Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu asjaolule, et nn kiirmenetluses tekib olukord, kus kahe Euroopa Liidu institutsiooni – Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga – seisukoht ja 85% ESM-i osalusega euroala liikmete nõusolek paneb Eestile kohustuse osaleda tulevastes ESM-i kapitali sissemaksetes ka siis, kui ta ei ole kiirmenetluse otsusega nõus.

Demokraatia jääb jalgu

2011. aasta juulis alla kirjutatud ESM-i leping ei sisaldanud kiirmenetluse klauslit, mille õiguskantsler on nüüd vaidlustanud, ja põhines printsiibil, et euroala liikme rahalise abistamise üle otsustavad ülejäänud euroala liikmed ühiselt ja vetoõigus on igal riigil. Samuti sooviti ESM-i kaudu vältida nii võimalikku vastuolu Euroopa Liidu õigusega kui ka komplitseeritud riigigarantiide süsteemi, mis on kohaldatav näiteks Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) puhul.

Mitmel põhjusel avati allakirjutatud ESM-i leping läbirääkimisteks uuesti ja peale muudatuste, mis tulenesid vahepeal valminud „Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingust” (SKJL), lülitati stabiilsusmehhanismi lepingusse ka sätted, mille kooskõla Eesti põhiseadusega on vaieldav. Näib, et euroala võlakriisile lahendusi otsides on saanud halvaks tavaks ohverdada demokraatia põhimõtted pragmaatilisusele ja kiirusele.

Euroopa Stabiilsusmehhanismi loomisega ei anta Euroopa Liidule lisapädevusi, vaid tekib uus rahvusvaheline organisatsioon, mida kontrollivad euroala liikmesriigid. Oluline on märkida, et ESM-ist abi saamiseks on euroala liikmesriigil vaja ratifitseerida SKJL, kuid Euroopa Liidu aluslepingute järgi ei ole ESM-i liikmeks olek eurot kasutava Euroopa Liidu liikmesriigi otsene kohustus.

Kas õiguskantsler on tõesti ohtu seadnud euroala stabiilsuse? Kas finantskriisi lahendamine Euroopas võib siinse tegevuse tõttu toppama jääda? Lühike vastus sellele küsimusele on, et kindlasti mitte.

Euroala stabiilsust ohustavad mitmed tegurid, sealhulgas mitmetimõistetav õiguslik raamistik, millele õiguskantsler on tähelepanu juhtinud nii EFSF-i kui ka hilisema ESM-i puhul. Kui riigikogu stabiilsusmehhanismi lepingut ei ratifitseeri, ei mõjuta see siiski ESM-i lepingu jõustumist – see jõustub kuupäeval, mil 90%-list osalust esindavad euroala liikmesriigid on lepingu ratifitseerinud.