Ansipi ja Laari abielu kihutab karile

Reformierakonna vähemusvalitsus Isamaa ja Res Publica Liiduga on nagu õnnetu abielu. Ootab seda ees kiire lahutus, nagu paljud ennustavad?

Sel esmaspäeval toimus Toompeal suletud uste taga oluline sündmus. Riigikogu teisel korrusel kogunes endises pressikonverentside ruumis üle pika aja valitsusliidu üldkogu. Kohal oli umbes 60 inimest Reformierakonnast ning Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL). Ministrid, nõunikud, riigikogu liikmed.

Peaminister Andrus Ansip rääkis muu hulgas, kuidas läheb majanduskriisi ajal meie naabritel Soomel, Lätil, Venemaal. Ta esines oma tavapärases kvaliteedis, mida Kranaadi püsirubriigi “Nädala Ansip” austajad hästi teavad.

See ajas IRLi eestseisuse liikmel ­Taavi Veskimägil kopsu üle maksa. Ta soovitas peaministril rääkida ka Hiinast, kuna Hiina mõjutab maailmas toimuvat.

Veskimägi on poliitikute hulgas parimaid rahanduse tundjaid. Tema sõber, Läti peaminister Valdis Dombrovskis oli sunnitud eelmisel nädalal oma riigis pensione vähendama.

Veskimägi pakkus nüüd sama jõulist tegevuskava Ansipile, soovitades tõmmata kõiki Eesti riigi kulusid kümme protsenti koomale. See oleks sisaldanud pensionide, sotsiaaltoetuste ja emapalga solidaarset pisendamist. Totaalkärbe oleks jõustunud juba kahe nädala pärast ehk 1. juulist 2009.

Veskimäega samal lainel esinesid teisedki IRLi käilakujud, nagu majandus- ja kommunikatsiooniminister ­Juhan Parts. Neil puudub usk, et maksude tõstmisega oleks võimalik Eestit kriisist päästa.

Reformistid olid valitsuse kokkulepitud poliitika täielikust umbusaldamisest jahmunud.

Rahandusminister Jürgen Ligi teatas, et nii kiiresti ei saa eelarve kulude kohandamist läbi viia.

Ettepanek kiiresti pensione lõigata oli sellega tagasi lükatud.

Laar kui rõõmus hauakaevaja

Sel koosolekul toimunu näitab kogu tänase riigivalitsemise traagilist tegelikkust. Toompeal on võimul 101 parlamendisaadikust 50-le toetuv vähemusvalitsus.

Selle osapooled Reform ja IRL meenutavad keskealist abielupaari, kel on kooselust täielikult kõrini.

Kohati ei saa enam kumbki aru, kuidas kauaaegne partner tegelikult mõtleb. Mõlemad kahtlustavad, et teine tahab neid Keskerakonnaga petta.

Näiteks IRLi esimees Mart Laar kasutab oma inimeste veenmiseks põhjendust: kui me järele ei anna, teeb Reform diili Keskiga ära! Ehk nagu mõned isamaalased ütlevad: “Kui oravapojal veri pähe lööb, jookseb ta jälle puu otsa.”

Reform omakorda jälgib süveneva murega, kuidas Laar talle loomuomase töökuse ja järjekindlusega neile hauda kaevab. Kui Ansip pakkus talle vähemusvalitsuse siseministri portfelli, hoidus Laar sellest kõrvale.

Mis paganama pärast olekski pidanud IRLi esimees minema hetkel valitsusse? Laaril pole probleeme sissetulekuga ega avalikkusele silma paistmisega. Riigikogu lihtliikmena võib ta kirjutada oma blogis valitsuse (Loe: Reformi) kohta, mida iganes õigeks peab. Koalitsioonipartei esimehe kohta tõeline luksus.

Edgar Savisaar suskas hiljuti, et Ansipist on saanud peaminister Laari armust. Et Reformi peasekretär Kristen Michal selle kohe ajakirjanduses kummutas, ei muuda solvangut olematuks.

Valitsuse ilmne tülpimus on pannud poliitikavaatlejad uskuma, et Reformi-IRLi suhe ei kesta kaua.

Maalehe peatoimetaja Sulev Valner ennustas Vikerraadios, et uus valitsus astub ametisse juba enne sügist. (Võib-olla on Valneril IRLi siseinfot? Oli ta ju Laari esimese valitsuse ajal Harju maavanema kandidaat.)

Kõrvalehüppeid Savisaarega ei andestata

Reform on isamaalastele juba kahel korral truudust murdnud. 2002–2003 ja 2005–2007 juhtisid oravad riiki koos Keskerakonnaga.

Seejärel IRLiga ühisvalitsust moodustades keeldus Ansip andmast Laarile väga soovitud välisministri kohta.

IRLi ajaloos tähistavad need kolme sügavat alandamist, mida pole siiani unustatud. Seepärast nimetaski endine Isamaaliidu peasekretär Andres Ammas 23. mail Lääne Elus ilmunud kuulsas artiklis Reformi “täielikuks pasaks”.

Õigluse huvides, ka Ansipi meeskonnal leidub hulgi põhjuseid IRLi üle nuriseda. Värskeim näide on Rahvaliiduga peetud koalitsioonikõneluste nurjumine, milles peetakse süüdlaseks Laari. (Kas Laar Rahvaliidu valitsusse tulekut tegelikult takistas, pole isegi oluline. Tähtis on see, et juhtoravad nii arvavad.)

Eestisse mahub ainult üks suur parempoolne partei. Reform on väljunud viimastel aastatel teadlikult liberaalse erakonna nišist, muutudes üldhuvi­parteiks. 2007 valimistel omandasid nad IRList riigikogus tervelt tosin kohta rohkem.

Selline edu on nüüd minevik. Pooleteise nädala eest toimunud eurovalimistel jäi Reform Tallinnas IRLile 300 häälega alla.

See teeb meele mõruks. Eriti olukorras, kus Ansip vastutab peaministrina riigi eest märksa rohkem kui riigikogu lihtliige Laar.

Uus valitsemismudel: “Roheline majonees”

Viimased nädalad elab Ansipi valitsus päev päeva haaval, mis on viinud tavamõistuse seisukohalt mitmete kurioosumiteni.

Näiteks sel teisipäeval algas töölepingu seaduse hääletus kell seitse hommikul(!). Eri kombinatsioonide läbiviimiseks on Urmas ­Reinsalu ­pidanud kuuluma kahe nädala jooksul tervelt kolme riigikogu komisjoni. Jne.

Vähemusvalitsus hangib hääli juurde Rohelistelt, Rahvaliidult ja Jaan ­Kundlalt. “Rohelise Majoneesi” koalitsiooni käigushoidmine nõuab küll palju tööd, aga on siiski võimalik.

Meeldetuletuseks: peaminister Mart Siimann valitses 1997–1999 kõigest 42 häälega kaks aastat ja ühe nädala. Kui läks vaja suuremat toetust, mängis ta Keski ja Reformi vastuoludel.

“Täielik pask”, aga ikkagi oma “pask”

Ainus reaalne alternatiiv tänasele valitsusele oleks kutsuda appi Keskerakond. Kuid see tundub lihtne ainult teoorias.

Pragmaatilised respublikaanid saaksid asjast aru. Aga vanad isamaalased ja ersp-lased? Laaril oleks seda kaunis raske ära põhjendada.

Neist paljude jaoks võib Reform olla “täielik pask”, aga tänu ühisele ajaloole on tegemist ikkagi “oma pasaga”.

Keskiga sellist ühisosa ei ole. Laar vajaks Savisaarega diili tegemiseks alibit, mida suudaks talle pakkuda sotside kaasamine.

Aga Savisaar ise? Kas ta läheks enne 18. oktoobril toimuvaid kohalikke valimisi valitsusse?

Hiljemalt oktoobri algul peab valitsus andma riigikogule üle 2010. aasta riigieelarve eelnõu. See saab olema nii rahva kui poliitikute jaoks väga vastiku sisuga dokument. Savisaarel on tark enne valimisi kõigest kärpimisega seonduvast eemale hoida.

Ja Ansip? Kui tema on korra öelnud, et rohkem Savisaarega valitsust ei tee, siis nii ongi. Kui Reform ilma Keskita enam toime ei tule, siis astub Ansip pigem ise tagasi. Ta on selleks liiga uhke mees, et Savisaare ees painduda.

Ansip ületab Pätsi rekordi?

Kuigi lahutus tundub vältimatu, võib Ansipi ja Laari liit jääda püsima veel tükiks ajaks. Mitte majanduskriisi ja sellega kaasnevate raskete poliitiliste otsuste kiuste, vaid just nende tõttu.

1930. aastate Suure depressiooni ajal avastasid ameerika sotsioloogid, et inimesed lahutavad vähem abielusid. See ei tähenda, et inimesed oleksid rasketel aegadel õnnelikumad. Lahutamine oli muutunud lihtsalt liiga kulukaks. (Kel huvi, lugegu Mirra Komarovsky klassikalist uurimust “The Unemployed Man and His Family”. Amazon.com müüb seda 29.95 dollariga.)

Vähemusvalitsus elab samas tusas sadade, võib-olla tuhandete eesti peredega. Armastus on ammu kadunud ja ühe katuse all püsitakse vaid majanduslikel kaalutlustel. Peaasi, et saaks kõhu täis ning igakuise eluasemelaenu ja autoliisingu makstud.

Seni on ­Eesti peaministritest suutnud kõige kauem järjest riiki juhtida Konstantin Päts – neli aastat ja seitse kuud. Ta püstitas oma rekordi 1938. aastal.

Kirglikul spordimehel Ansipil on Pätsi tippmargi ületamiseks täna eeldused olemas. Selleks peab ta pidama vastu 13. novembrini 2009.

Toompea aritmeetika

Praegune vähemusvalitsus

• Reform (31) + IRL (19) = 50 kohta riigikogus

Mõeldavad enamusvalitsused

• Reform (31) + Kesk (28) =59 kohta riigikogus

• Kesk (28) + IRL (19) + Sotsid (10) = 57 kohta riigikogus

5 X-faktorit
Vastuseid Eesti tulevikku mõjutavatele küsimustele ei tea täna mitte keegi.

1) Kui suureks kasvab töötus pärast 1. juulit algavaid masskoondamisi? (Töökoha kaotust on põhjust karta vähemalt neil 16 000 inimesel, kes viibivad alates aprillist sundpuhkusel.)

2) Milliseks kujuneb 27. augustil valmiv rahandusministeeriumi sügisprognoos?

3) Kas aasta lõpus tuleb teha veel üks, kolmas lisaeelarve? (Kui mujalt enam kärpida ei õnnestu, võib riik hakata saatma ametnikke palgata puhkusele.)

4) Kas eurole üleminek on võimalik?

5) Mis juhtub siis, kui Läti on sunnitud lati ikkagi devalveerima?