Andrei Hvostov: “Ela ja lase surra” seadus
Pealkiri on laenatud 1973. aastal kõlanud Paul McCartney laulult, mille nimi kõlab originaalis “Live and let die.” See omakorda on tunnusmeloodia samanimelisele James Bondi filmile. Mõte on ilmselt selge – omaenda elu tagamiseks tuleb olla valmis minema üle laipade.
Sissejuhatusega ühele poole saanud, asume Riigikogus neljapäeval arutlusel olnud “Põhikooli – ja gümnaasiumiseaduse” (PGS) eelnõu juurde.
See on äge dokument. Eelnõu lugemine ise ei mõju koolikaugele diletandile silmiavavalt, küll aga kõikvõimalike survegruppide kommentaarid selle juurde. Nagu ka Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) vastulaused.
Kriitiliste kommentaaridega ehk parandusettepanekutega esinenud ühenduste kaugeltki mittetäelik nimekiri oleks järgmine: Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Haridusfoorum, Eesti Õpilasesinduste Liit, Tartu Haridustöötajae Liit, Eesti Õpetajate Liit, Tallinna Haridusamet, Tallinna Koolmeistrite Nõukoda, Eesti Koolijuhtide Ühendus.
Kui vaadata, mis neid murelikuks teeb, siis ühisnimetajaks on hariduselu uuendava seadusemuudatuse puhul järgmine: 1) ollakse vastu sellele, et kaob õpetajate tunnikoormuse piirmäär, 2) et kaovad õpetaja kvalifikatsioonist tulenevad palgaastmed, 3) et kaob klasside suuruse ülempiir, 4) et õpetajate palk jääb direktori määrata.
