Paar noort Eesti inimest, kes peavad siinset vaimset õhkkonda liiga kohalikuks, on otsustanud ise värsket õhku tuua. Uus portaal Kriteerium (www.kriteerium.ee), mis alustas 20. veebruaril, üritab väljaandjate sõnul "vahendada Eestisse Euroopa kirjanduse ja mõtteloo suundi, mis pole kas tõlkijate eelistuste või valitsevate hoiakute tõttu meil seni suure tähelepanu osaliseks saanud".

Euroopa kultuuris hetkel toimuva tutvustamist ei ole Kriteeriumis esialgu kavas. Pigem on esimestes artiklites keskendatud unustatud suurmeeste meeldetuletamisele. Veebruari lõpu seisuga on nende seas Saksa kirjanik, sõjamees ja harrastusentomoloog Ernst Jünger, 18.–19. sajandil elanud silmapaistev Prantsuse revolutsiooni kriitik Joseph Marie de Maistre, Saksa 20. sajandi filosoof ja uuspaganluse apologeet Friedrich Hielscher jne.

Väga huvitav on Maarja Vaino artikkel unustatud pättkirjanik Johannes Üksist ja tema spirituaalsusele kalduvast kogust "Kummalised novellid" – see on ka seni ainus käsitlus sellest Eesti autorist.

Traditsioonilisi arvustusi on vähe, ideede rubriigist leiame siiski Juri Buida "Preisi pruudi" ja Venedikt Jerofejevi "Moskva-Petuški" (mõlemad eesti keeles olemas) võrdleva arvustuse.

"Kriteeriumi" idee – tutvustada unustatud või Eestisse mitte kunagi jõudnudki kirjanikke, kirjandus- ja mõttevoole – kulub Eesti enesekesksesse kultuuriruumi hetkel hästi ära. Hea oleks aga selgem kontseptsioon. Praeguse versiooni suurim miinus on ebaselge struktuur. Ülal servas on küll rubriigid – uudised, ideed ja inimesed –, aga sisuliselt ei ole neil suurt vahet. Samuti tekitab hetkel segadust ilmselt tehniline aps: vasakus ja keskmises veerus on sama sisu. Nii raisatakse väärtuslikul esiküljel ruumi duubeldamise peale.

Ei kujundus ega struktuur ei aita määrata rõhke, lugeja ei tea, kust pihta hakata ja mida toimetaja oluliseks peab. Arusaamatuks jääb, miks mõnda kirjutajat on tutvustatud ja mõnda mitte; osa artikleid ilmub sootuks anonüümselt.

Ka miskipärast küljelt küljele täispikkuses korduv toimetuse juhtkiri on veidi hägune. Räägitakse "ülalnimetatud küsimusteringist", millega portaal lubab tegelema hakata. Ülal on nimetatud ideeliseid vertikaalseid telgi; subjektiivseid eetilisi ja esteetilisi kategooriaid, mida tuleb üha ümber defineerida… nii määratletud teemaderingist ei oska küll mõhkugi arvata ja lugema ei kutsu see kohe mingil juhul.

Enamik esimesi Kriteeriumi artikleid on tõlgitud. Projekti peamine vedaja ja mitme artikli autor on Eesti Instituudi töötaja Peeter Helme, kes on õppinud ajalugu ja usuteadust Göttingenis, Berliinis ja Tartus, kaasautor on Tallinna A. H. Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino. Tegijad ootavad kaastöid.