Aga Vunder tuli hoopis Eestisse äri ajama, riskikapitaliturgu edendama ja siinsetesse teadlastesse maailmavallutaja mentaliteeti sisendama. Miks ometi?

“Sest ma olen eestlane! Siin on minu juured!” ütleb naine särasilmil.

Kosmeetikafirma valmis põlve otsas

Noor daam asus 1999. aastal üliõpilasena Šveitsi elama ja jäi sinna kaheksaks aastaks. Ta sukeldus keemia, biotehnoloogia ja farmaatsia keerulisse maailma ning nakatus äripisikuga. Esimese ettevõtte Omnimedica lõi ta koos koolivendadega üheksa aastat tagasi Zürichis sisuliselt põlve otsas.

“Arendasime dermatoloogilisi tooteid, olles nagu kokad köögis. Meil oli pott ja mikser. Panime asju kokku ja katsetasime,” räägib Kadri. Koos koolivendadega sai nii välja arendatud pähklipuu koore ekstraktil põhinev kosmeetikatoodete seeria, mis oli mõeldud näiteks hemorroidide või peakõõma vastu ning mis hiljem müüdi farmaatsiafirmale Mavena.

Ühest koolivennast, šveitslasest Patrick Fontanast sai hiljem ­Kadri abikaasa. Ja kui ühel hetkel näis elu Šveitsis igati paigas olevat, tuli kõne Tallinnast Swedbankist. Pank oli võtnud nõuks meie talendid kodumaale tagasi tuua ning pakkus naisele väljakutset, millest ta ei suutnud keelduda.

“Rääkisime läbi aasta aega. Olin Šveitsis rahul nii äris kui ka kodus. Nüüd järsku keerati kogu elu pahupidi,” ütleb Kadri. Aga oma jah-sõna ta pangale andis. Temast sai panga üle-baltikumilise strateegiliste initsiatiivide osakonna ülesehitaja ja juht. Sisuliselt oli tegu Swedbanki oma äriinkubaatoriga, mis pidi leidma pangale uusi tuluallikaid ja ärisuundi.

Swedbank Eesti endine juht Priit Põldoja meenutab, et Kadri tuli pangas välja mitmete värskete ideedega, näiteks ID-kaardile uute funktsioonide andmisega, kuid need jäid panga põhitegevusest kaugele ning ühtki neist ellu ei viidud.

“Ta aitas innovatsioonil pangas kasvada. Aga me ei jõudnud tema töö tulemusi lõpuni ära oodata, sest masu tuli peale,” räägib Põldoja.

Praegu on Kadri lapsehoolduspuhkusel. Ta elab oma perega pool ajast Eestis, pool Šveitsis. Sõidab suvel Tallinnas ringi ainult jalgrattaga. Tema abikaasa, keemiadoktor ja patendijurist Patrick on ära õppinud eesti keele. Koos kasvatatakse üheksakuust tütart Loreeni ja ehitatakse üles oma riskikapitalifirmat LSVenture.

“Emapalk on mulle kui starditoetus,” muigab Kadri. “Ning ettevõtlus annab vabaduse – saan ise otsustada, millal ja kuidas teen. Kui olen sõidus, hoiavad last vanaemad – üks Eestis, teine Šveitsis – ning nanny’d.“

Rahvusvaheline talendikatel podisema!

Naine räägib pruunide silmade välkudes entusiastlikult ja žestikuleerides, poetades jutu sekka laiu naeratusi.

Ta tutvustab LSVenture’it kui investeerimis- ja nõustamisettevõtet, fookusega Šveitsi ja Eesti turule. Ettevõttes töötavad lisaks Kadrile ja Pat­ricku­le Montenegro päritolu finantsist ­Natasa Savkovic ning TTÜ keemia- ja materjalitehnoloogiadoktor Ildar ­Nisamedtinov.;

Firma tutvustab end kui Põhjala ja Šveitsi esimest innovatsioonikapitalisti. See Harward Business Review’s 2007. aastal avaldatud termin tähistab kapitaliste, kes ei investeeri firmadesse mitte raha, vaid teadmisi, kogemusi ja aega. Sedalaadi “käed külge” lähenemisnurk on ka LSVenture portfellis olevatel projektidel, mida on tervelt kuus.

Näiteks koostas Kadri juhitav tiim äriplaani, tehnoloogia auditi ja pidas litsentseerimise läbirääkimisi Eesti päritolu Rootsi teadlase Ülo ­Langeli firmale Cepep, mis ­uurib uut vähiravimeetodit. Langel on lausa kontinentidevaheline tüüp, enne Rootsit töötas ta pikalt Californias.

Samuti on eestlanna aidanud kaasata ligi 20 miljonit krooni Arengufondi ühele seni põnevamale investeeringule – mulla bakteriaalset koostist analüüsivale Eesti firmale BiotaP, mille juhtfiguur on professor ­Madis Metsis. Tehnoloogia, mis annab aimu mulla “tervisest”, võimaldab tulevikus põllumeestel või aednikel targemaid otsuseid teha.

Šveitsis susisevad LSVenture’il kaks start-up’i. Kadri ettevõttel on osalused suitsetamissoovi vähendavat suuspreid arendavas projektis Less ning kiire elutempoga inimestele poolvalmis gurmeeroogasid pakkuma hakkavas firmas Delicioustaste.

Suuremad lootused on naine pannud aga ühele eriti auahnele ettevõtmisele Tallinna tehnikaülikoolis, milles nähakse väga suurt tulevikuäri. Teadlaste grupp eesotas Raivo ­Viluga töötas välja automatiseeritud rakudiagnostika tehnoloogia, mille abil saab baktereid nagu legosid molekulidest kokku panna. Nii saab luua baktereid, mis sünteesivad konkreetset vajaminevat ainet, näiteks etanooli. Rakendust võiks tehnoloogia leida näiteks biokütuste tootmisel, samuti ravimi- või toiduainetööstuses.

Tulevikus, kui juba kogemusi rohkem, tahab Kadri Eestisse tuua ka Šveitsi suurärimeeste raha.

Eesti riskikapitalituru uustulnuk LSVenture ei otsi mitte ainult atraktiivseid osalusi, ta promob aktiivselt ka ettevõtlust kui elulaadi. Paar nädalat tagasi korraldas Kadri Pärnus uudse koolituse “frustreeritud palgatöötajatele”, kellel on udused äriideed, kuid kes ei oska nendega midagi peale hakata, või kes alles kaaluvad ettevõtlusega alustamist. Oktoobrist jätkuvad töötoad Tallinnas ja Tartus.

Eestlastel puudub oskus müüa

Kadri missioon on ehitada üles Eesti teadlaste suhted maailma suurte bio­tehnoloogia- ja farmaatsiakompaniidega nagu Dow Chemical, DSM ja Clariant. Ta on kaardistanud suurfirmade ootused ning löönud need Tartus ja Tallinnas teadlaste lauale: mis teil pakkuda on?

Naine näeb Eestis palju huvitavat tehnoloogiat. Mitte ainult Skype, vaid ka näiteks küberkaitse, ­kliinilised uurin­gud, rakutehnoloogia, meditsiinividinad ja mõõteriistad. Eesti noored ettevõtjad on täis enesekindlust.

Aga...

“Eestis on start-up’ide toetamine väga algelisel tasemel võrreldes Šveitsiga. Pole tööstust, pole kontakte, puudub müügioskus. Šveitsis jääb jällegi vajaka ideedest,” räägib Kadri.

“Eesti teadlastel jääb puudu fookusest. Tegeletakse kümne asjaga ja upitatakse oma teadlaseau. ”

Ta jätkab: “Eestis pole seda kultuuri, et lähme ja katsetame, vaatame, kas toimib. Me oleme väga julmad kritiseerima. Kui keegi oma ideega “feilab” (läbi kukub), näitame näpuga ja naerame. Seda ei tohiks teha!”

Kui Kadri oleks Eesti haridus- ja teadusminister, põimiks ta ülikoolides läbi majanduse, tehnoloogia ja juura ning paneks õpilased ettevõtteid üles ehitama.

“Ettevõtja peaks Eestis endalt küsima, kas ta tahab olla kunn või saada rikkaks. Kui kunn, siis istugu oma enamusosaluse otsas ja hingitsegu. Kui rikkaks, kaasaku inimesi ja ressursse. Suuri asju teevad ära ainult tiimid, mitte inimesed üksi.”

Kadri Vunder Fontana (34)

? Eesti riskikapitalifirma LSVenture asutaja, Eesti biotehnoloogiafirma BiotaP nõukogu liige.

? Seotud äriplaanide konkurssidega Ajujaht ja Venture 2010 (Šveitsis), hinnates projekte ja osaledes žüriis.

? Juhtinud Swedbanki privaatpangandust ning strateegiliste initsiatiivide osakonda.

? Asutanud Šveitsi kosmeetikafirma Omnimedica ja töötanud Hollandi päritolu 22 000 töötajaga farmaatsia- ja keemiakontserni DSM tütarfirma DSM Composite Resins ekspordijuhina.

? Doktorikraad St. Galleni ülikoolist Šveitsis (marketing), magistrikraadid Bellevue City Universityst USAs, Zürichi tehnikaülikoolist ETH ja Tallinna tehnikaülikoolist (keemia ja marketing), bakalaureusekraad Tallinna tehnikaülikoolist (bio- ja toidutehnoloogia).

? Tuntud modell Kaja Vunder on Kadri Vunder Fontana venna Marko eksnaine.