Minu kontor asub läptopis: Pole vahet, kas ma töötan kodus, wifiga restoranis või kontoris. TIIT BLAAT

"Nii palju viitsimist minus ei ole, et ma tõuseksin kell seitse ja läheksin üksi kõndima. Aga nüüd kolis sõbrants mulle kõrvalmajja ja me kõnnime iga hommik. Nelikümmend viis minutit kuni tund aega. Ja ikka suhteliselt kiiresti. Ainevahetus läheb käima, sellepärast peab seda tegema enne hommikusööki.

Tean juba, kus on mugav ja mõnus: kus on rohkem õhku ja pole nii palju valgusfoore.

Ah jaa, enne veel kui me kõndima läheme, vaatan üle meilboksi, ega öö jooksul ei ole tulnud sinna midagi olulist. Tavaliselt ikka on. Ja junkmail'i ma siin ei mõtle, eks.

Nii. Siis puder. Ükskõik mis helvestest. Absoluutselt igal hommikul. Ja kohv, koore ja meega. Olgu see masin nii hea kui tahes, minule meeldib ikka presskannuga. Ja see kohvijoomise rituaal!

Enne kui ma kodust ära lähen, vaatan veel üle, kas lastel on toit olemas, kodu korras. Alles siis saan rahulikult tööle minna.

Kui vanad lapsed on? (Rõõmsalt) Üks on 18, teine 20.

Tööle tagasi (suvel 2006 - autor) läksin ma üldse sellepärast, et teadsin, et Tõnisel [Paltsul] kontorit üldse polegi - ma ei taha kontoris istuda!

Ma teen kodus kaloriraamatuid (neid hakkasin tegema sellepärast, et ikkagi oleks lihtsam kogu see kaalujälgimise asi) ning nendest ma ei loobu. Neli aastat istusin kodus - tegin mitu kaloriraamatut. Aga nüüd on vastupidi, meil on kontor - istun hea meelega seal! See on nii hubane, ei näe üldse välja nagu tavaline. Asub kesklinnas. Kõik eluks vajalik on olemas: suured arvutiekraanid, telekas, köök. Pole vahet, kas ma olen kodus või kontoris. Ma olen ise ka jube mugav inimene.

Meil on Tõnisega kokkulepe, et alates üheksast hommikul olen ma alati olemas, telefoni ja meili juures.

Kodus ma jõuan väikse lõuna ka veel enne tööle minekut ära süüa. Üks ports korraga. Kahe-kolme tunni pärast ma tahan niikuinii midagi jälle (muidu veresuhkur langeb). Nii et kunagi ei söö ma salatit ja suppi koos, ikka üks asi korraga. Teen muna või köögivilju: baklažaanid, kõrvitsad, küüslauk, brokoli, seened, kaks sidrunit ka. Ma olen harjunud tegelema sellega, et ma vaatan, mida ma söön.

Enne kella 12 ma üldiselt kontorisse ei jõuagi. Kui ma tahan teha endale tihedat tööpäeva (tähendab, e-mailimist arvuti taga), siis ma lähen pigem kontorisse. Mulle meeldib jalgsi käia - aga Tõnisele see eriti ei meeldi. Tõnis ütleb: "Minu tund on selleks liiga kallis." (Naerab) Nii ongi, et helistan autojuht Remole ja kui ta on sama trajektoori peal, võtab mu peale.

Kontoris käin Riina ja Erlikese juurest läbi, vaatame, mis on vaja teha.

Ma ütlesin kohe Tõnisele, et ma võin olla 24 tundi tööl, aga mul on omad tingimused. Iga kuu võin ära olla kolm kuni viis päeva välismaal. Mitte muidugi tema raha eest (lõbus naer), oma raha eest ikka. Ma ei pea minema - aga kui tahan, v õ i n alati minna.

Sellepärast saan olla 24 tundi tööülesannetes, et meil on nii korraldatud, et ma saan töö kõrvalt ära ajada ka kõik isiklikud asjad. (Lõbustatult) Valmidus tööülesanneteks on lihtsalt kogu aeg olemas. Ma olen kõva kooli saanud Hansu [Hans H. Luige] juures. Näed, mul ripub siiamaani see pastakas siin (näitab pisikest kokkupandavat pastakat, mis ripub nööripidi ühe mobiiltelefoni küljes; teine telefon kõrval on isiklike asjade jaoks).

Neid, kellele sellist tööd Eestis teha, on üldse väga vähe. Ega mina mingeid äriasju ei aja - siis ma oleksin juba ise ammu ärinaine -, ma võin olla kohtumistel-koosolekutel kaasas, minu ülesanne on teha nii, et tema [ülemus] saaks teha asju, mis talle meeldivad. Tema teeb t ä h t s a i d asju - mina teen v a j a l i k k e.

Ebameeldivaid asju? Muidugi on! Aga neid jääb järjest vähemaks. Mis need on? Seda ma ei taha öelda. Ei ütlegi.

No näiteks koosoleku protokollimine. See on igav. Oluliselt igav! Ütleme nii, et minule meeldivad imelikud tööülesanded. Näiteks otsisin Tõnisele jalgratturi. Niisama tänaval sõitmiseks. Et oleks kellegagi koos sõita. Tema ütleb, et lähme sõidame. Aga mina ei sõida jalgrattaga - jalgrattal ei ole turvavööd ega katust. See ei ole turvaline minu jaoks siin linnatänavatel. Aga tema tahab hoogu üleval hoida. No okei. Ma ei jäta seda niisama. Siis tuli teha silmad lahti. Silmad tuleb lahti teha niimoodi (imiteerib sõrmedega silmalaugude lahtitõmbamist) - ja käingi nii. Jaa!

Ja sõidan autoga poe ette ja vaatan: jalgrattur, kõige kiivri ja varustusega, teeb venitusharjutusi otse auto ees.

See ongi see 24 tundi töö. Kui midagi jääb pooleli, siis tuleb see ära lahendada. Mitte, et sa ei teegi. Läksin ja ütlesin, et ülemus vajab treeningkaaslast. Tehtud.

Kuna Tõnis on nii planeeritud inimene, siis tema käest ma õpin kogu aeg. Outlooki panen tema jaoks täpselt kirja, kunas mul on teater või kunas naisteasjad. Vahet ei ole, mis asi see on. Kordagi ei ütle ta, et kuule, jäta see ära, see on tööajal. Tema on ikka tõsiselt viisakas inimene. Päriselt ka. Siiras ja viisakas. Mis tal veel on? Hea süda. See paistab igalt poolt välja.

Oi, oi, ta on ikka väga viisakas. Temale ei meeldi näiteks väga autoga sõita ja siis ma vahel sõidutan Tõnist. Aga autosse istumine käib niimoodi, et tema tuleb, teeb mulle uksed lahti - aga ta ise ei istu kõrvale, ta ise istub ju taha. Kõrvalistmel "istuvad" minu arvutid, kotid, paberid.

Remoga [haldus- ja autojuhiga] me kohvitame vahepeal. Väga mõnus on kellegagi koos kohvipausi teha. Ja igasuguseid teesid meeldib mulle teha. Mitte vetsupaberiteesid, vaid ikka neid õigeid. Paraja kulbi ostsin just hiljuti - teekulbi - Poodiumi poest.

Vaat lõunaga on nii, et sõbrannadega kohtumisi ma ikka päris päeva peale ei pane. Igaks juhuks. Aga kui kohtun - siis jälle panen Tõnisele Outlooki: olen kinni näiteks tund aega. Saan oma naistekad ka ära tehtud, et ei jääks lonkama.

Mis mul praegu pooleli on: näed, mul on siin nimekiri restoranidest, kuhu Tõnisele kohtumisi kokku leppida. Löön läptopi Excelisse sisse: kontaktnumber; mis köök selles kohas on; kas väljas laud on olemas suveajal; kas Wifi on jne, jne. Et kui ta tuleb näiteks Toompealt alla - ei taha autoga minna -, tean, kuhu talle kohtumine panna. Tegin seda kümme tundi laupäeval. Aga mulle meeldib seda teha. Mu raamatud näevad ka kõik sellised välja.

Ja kui ma hakkan lõpuks õhtul magama jääma, siis ma loen tunnid üle. Kui mul hakk ab ikka suur une puudujääk tekkima, siis ma pean vaatama, et saaks kaheksa unetundi täis. Kui ma saan kogu aeg öösel pool kaks magama, siis ma pean välja magama ükskord. Naistele on see väga tähtis!"

Angelika Erin:

  • Olnud 11 aastat Hans H. Luige assistent
  • Andnud välja kaalulangetamisteemalised raamatud nagu "Lihtne kaloriraamat" (2005) ja "Ahtriprojekt" (2006); lisaks "Minu parimad retseptid" (2006).
  • Tõnis Paltsu assistent suvest 2006.