Tuna 3

Nagu ajalookultuuri ajakirjale kohane, tuletab Tuna sügisnumbris meelde Suure Põgenemise 60. aastapäeva. Personaalsetel lugudel, memuaristikal ja küsitlustel põhinev Edgar Saare kirjutis 1944. aastal Rootsi minemisest pole küll ehk niivõrd teaduslikult üldistav ja representatiivne kui ma oodanuks indekseeritavalt väljaandelt ning oma koduloolise suunitluse poolest sobivam pigem Kultuuri ja Ellu, aga inimsaatustest on alati siiski põnev lugeda.

Uudset informatsiooni pakub Tõnu Tannbergi artikkel 1953. aasta amnestiast. See Beria ettepanekul läbiviidud nn Vorošilovi amnestia muutus väljakuulutamise ajal ja on seda olnud siiani rahvalike spekulatsioonide objektiks. Tannberg toob nüüd välja, kui palju amnestiaga tegelikult vabastati kriminaalkurjategijaid ja kui palju küüditatuid ning kuhu amnesteeritud Eestis elama asusid. Tiit Noormetsa kommenteeritud dokumentatsioon ENSV Ülemnõukogu valimistest 1947. aastal täiendab pilti Stalini ajast. Eesti loovinimeste eneseteostuse otsingutest alandavate kompromisside hinnaga kõneleb vangistatud Artur Alliksaare kiri EK(b)P KK sekretärile aastast 1950.

Soliidset akadeemilist lisandust eesti egiptoloogiasse annab Jaan Lahe artikkel egiptuse kultustest kreeka-rooma maailmas. Väga huvitavat lugemisvara rahvusliku liikumise ajastust kujutab endast Tartu raamatukaupmehe Martin Varese (1855-1915) mälestuste publikatsioon. Eestlaste ja baltisaksa mõisnike omavahelisi seisuslikke suhteid ja kommeteajalugu kirjeldavad memuaarid jätkuvad Tuna talvenumbris. Järgnevad ka Vello Helgi eluterved mälestused “Pagulastudengist Taani arhivaariks”, Helgilt pärineb ka ajakirja parim retsensioon – asjatundlikult kriitiline arvustus Margus Laidre teosele diplomaatia ajaloost.

Vikerkaar 9

Õhuke, aga valgustuslik number. Teoreetilisemad artiklid käsitlevad populaarsete lääne teoreetikute sulest valdavalt ajalugu ja imagoloogiat. Boris Groys võrdleb natuke pingutatult Lincolni rääkivat kuju Disneylandis Lenini muumiaga Moskvas, Pierre Bourdieu artikkel mõningatest küsimustest gay- ja lesbiliikumise kohta on kasulik läbi lugeda kõigil neil, kes tahavad ennast kurssi viia vähemusliku seksuaalsuse poliitilise emantsipatsiooniga. Sageli toob Bourdieu võrdlusi homoliikumise ja feministide vahel. Kes end sellest artiklist läbi närib, on ka targemaks saanud.

Lauri Pilterilt on üks järjekordne juuditeemaline jutt, mida omakorda ja konteksti laiendades analüüsib Jaanus Adamson, võttes appi Slavoj Zhižeki.Eve Annuk on kriitiline senise Heiti Talviku retseptsiooni üle, öeldes, et Talviku biograafiat asendab pigem legend. Kas uus artiklikogumik “Legendaarne” (sic!) ei pakkuvat uusi vaatenurki vaid mõjuvat mõnevõrra aegununa. Illustratsioonid tutvustavad Lennart Männi ja Jaana Päeva toimunud ühisnäitust Tallinna Kunstihoone galeriis.