Kõigepealt olulisim: tegu on erakordselt hea väljaandega. Väliselt reklaamib sellega NO-teater oma uut mängu sitsmest samuraist. Sisuliselt aga laiendab teater mõttesfääri. Üha enam tundub mulle, et NO-teater ei ole pelgalt provokatsioon – võnkeid saadetakse välja mitmel eri sagedusel, püütakse haarata ideede ruumi ka väljaspool teatrit.

Lehe sisust valdava osa haaravad käsitlused samuraide kultuurist, millega mul ausalt öelda on suht raske kriitiliselt suhestuda. Vaatan seda õhtumaise eemalseisja positsioonilt kui hommikust imeasja.

Küll aga läks mul korda lehe avalugu – vestlus Hanno Soansi ja Jan Kausi vahel. Ma arvan, et nõnda vahedat ja krambivaba juttu kultuuri-meedia vahelistest suhetest nagu ei olegi ühestki ajalehest lugenud. Hoolimata sellest, et viimase aasta jooksul on üritatud seda teemat ikka ja jälle üles tõsta, on see jäänud kibestunud irina tasemele (mõlemapoolselt) meenutades pigem kepiga surnu sudimist. Kusjuures eriti kahvatuks on jäänud vaatenurk, kuidas saaks kultuur ära kasutada meediat. Et NO-tüübid (ja nende mõttekaaslased) pole pelgalt jutumehed, siis on nad selle näitlikustanud sellesama lehe trükkimisega. Usun, et kui üldise sallivuse kasvuga muutub naeruväärseks oma positsioonide selline lõukoeralik (mõlemapoolne) kaitsmine, nagu hetkel valdav on, siis me saame veel näha, millise uhke akrobaatikaga hakkab kõrgkultuuri valguma ka laiemale meediaväljale.

Absoluutselt kohustuslik lektüür kõigile kultuuri ja/või meediaga seotud kodanikele!

Ja kui nüüd NO-tegelastel peaks seda lehte veel olema, siis pange mõned täna õhtul sinna Viru Keskuse korvidesse. Ehk mõnel Areeni lugejal tekkis isu.