolikogu esimehe ja endise maa-ameti juhataja Madis Saretoki naise isa ehk äi. Volikogu juhi abikaasa Vaike Saretok (neiupõlves Tolmusk) töötab Viimsi valla ehitusametis insenerina.

Veel maa-ameti juhataja postil olles korraldas Madis Saretok sellesama Põldmäe maaüksuse naabruses kahe ­krundi erastamist (Viievelle 8,57 ha ja Veere 4,12 ha). Need krundid läksid samuti ­erakätesse tunduvalt alla turuhinna (hinnaks kujunes 40–85 senti ruudult). Täna laiub samal alal uus Põldmäe-Viievelle rajoon, mida arendab omavalitsustegelase äiaga seotud firma.

Kõigi nimetatud kinnistute (ühtekokku üle 25 hektari) ostuhind oli kokku
115 140 krooni! Sama maad müüb Lubja Invest nüüd edasi hinnaga 350 krooni ruutmeeter, millele lisandub 88 000 krooni krundi kohta kommunikatsioonide eest. Lihtne arvutus näitab, et kogu kupatuse turuväärtus on ligemale 88 miljonit krooni. Sellist kasumimarginaali pole pärast metalliäri lõppu vist Eestis keegi teeninud.

Sohver ja baariomanik

Kes megatehingu vilju maitsevad? Ebavõrdsemat äripartnerlust kui Olev Tolmusk ja Vallo Palvadre annab otsida. Olev ­Tolmusk on 65aastane endine Võru võimeister ja kaugesõiduautojuht, kellel puudub igasugune minevik ettevõtluses. Tema nimel pole kinnistus isegi pisikest aiamaad.

41aastane Vallo Palvadre on see-eest kätt proovinud tosinas firmas. Neist tuntumad on Võsul asuv lokaal Seitsmes Taevas ja Nimeta baar Tallinna vanalinnas. Viimast mäletab üldsus muuhulgas tänu šotlasest osaniku David Couttsi põgenemisele võlausaldajate (väidetavalt maffia) eest. 2002. aastal valiti Viimsis elav Palvadre Reformierakonna nimistus volikokku ning ka praegu lubab ta vallas lehvival kampaaniaplakatil sadamaküla Leppneeme kaunimaks muuta.

Kuidas leidsid teineteist väikelinna pensionär ja pealinna kõrtsipidaja, et teha jumekas maatehing Viimsis? Millise panuse tegi äriprojekti Tolmusk? Seda Ekspress teada ei saa. Olev Tolmusk vastab küll telefonile, ent ei tea isegi, kus asub temaga seotud firma kontor. (Õige vastus on Nelgi tee 1. Samal aadressil asub muide Viimsi vallavalitsus.)

Oma partnerist Vallo Palvadrest teab ta nii palju, et too helistab talle, “kui midagi vaja on”. Vägisi jääb mulje, et Tolmusk on variisik, kelle panus projekti oli sugulus mõjuka ametnikuga. Arvestades tehingute mahtu, on Madis Saretok ise äiapapa äridest üllatavalt halvasti informeeritud. Rääkimata sellest, et ta oleks ärisse segatud. “Ega ta loll inimene ei ole, aga pikemat aega kehva tervisega,” oskab ta äia kohta öelda. Lubatud kohtumine Olev Tolmuskiga jääb ära, sest mehe süda on haige.

Ainus, kes Saretoki sõnul Lubja Investi asju täpselt teab, on Vallo Palvadre. Firma numbrilt vastanud Palvadre muutub teemat kuuldes tõredaks. “See on tellimuslugu,” teatab volikogu liige ja palub küsimused kirjalikult saata. Palvadre jutu järgi oli tema pärispartner hoopis Olev Tolmuski ehitusäris tegutsev poeg Einar Tolmusk (volikogu esimehe naisevend). Miks eelistas poeg isa taha varjuda? “See on hea küsimus, millele ma vastata ei oska,” nendib Palvadre.

Tänavu suvel toimus Lubja Investi omanikeringis muutus. Tolmuski osaluse ostis Vallo Palvadre isa Rein Palvadre. Mullu oli Lubja Investi käive 25,5 miljonit ja kasum 12,7 miljonit krooni, millest osanikud (toona ka Olev Tolmusk) võtsid dividendidena välja 2,7 miljonit.

Ka memm ajab miljoniäri

Ent see pole veel kõik. Viimsi juhtivate maaomanike seas on firma Karite Konsult, millele kuulub 17 kinnistut Tammneeme ja Lubja külas. Vähemalt ühe selle firma projekti sünnilugu on sarnane ülaltoodud Põldmäe-Viievelle kvartaliga. 18. septembril 2001 müüs vald 3,2 hektari suuruse Nurga kinnistu Võru mehele Aivo Kõrbele hinnaga 29 100 krooni. Tegemist on tõelise maiuspalaga Viimsi tuletorni kõrval, kust avaneb harukordne vaade Haabneeme asulale ja Tallinna lahele.

Ekspressi käsutuses olevate dokumentide järgi müüs isand Kõrbe kinnistu 700 000 krooni eest edasi Karite Konsultile, keda tehingu sõlmimisel esindas Leili Tolmusk – volikogu esimehe Saretoki ämm. Kusjuures ka selle tehingu hind viitab omainimeste ärile. Vabaturul oleks sama maa eest saanud vähemalt 2,5 miljonit krooni.

64aastane Tolmusk, kellel nagu abikaasalgi puudub varasem kokkupuude ettevõtlusega, oli sel hetkel Karite Konsulti osanik ja juhatuse liige. Tema partner oli aga kinnisvaraäris tuntud mees – legendaarse maamõõdufirma Optiset juhataja Elmo Noorak.

Proua Tolmuskilt Ekspress kommentaari ei saa, tema abikaasa Olev on küll naise firmast kuulnud, ent millega see tegeleb, ta valgustada ei oska. Samal ajal, kui Olev Tolmusk tõmbus tagasi Lubja Investist, vormistati ka tema kaasa välja Karite Konsulti omanikeringist ja firma kuulub nüüd ainult Noorakule. Nurga kinnistu aga jagati seitsmeks eraldiseisvaks Kõrgemäe nime kandvaks osaks ning need ootavad arendamist.

Ka Nooraku jutust koorub, et tema tegelik partner oli Einar (Leili poeg) ­Tolmusk. Nooraku sõnul takerdus projekti detailplaneering lootusetult ning kompanjon Leili Tolmuskiga läksid teed lahku erimeelsuste tõttu.

Tolmuskite vanapaar ise elab vanemas majas Mäealuse teel, mis on nende väimehe Madis Saretoki nimel. Nende kõrge korstnaga elamu tagaaiast avaneb vaade samasugusele põlluniidule, nagu oli varem Põldmäe-Viievelle kvartali kohal. Tänavu juunis kuulutas aga Viimsi volikogu maaomanike protestidest hoolimata selle maastikukaitsealaks ja kehtestas ehituskeelu.

Tolmuskite pere kinnisvaraäri sellega ei piirdu. Ekspressil on paberid, mis näitavad, et 2003. aasta alguses tegid Hindrek Haarde ja Kristi Haarde koos Einar Tolmuski ja tema abikaasa Lilia ­Tolmuskiga kinnistute jagamise lepingu Viimsi valla keskuses uue keskkooli naabruses. Selle tulemusel müüs Lilia Tolmusk OÜ-le Glasmir kokku kaks hektarit maad poole miljoni krooniga.

Volikogu esimehe naisevend Einar Tolmusk töötab juba aasta Inglismaal ja temaga sidet saada ei õnnestu. Lilia ­Tolmusk töötab valla infosekretärina. “Ma seda tehingut ei mäleta ja ma ei peagi oma pere maatehingutest teile midagi rääkima,” lõpetab ta kõne. 

See kõik võib olla juhuste kokkulangemine. Ent tasub meeles pidada, et Madis Saretok oli samas piirkonnas funktsionäär, kui seal laius veel Pirita lillekasvatuse näidissovhoos. Just sovhoosi alal asus Põldmäe talu. Viimsi maa-ameti juhina allkirjastas Saretok 1998. aastal õiendi sama talu kohta. Ja 1999. aastast juhib Saretok hoolimata imetehingutest ja alalõpmatutest korruptsioonisahinatest vallavolikogu.

Vallo Palvadre kuulub Viimsi valla eelarvekomisjoni ning maa- ja planeerimiskomisjoni. Lisaks on ta ASi Viimsi Vesi ja OÜ Viimsi Haldus nõukogude liige. Just neis komisjonides liigub arendajatele ihaldusväärne info maa ja trasside kohta.

On naiivne arvata, et see on lõplik tõde Viimsi vallajuhtidega seotud (inimeste) halvamaigulistest tehingutest. Kuid selle lahti muukimiseks ja õiglase hinnangu andmiseks on vaja suuremaid volitusi, kui evib meedia.