„Me oleme kõik mõistlikud inimesed ja planeerime oma vabatahtlikke lahkumisi ise. Öelda, et nüüd mingisugusest solidaarsest kassast peab seda tingimata toetama, tähendab ainult kõrgemat maksukoormust,” teatas Ligi.

Peaminister Ansip nõustus Ligiga ning tõstis esile oma tavapärase trumbi — statistika. Ansip teatas, et inimene lahkub kord 3,5 aasta tagant vabatahtlikult töölt. „Ma ei pea loogiliseks süsteemi, kus igaüks maksab raha töötukassasse, et see 3,5 aasta pärast mingis osas tagasi saada.”

Kui ajakirjanikud tõstatasid küsimuse, kas ministrid tõesti usuvad, et „vabatahtlik lahkumine” on alati ka tegelikkuses vabatahtlik, teatas Ansip, et ta ei taha uskuda, et vabatahtlikkus polegi alati vabatahtlik, et meil töösuhted ei ole võrdsete partnerite suhted ja et valitseb seadusetus.

Kaitseb nõrgemat poolt?

„Me ei peaks rahaga stimuleerima kedagi allaheitlikkusele,” arvas peaminister. „Ma kutsun inimesi üles taolistes olukordades mitte leppima taolise sunniga. […] Meie töölepinguseadus on üles ehitatud nii, et kaitseb nõrgemat poolt.”

Kui Ansipile tuletati meelde, et need saadikud, keda riigikokku tagasi ei valita, saavad kuue kuu jooksul hüvitist, seletas Ansip, et omal soovil ametist lahkuv peaminister ei saa mingisugust hüvitist.
SDE fraktsiooni aseesimehe Eiki Nestori sõnul peavad Ansip ja Ligi tööandjaid idiootideks, kui usuvad, et töösuhte lõpetamine poolte kokkuleppel toimub töötaja ettepanekul. „Ja isegi kui keegi tuleb sellise ettepanekuga välja, on veelgi absurdsem uskuda, et tööandja sellega nõus on! No miks ta peaks olema, sest töötaja võib ju ka tõesti omal soovil lahkuda ja mingit valuraha maksta pole vaja,” üles Nestor.

„Rääkida, et tööandja ei saa survestada töötajat lahkuma — no tule eile meile,” kurjustas omakorda ametiühingute juht Harri Taliga, kelle sõnul on selletaolisi mõtteid eelnõu seletuskirjast tülgastav lugeda.

Riigikogu õiguskomisjoni koalitsioonipoliitikute häältega algatati eelnõu, mille kohaselt ei saa poolte kokkuleppel ja vabatahtlikult töölt lahkujad 40-protsendilist töötuskindlustushüvitist, mida nad muidu oleksid pidanud vastavalt seadusele alates 2013. aastast hakkama saama.

Ligi toetab riigikogu sellist algatust, kuid see on silmakirjalik jutt — Eesti Päevalehe andmetel tuli käsk selline eelnõu algatada valitsusest, kes seda ise teha ei julenud — mugavam on ebameeldiv vastutus lükata komisjonile.