Ettekujutatava Eesti täiusliku raamatupoe kirjandusajakirjade letil laiutab suur must auk. Sest ega siis kõik Eesti inimesed, kes raamatute kohta midagi natuke rohkem teada tahavad, ole ometi Loomingu ja Vikerkaare diskursusiivse ­arutelu ja kirjandusklatši fännid. 

Ühte nišši on lõpuks uus ja värske üllitis potsatanud. Ajakiri neile, kellele võiks vanuse poolest Vaapo Vaher vanaisaks ja Maimu Berg vanaemaks olla. Kahekümne ringis on Värske Rõhu tegijate keskmine vanus ja just sellist rahvast ootavad nad ka lugejateks. Kirjanduskriitikud, õpetajad ja vanemad kirjanikud võiks ju kah uudishimutseda, et mis järgmised trendid peale kasvamas on, arvasid tegijad.

Tudengite toimetatud ajakiri räägibki noortega noorte keeles, s.t siis esiteks muidugi arvutikeskselt. MSN-vestluse vormis juhtkirjas maalib peatoimetaja Priit Kruus pildi, milline olnuks treiler, kui Värske Rõhk oleks film. Üks väga avangardne film. Ajakiri ise nii kreisi ei olegi, pigem on siin üsna traditsioonilised arvustused, luuletused, lühijutud. Eriti just arvustused on rõhutatult korrektselt vormistatud mõttekäigud. Ootaks nii noortelt ja värsketelt pilkudelt rohkem positiivset hullust ja julgust öelda ka, mis tundub igav. Mis sest, kui ette jääb ka klassik.

Värske Rõhu vorm hõikab netikeskkonna järele – päris sümpaatselt seotakse igapäevaste veebi suhtluskeskkondade elemente Jaapani animatsiooni meenutavate kiisukeste-nukukestega. Segane, lõbus ja päris tore.

Tagakaanel tuletatakse meelde, et ajakirja peab saama lugeda ka trammis püsti seistes ja hommikukohvi peale pritsides. Ometi ilmuvad enamik noorte tekste praegugi netis. Ajakirja peatoimetaja noorkirjanik Priit Kruus promos kunagi veebikirjaga Bahama Post entusiastlikult veebi olemuslikku sõltumatust. Küsisin talt, kas nüüdne paberile tulek näitab, et ainult veeb väljendusvahendina ei õigustanud end?

“Bahama Post tahtis tõesti anda ka väiksematele tegelastele hääle. Meil oli entusiastlik idee anda autoritele võimalus juba ilmunud arvustustele otse vastata. Niisiis, see projekt oli rohkem kultuurimeediaga seotud.

Värske Rõhk püüab netis vohavate tekstide seas kaduma kippuvaid andeid välja tõsta.”

Kas teie ajakiri võib saada ühe rühmituse häälekandjaks, kuhu teisi nii väga juurde ei kutsutagi?

“Kindlasti mitte. Toimetuse poliitika on suhelda iga potentsiaalse autoriga ja anda kõigile tagasisidet. Tahame kasvatada uut kultuurilist platvormi. Nüüd püüame oma kontaktvõrgu tööle saada: õpetajad, uued autorid jne.”

Ütle nüüd otse välja, kes võiks sellest seltskonnast kümne aasta pärast mõne tekstiga kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas olla?

“No need seitseteist kirjutajat pääsesid ajakirja läbi nii tiheda sõela, et ma tõesti usun –nad kõik!”

* * *

Pärast pikka puiklemist soostus Priit siiski avaldama, et isiklikult talle meeldivad teistest rohkem Antti Parve tekstid (võitis kriitikakonkursi Mehis Heinsaart arvustades), Eliina Kortsu luule ja Tuuli Tauli jutud.