14.06.2007, 00:00
Anita Jeram
Jälle kord on minu silmis saanud mitu plusspunkti kirjastus Egmont Estonia. Jätan kahe silma vahele kõik selle hirmsa, mis nad KA on aegade jooksul välja andnud (eks massiinimenegi osta vahel raamatuid) ja tänan neid nende sisukate ja kaunite raamatute eest, mis tänu neile on jõudnud meie raamatusõpradeni. Korra olen neid juba kiitnud Roberto Innocenti maaletoojatena. Sel korral tuleb neid tunnustada suurepärase inglise kunstniku Anita Jerami Eestisse toomise eest, tunnistab Viive Noor.
Kirjastused on äriettevõtted ja mitte
heategevusasutused, aga väikerahva puhul on hädavajalik, et
vähemalt suuremad ja hästi toime tulevad kirjastused mõtleksid
vahel ka muule kui müüginumbritele. Vastasel juhul upuksime
varsti kõik läägesse kolla-roosa-helesinisesse
kitšimaailma. Seda enam, et sugugi mitte kõik suured
kirjastused ei jaga minu arusaama headest ja ilusatest
raamatutest.
Muidugi saan ma aru, et ainult suurel kirjastusel on majanduslikult võimalik kirjastada raamatuid ka nõudlikule maitsele, sest ta ei pea piinlikult arvestama igat senti, mis saamata jääb. Väiksemad kirjastused tihtipeale lihtsalt ei julge kunstiliselt ilusaid raamatuid välja anda, sest nende lettidele seisma jäämine võib olla väikesele kirjastusele vägagi valus. Aga ikkagi! On ju ka häid ja ilusaid raamatuid, mis meeldivad kõigile. Ka sellele kuulsale “keskmisele inimesele”. Tuleb ainult need raamatud üles leida!
Raamatupoodides on müügil kaks imeilusat ja südamlikku (ja minu meelest ka väga sügava sisuga) lasteraamatut Anita Jerami piltidega. Esiteks “Kõik te olete minu lemmikud” ja teiseks ülemaailmne bestseller “Sa oled mulle nii kallis” (Guess how much I love you), mis esitati ka mainekale Kurt Maschleri auhinnale. Mõlemad raamatud peaksid kuuluma lausa kohustuslikult iga lapse raamaturiiulile. Seda enam, et raamatud pole sugugi kallid! Jätke kaks Kroonikat või mõnd muud sedasorti ajakirja ostmata (või kolm... ma pole hindadega kursis), ja teie lapsel on raamat, mis ei aegu ja hea säilitamise korral on temalgi võimalik see ühel heal päeval oma lastele edasi kinkida. Mõlemad raamatud on kirja pannud Sam McBratney, aga need on raamatud, kus autoriks on võrdselt nii kirjutaja kui pilditegija, viimane ehk enamgi... Ja muide! “Sa oled mulle nii kallis” on täiesti sobilik ja ilus kingitus ka oma kallimale! Kõik lasteraamatud ei ole täiskasvanuile keelatud!
Selle raamatu kohta on Anita Jeram ise öelnud, et alati, kui ta raamatut loeb, tulevad talle pisarad silma. Lugu meenutab talle nii väga tema enese poega, kes sageli enne magama minekut mängis samasugust mängu.
Ja veel üks lugu seoses selle raamatuga. Tundub uskumatu, aga on tõsi. Tehes ettevalmistusi raamatu illustreerimiseks (enamasti tuleb enne joonistamise juurde asumist teha natuke või palju eeltööd – koguda materjali, visandada, pildistada jne), selgus, et tegelikult polnud kunstnik ühtki jänest mitte iial oma silmaga näinudki. Tahtes naist aidata, ostis paleontoloogist abikaasa muuseumist ühe jänesetopise. Nii oligi modell olemas. Kummaline mõelda, et rõõmsad ja kütkestavad raamatujänesed on saanud alguse topisest!
Muide, ka teine müügil olev raamat on saanud inspiratsiooni Anita Jerami pojalt. Kord küsinud poeg, et kes pere lastest on kõige parem: tema ise, vend või hoopiski õde. Kunstnik selgitas, et tema silmis on kõik lapsed ühtviisi head. “Hästi,” vastanud poeg, “aga kes on kõige puhtam?” Küllap on sellised küsimused tuttavad kõigile peredele, kus kasvamas mitu last. Ikka on lapsed mures, et kes neist on kõige armsam ja et ega neid ometi vähem armastata kui õdesid-vendi. Lugege siis, kuidas neile küsimustele vastata!
Anita Jeram on võrratu joonistaja. Ta on kujutanud oma raamatutes palju eri loomi: jäneseid, karusid, notsusid, hiiri. Tema loomad on ühtpidi väga realistlikud, samas väga inimlikud.
Visandlikult ja kiire joonega tabab ta loomade liikumise , neile iseloomulikud liigutused ja poosid, liites sellega sama imetlusväärselt inimliku miimika. Hetkel ei tule mulle meelde küll ühtki teist kunstnikku, kes sellise ülesandega nii mänglevalt ja võrratut tulemust saavutades hakkama oleks saanud. Ja ikka on tema raamatud armastusest. Nii soojad, nii südamlikud, nii mõnusa huumoriga. Ei mingit liigset pateetikat ega tundlemist! “Kõik sead on ilusad”, “Ma armastan oma väikest juturaamatut” – eks kõnele need pealkirjadki piisavalt tema loomingust! Viimane muide on kunstniku enda kirjutatud. Tänaseks on ilmunud mitmeid raamatuid, kus Anita Jerami nimi autorina kirjas.
Kunstnik on sündinud Portsmouthis, Inglismaal 1965. aastal. Ta õppis graafikat Manchesteri Polütehnikumis, lõpetas oma õpingud illustraatorina ja illustreeris oma esimese lasteraamatu üliõpilaspõlves (trükiti aasta pärast lõpetamist). Enne illustraatoriks saamist töötas ta mitmel ametikohal (vabrikus ja kennelis). Praegusel ajal elab Anita Jeram Põhja-Iirimaal koos oma paleontoloogist abikaasa, kolme lapse ja hulga loomadega (kassid, koerad, küülikud, kärnkonnad, sisalik, madu ja kilpkonn) ning unistab metsloomadele varjupaiga asutamisest.
Anita Jeram on tuntud, tunnustatud ja armastatud. Loodetavasti avastavad selle imetoreda kunstniku ka eestlased.
Muidugi saan ma aru, et ainult suurel kirjastusel on majanduslikult võimalik kirjastada raamatuid ka nõudlikule maitsele, sest ta ei pea piinlikult arvestama igat senti, mis saamata jääb. Väiksemad kirjastused tihtipeale lihtsalt ei julge kunstiliselt ilusaid raamatuid välja anda, sest nende lettidele seisma jäämine võib olla väikesele kirjastusele vägagi valus. Aga ikkagi! On ju ka häid ja ilusaid raamatuid, mis meeldivad kõigile. Ka sellele kuulsale “keskmisele inimesele”. Tuleb ainult need raamatud üles leida!
Raamatupoodides on müügil kaks imeilusat ja südamlikku (ja minu meelest ka väga sügava sisuga) lasteraamatut Anita Jerami piltidega. Esiteks “Kõik te olete minu lemmikud” ja teiseks ülemaailmne bestseller “Sa oled mulle nii kallis” (Guess how much I love you), mis esitati ka mainekale Kurt Maschleri auhinnale. Mõlemad raamatud peaksid kuuluma lausa kohustuslikult iga lapse raamaturiiulile. Seda enam, et raamatud pole sugugi kallid! Jätke kaks Kroonikat või mõnd muud sedasorti ajakirja ostmata (või kolm... ma pole hindadega kursis), ja teie lapsel on raamat, mis ei aegu ja hea säilitamise korral on temalgi võimalik see ühel heal päeval oma lastele edasi kinkida. Mõlemad raamatud on kirja pannud Sam McBratney, aga need on raamatud, kus autoriks on võrdselt nii kirjutaja kui pilditegija, viimane ehk enamgi... Ja muide! “Sa oled mulle nii kallis” on täiesti sobilik ja ilus kingitus ka oma kallimale! Kõik lasteraamatud ei ole täiskasvanuile keelatud!
Selle raamatu kohta on Anita Jeram ise öelnud, et alati, kui ta raamatut loeb, tulevad talle pisarad silma. Lugu meenutab talle nii väga tema enese poega, kes sageli enne magama minekut mängis samasugust mängu.
Ja veel üks lugu seoses selle raamatuga. Tundub uskumatu, aga on tõsi. Tehes ettevalmistusi raamatu illustreerimiseks (enamasti tuleb enne joonistamise juurde asumist teha natuke või palju eeltööd – koguda materjali, visandada, pildistada jne), selgus, et tegelikult polnud kunstnik ühtki jänest mitte iial oma silmaga näinudki. Tahtes naist aidata, ostis paleontoloogist abikaasa muuseumist ühe jänesetopise. Nii oligi modell olemas. Kummaline mõelda, et rõõmsad ja kütkestavad raamatujänesed on saanud alguse topisest!
Muide, ka teine müügil olev raamat on saanud inspiratsiooni Anita Jerami pojalt. Kord küsinud poeg, et kes pere lastest on kõige parem: tema ise, vend või hoopiski õde. Kunstnik selgitas, et tema silmis on kõik lapsed ühtviisi head. “Hästi,” vastanud poeg, “aga kes on kõige puhtam?” Küllap on sellised küsimused tuttavad kõigile peredele, kus kasvamas mitu last. Ikka on lapsed mures, et kes neist on kõige armsam ja et ega neid ometi vähem armastata kui õdesid-vendi. Lugege siis, kuidas neile küsimustele vastata!
Anita Jeram on võrratu joonistaja. Ta on kujutanud oma raamatutes palju eri loomi: jäneseid, karusid, notsusid, hiiri. Tema loomad on ühtpidi väga realistlikud, samas väga inimlikud.
Visandlikult ja kiire joonega tabab ta loomade liikumise , neile iseloomulikud liigutused ja poosid, liites sellega sama imetlusväärselt inimliku miimika. Hetkel ei tule mulle meelde küll ühtki teist kunstnikku, kes sellise ülesandega nii mänglevalt ja võrratut tulemust saavutades hakkama oleks saanud. Ja ikka on tema raamatud armastusest. Nii soojad, nii südamlikud, nii mõnusa huumoriga. Ei mingit liigset pateetikat ega tundlemist! “Kõik sead on ilusad”, “Ma armastan oma väikest juturaamatut” – eks kõnele need pealkirjadki piisavalt tema loomingust! Viimane muide on kunstniku enda kirjutatud. Tänaseks on ilmunud mitmeid raamatuid, kus Anita Jerami nimi autorina kirjas.
Kunstnik on sündinud Portsmouthis, Inglismaal 1965. aastal. Ta õppis graafikat Manchesteri Polütehnikumis, lõpetas oma õpingud illustraatorina ja illustreeris oma esimese lasteraamatu üliõpilaspõlves (trükiti aasta pärast lõpetamist). Enne illustraatoriks saamist töötas ta mitmel ametikohal (vabrikus ja kennelis). Praegusel ajal elab Anita Jeram Põhja-Iirimaal koos oma paleontoloogist abikaasa, kolme lapse ja hulga loomadega (kassid, koerad, küülikud, kärnkonnad, sisalik, madu ja kilpkonn) ning unistab metsloomadele varjupaiga asutamisest.
Anita Jeram on tuntud, tunnustatud ja armastatud. Loodetavasti avastavad selle imetoreda kunstniku ka eestlased.