Guardiani koduleheküljel kirjeldab kriitik Philip Hensher “Brüno” filmi lõpustseeni – wrestlingumatši, kus esimesena ringi astunud maadleja kütab publiku üles korraliku homosõimuga (“minu urruauk on sittumiseks” jms), ja siis astub ringi Brüno, jõujuurika assistent, ning maadlustandril ei pritsi enam higi ja veri, vaid langetakse leebetesse lembustesse ning hakatakse väheseidki riideid seljast viskama.


Niisugust “jälkust” ei suuda raudkindlate sättumustega publik muidugi taluda ning vaatajate massi üle võtab võimust vägivald ja pime viha. Ei ole kahtlustki, et kui nad saaksid, tapaksid nad ebardid maha, nii nagu Ameerika on “päris elus” nõnda tihti tunnistanud homoseksuaalide brutaalseid tapmisi, muljetab Hensler, kes oma seksuaalseid eelistusi ei varja.