Viimast päeva tööl: Tiina Lang koondatakse Anne peatoimetaja kohalt sel reedel. Ta kavatseb registreerida end töötuna. Vallo Kruuser

Kunagine kolleeg Tiina Lang tundub mulle vahetevahel nii kõva naisena, nagu krõbistaks ta hommikusöögiks müsli asemel terasest õmblusnõelu.

Sest kui tema juba tigedaks läheb, pole vahet, kas vastas on mõni lontrusest meesterahvas või uhke suurfirma - kõik saavad, nii et tolmab.

Praegu on Tiina sügavalt nördinud, sest elas üle suure alandamise.

Lugu sai alguse kolmapäeval, 27. mail, kui Langi postkasti libises elektronkiri kutsega tulla koosolekule. Saatjaks Ajakirjade Kirjastuse peadirektor Mart Luik, kes ammustel aegadel kuulus samuti Ekspressi meeskonda ja vahepeal on jõudnud juhtida telejaama isegi Moskvas.

Lang nägi ukse taga Stiili peatoimetajat Kristi Pärn-Valdojat ja tegi mõru nalja, et ei tea, kas nüüd pannakse ka meid niimoodi kokku, et ühest otsast algab Anne ja teisest Stiil.

Aga peaaegu niimoodi see läkski, sest juhataja Luik teatas ajakirjade liitmisest.

"Ta lihtsalt mõnitas mind!"

Tiina Lang naeris, et need kaks sobivad kokku sama hästi nagu siga ja kägu.

Mart Luik aga seletas, et peatoimetaja kohti on vaid üks, ning palus naistel koostada uue ajakirja kontseptsioon.

Soovitas seda teha ühiselt ja reedeks.

Lang oli sügavas hämmingus: vaid tõeline tumba kujutab ette, et ühe korraliku ajakirja kontseptsioon valmib kahe päevaga(!), ja sama totter on idee selle ühisest koostamisest, sest üks tegijatest jääb ju tööta.

Luik ütles, et hea küll, tehke siis eraldi, ja andis kaks nädalat aega.

Kuid möödus vaid nädal, kui Luik saatis mõlemale peatoimetajale uue kirja: "Olen vaadanud kandidaate ka väljastpoolt kirjastust. Nüüd olen tugevale kandidaadile teinud pakkumise ja ta on selle ka vastu võtnud. Seega uue ajakirja kontekstis me peatoimetaja kohast enam rääkida ei saa. Peaksime nüüd koos vaatama, kas näeksite ennast kirjastuses mõnes muus rollis. Arusaadavalt saate kohe hakata ka linna peal tööd vaatama."

Langi sõnul rammis ta end direktor Luige kabinetiuksest sisse ja päris, et mida siis pakkuda on.

Luige laual lebas sotsiaaldemokraatide eurokampaania šokolaadimedal. Direktor plärtsatas selle naise ette ning ütles, et see on kõik, mis mul sulle pakkuda on. Ja naeris.

Lang pahvatas, et see on ju koondamine!

Muidugi võttis Tiina asja südamesse, sest on toimetanud Annet peaaegu tolle sünnist saati ehk ajast, mil kuukiri ilmus veel Eesti Ekspressi vahel.

"See ajakiri on teeninud kirjastusele miljoneid," tuletas peatoimetaja Lang meelde.

Luik ütles, et "sa oled siit ka palka saanud" ja hoiatas, et "vaata ette, kui sa mind vihaseks ajad, ma olen skorpion ja maksan kätte".

Lang vastas, et on jäär ja talle on oluline õiglustunne ning et ta tahab saada kõik koondamishüvitised, mis ette nähtud.

Kui asjad lähevad nii teravaks, on kasulik suhelda paberite abil.

Järgmisel päeval saatiski Lang direktor Luigele kirja, kus palus lugeda päev varem toimunud vestlust koondamisest etteteatamiseks. "Kuna minu poolt läheb viimane ajakiri Anne trükki hiljemalt 20. juulil, siis jääb koondamise etteteatamise tähtajast puudu kaks kuud ja kümme päeva, mis lisandub minu saadaolevale koondamishüvitusele.

Koondamishüvitus kokku on siis kuus kuud ja kümme päeva, mis leitakse vastavalt minu keskmisele palgale.

Lõpparvele lisandub saamata puhkusekompensatsioon. Soovin siinkohal saada sinu kinnitust, et me asjadest ühtmoodi oleme aru saanud."

Luik polnud sellega üldse päri. "OIgem siiski korrektsed," vastas ta ja märkis, et seni on vaid teatatud, et peatoimetajaks saab teine inimene. "Meie kohtumisel sai lubatud, et firma pakub oma lahenduse lähiajal. Pole seda füüsiliselt jõudnud veel teha."